MS § 4261, 432 lg 3, 32, 4. RESOLUTSIOON Kohaldada M.H suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli allutades M.H käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vastavalt
lõikele 3 määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 (kaksteist) kuud. Kohustada M.H käitumiskontrolli ajal järgima
lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 1 2 - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohustada M.H käitumiskontrolli ajal järgima
lg 2 p 2, 2 ,4, 7 ja 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma end arvele Eesti Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vangistusest vabanemisest; - mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja/või narkootikume ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega selleks eelnevalt kriminaalhooldajalt luba taotlemata; - osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Määruse väljatrükk saata Viru Vanglale, M.H-le ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 02.05.2016 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Viru Maakohtu 18.11.2013 otsusega tunnistati M.H (endine M.H ) süüdi
lg 2 p-de 5 ja 9 järgi (25.02.2012 ja 27.05.2012 episoodid) ning talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust 2 kuud vangistust Viru Maakohtu 01.04.2011 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat vangistust võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati M.H süüdi ka
lg 2 p-de 5 ja 9 järgi (29.12.2012, 25.02.2013, 23.03.2013, 29.03.2013 episoodid) ja talle mõisteti 6 kuud vangistust. Lisaks tunnistati M.H süüdi
järgi, mille eest mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust ning
p-de 4,8 ja 9 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
alusel mõisteti liitkaristus ning loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning karistati vangistusega 3 aastat.
alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.04.02.04.2013, s.o. 2 päeva ja lõplikult ärakandmisele mõisteti 2 aastat 11 kuud 28 päeva.
alusel mõisteti liitkaristus ning loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning karistati vangistusega 2 aastat 11 kuud 28 päeva.
2 3 Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetav M.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Samuti soovitab Viru Vangla kriminaalhooldaja karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määrata 1 M.H-le
Kohtuistung Kinnipeetav M.H avaldas kohtuistungil, et tegelikult tal karistusjärgsele käitumiskontrollile vastuväiteid pole ning selle kohaldamine on tema enda huvides. Selgitas, et õde xxxx on lubanud talle tööd leida firmas xxxx ja plaani kohaselt viibiks ta 4 päeva nädalas xxxx ja ülejäänu siin. Kinnitas, et võib kriminaalhooldaja juures registreerimas käia küll. Prokurör leidis kohtuistungil, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud, kuna tegemist on isikuga, kelle puhul on arvestatav risk uue kuriteo toimepanemiseks ja tal on välja kujunenud kriminaalne käitumine. Prokurör märgib, et toetav lähisuhtevõrgustik ei pruugi olla piisav aitamaks isikul sotsiaalselt kohaneda vabaduses pärast pikemat vangistust ning seetõttu on isikul vaja ka kriminaalhoolduslikku järelevalvet ja tuge hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist. Prokurör on seisukohal, et isiku suhtes tuleb kohaldada peale vanglast vabanemist käitumiskontrolli kestusega 12 kuud lisaks vangla poolt soovitatud lisakohustuste määramisega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et M.H suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus
§-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Karistusseadustiku (
) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt
§-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud
M.H kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 18.11.2013 otsusega
lg 2 p 4,8,9, § 199 lg 2 3 4 p 5,9 ja § 121 järgi mõistetud liitkaristust 3 aastat vangistust. Ärakandmisele kuuluva liitkaristuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 06.07.2016, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. M.H on kriminaalkorras karistatud 5-l korral ning reaalset vangistust kannab teist korda. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning enamasti on teod olnud seotud vägivalla kasutamisega materiaalse kasu saamise eesmärgil soetamaks narkootikume. Kohus on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kinnipeetaval on seitse kehtivat distsiplinaarkaristust, seega ei ole M.H käitumine vanglas olnud seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Ohtlikkus seisneb vägivaldses käitumises teiste inimeste suhtes, et isik saaks materiaalset kasu. Ohu tõenäosus on seda suurem, kui isik jätkab vabaduses narkootikumide tarvitamist, ei oma seaduslikku sissetulekut ning on tegevuseta. Kinnipeetava majanduslik toimetuleku oskus on puudulik ning seda mõjutavad sõltuvusprobleemid. Vabanemisel ei ole isikule garanteeritud töökohta. Legaalse sissetuleku puudumine ning tegevusetus võivad olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Kinnipeetava majanduslikku olukorda mõjutab asjoalu, et isikul on tasumata nõudeid summas 5805,15 eurot, kuid vabanemisfondis on üksnes 150,12 eurot. M.H on olnud probleeme nii alkoholi kuritarvitamise kui narkootikumide tarvitamisega. Isiku enda sõnul ta alkoholi pärast ravi läbimist enam ei tarvita, vastupidise kohta andmed puuduvad. Kinnipeetav on küll motiveeritud vabanema narkootikumide tarvitamisest, kuid tegevus selles suunas on vähene. Eeltoodust tulenevalt on kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisest, siis võib ta üritada leida kiireid lahendusi majandusliku seisundi parandamiseks ja sõltuvuse rahuldamiseks kuritegelikke meetmeid kasutades. Arvestades isiku korduvkaristatust kuuluvad ilmselgelt M.H suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetav tunnistab ise, et ta on mõjutatav ning see on probleem. Kriminaalse käitumise ning mõtteviisiga isikutega suhtlemine ei aita kohtu hinnangul kaasa M.H resotsialiseerumisele. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt M.H puhul hinnatud uue kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul kõrgeks, s.o 52 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 42%. 4 5 Vangla hinnangul viitab isiku kriminaalne käitumine riskivale, hoolimatule ning teisi ärakasutavale elustiilile. Sooritatud kuriteod viitavad ka negatiivsele suhtumisele ümbritsevasse ja ühiskonda. Isik võib käituda agressiivselt, probleemide lahendamise ja oma tegevuse tagajärgede ettenägemise oskus on puudulik. Püstitatud eesmärgid on kohati ebamäärased. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M.H puhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, narkootikumide ja/või alkoholi tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest ning suhtlusringkonnast, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et M.H vajab siiski täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb M.H suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks. Lisaks märgib kohus, et karistusjärgne käitumiskontroll ei ole karistusvahend, vaid selle eesmärk on hõlbustada isiku taasühiskonnastumist.
lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks M.H käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks
lõikes 1 sätestatud kohustustele ka
1 Kui M.H ei täida
tulenevaid nõudeid, siis
lg 4 kohaselt, kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames
pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.