järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui I.F ei pane 18 -kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§ -s 75 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 alusel määrati I.F-ile käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi.
Viru Maakohtu 20.05.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on I.F temale mõistetud karistusajast ära kandnu vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused I.F-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2 3.
lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 I. F on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. I.F on varasemalt toime pannud peamiselt varavastaseid süütegusid (sh röövimise), aga ka tervisevastase süüteo, üldohtliku süüteo ja süüteo võimuesindaja suhtes. Käesoleval ajal kannab I.F karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. I.F-i varasemast elukäigust nähtuvalt on I.F-ile mõistetud eriliigilisi karistusi. Viimati, Viru Maakohtu 24.09.
3.2 I.F-ile ei ole tulenevalt karistusaja pikkusest koostatud individuaalset täitmiskava. Vaatamata individuaalse täitmiskava puudumisele, on I.F käesoleva vangistusse jooksul omal soovil läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja planeeritud on sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening läbimine. Kohtu hinnangul ei saa vaatamata eelnimetatud asjaoludele pidada I.F-i käitumist karistuse kandmise ajal tervikuna positiivseks, kuna käesoleval ajal on I. F üks kehtiv distsiplinaarkaristus - sigarettide omandamise eest. 3.3 I. F-i toetava lähivõrgustiku moodustavad ema ja elukaaslane. Vabanemisjärgselt soovib I.F elama asuda elukaaslase juurde xxxxx xx-xx, xxxxxxx. Kohus peab positiivseks, et I.F on vabanemise korral kindel elukoht ja lähedaste toetus, kes on valmis I.F igakülgselt toetama. Kohus peab oluliseks, et vabanemisjärgselt oleks I.F tagatud ka majanduslik toimetulek. I.F on tasumata nõudeid ligikaudu 1930 euro ulatuses. I.F puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kindel sissetulek on I.F-ile tagatud töövõimetuspensioni näol (80% töövõimetu). Kohtu hinnangul on aga peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks I.F esinev alkoholisõltuvus. Kohus peab positiivseks, et I.F on motiveeritud ja soovib vabaneda alkoholi tarvitamise harjumusest ning plaanib vabanemise korral selles osas ette võtta konkreetseid samme. Samas peab kohus oluliseks, et I.F on ka varasemalt korduvalt üritanud alkoholisõltuvusest vabaneda (käinud psühhiaatri juures ja ravil Wismari haiglas), kuid edutult. Kohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine I.F-ilt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Käesoleval juhul ei ole kohus veendunud, et I.F on suuteline (arvestades senini ärakantud karistusaega, varasemat elukäiku) edukalt oma senist eluviisi muutma ja seda vaatamata vangistuses läbitud sotsiaalprogrammile. 4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et I.F-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ja kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. 3 Kohus leiab, et I. F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda ennekõike tema varasem elukäik, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal, aga osaliselt ka vabanemisjärgse d elutingimused ja I.F-i isik. Lisaks puudub kohtul käesoleval ajal veendumus, et I.F on valmis ühiskonda naasma ja riskid tagasilanguseks puuduvad või on minimaalsed. Kriminaalmenetluse kulud I.F-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Karl Saavo Advokaadibüroost Karl Saavo. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 134,16 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 134,16 eurot. KrMS § 180 lg -st 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb kaitsjale väljamakstud tasu välja mõista I.F-ilt. Raina Pärn Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.