Kriminaalasi nr 1-13-10302 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. mai 2016 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 28.04.2016) Kriminaalasja number 1-13-10302 Täi

§199lg 2 p 5, 7, 9 järgi ja mõisteti karistuseks8 kuud vangistust. K ar

S § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aega alates 29.02.2012 kuni 01.03.2012, s.o 2 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 1

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Praegu kannab L.L Viru Maakohtu 16.12.

1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-1310302 mõistetud 2 aasta 6 kuu 23 päeva pikkust liitkaristust. Enne käesoleva otsusega mõistetud karistust on L.L-i korduvalt karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. 20.03.
2. a Viru Maakohtu otsusega nr 1-13-1986 karistati L.L-i 3 aasta 11 kuu 28 päeva pikkuse vangistusega, enne seda, 08.01.
3. a Viru Maakohtu otsusega nr 112- 12151 karistati teda 3 aasta 2 kuu 28 päeva pikkuse vangistusega. 2

§ 871

lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusregistri andmetel on L.L kriminaalkorras karistatud 13 korda ning korduvalt kinnipidamisasutuses viibinud. Peamiselt on L.L toime pannud varavastaseid kuritegusid ning käesolevat karistust kannab L.L süstemaatilise varguse eest. Kriminaalhooldusel on L.L olnud neljal korral, kuid ta ei ole suutnud täita kohtu poolt määratud nõudeid ning on toime pannud ka uued kuriteod. Ka karistuse kandmise ajal, range järelevalve tingimustes, ei suuda L.L reeglitele alluda. Teda on korduvalt karistatud erinevate distsipliinirikkumiste eest. Vangla poolt iseloomustuse esitamise ajaks on kinnipeetaval 5 kehtivat karistust, viimased neist peamiselt töökohustuse eiramise eest. Tartu Vangla on leidnud, et kui L.L jätkab varasemat eluviisi, on tema puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 82 %, mis on kõrge ning seetõttu on otstarbekas L.L-ile kohaldada käitumiskontrolli pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohus leiab, et kuigi L.L-i suhtes esinevad asjaolud, mis tingiksid tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, ei ole see põhjendatud, tuginedes eelkõige süüdimõistetu vabanemisjärgsetele elutingimustele ja tagajärgedele, mida võib karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine L.L-ile kaasa tuua. L.L-i puhul on olnud kuritegusid soodustavaks teguriks vajadus rahaliste vahendite järele, mis on tingitud peamiselt narkootikumide tarvitamise harjumusest ning vähesest majandusliku toimetuleku oskusest. Käesoleva vangistus on kohtu hinnangul olnud tulemuslik, vangistuse ajal on põhjalikult tegeletud kuriteoriskide maandamisega, eelkõige kinnipeetava sõltuvusprobleemidega. Isik tunnistab uimastisõltuvust ning selle seost tema õigusvastase käitumisega. Vanglas on ta läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni. Vabanemisel plaanib liituda AN tugigrupiga. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud riigikeele õpe on sujunud hästi, omandatud on tasemed A1-B

1. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“ ja „Eluviisitreening“ ning osalenud korduvalt EHPV Tervise tugigrupis ja xxxxxxxxxxxxxxx olevatele kinnipeetavatele ning tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Lisaks on osalenud SRS joogatreeningutel. Kõikide tegevuste läb iviijad on andnud L.L-ile positiivse hinnangu. Vabanemise korral on L.L-ile tagatud lähedaste toetus. Vangla iseloomustusest nähtuvalt puudub L.L il vabanemise korral elukoht, kuid selline väide on ilmselt tingitud isiku soovist vältida tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Elukoha puudumine tegelikult ei takista karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, sest kui muud nõuded selleks on täidetud, saab kohus kohustada isiku endale elukoha otsima. Varasemalt, kui arutati isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, oli L.L võimalik elama asuda koos ema ja kasuisaga Jõhvi, ilmselt oleks elukoht tagatud ka nüüd. Kohtuistuistungil selgita L.L, et tema kuritegelik eluviis on olnud tingitud just varasematest elutingimustest (töö puudumisest tingitud tegevusetus, vajadus rahaliste vahendite järele) ning ka juhul kui tal oleks võimalik ema juures elada ei soovi ta seda teha. Kohtu hinnangul võib keskkonnavahetus positiivselt mõjutada isiku käitumist, s amuti aitab see hoiduda varasematest negatiivset mõju avaldanud tuttavatest. Kohtu arvates ei tohiks L.L olla probleemi töökoha ka leidmis ega, sest L.L omab autolukksepa kutset, on läbinud keevitaja kursused ning lisaks omandanud vangla s riigikeelt tasemeni B
2. Eelnevast tulenevalt ei ole aga otstarbekas kohustada L.L-i pärast karistuse ärakandmist elama kindlaksmääratud elukohas, sest see suurendaks ilmselt riski uute kuritegude toimepanemiseks. Karistusjärgne käitumiskontroll ei täidaks sellises olukorras oma eesmärki, milleks on süüdimõistetu üle järelevalve teostamine ja resotsialiseerimine. 3