Obsah (6)

§ 74§ 121§ 263§ 64§ 68§ 75

1-09-18689 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2011. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Kohtunik Rutt Teeveer Kriminaalasja number 1-09-18689 Taotlus Tartu Va

§ 74lg 4).

1. Saata kohtumääruse koopia kriminaalhooldusalusele M.Z-ile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talitusele (KrMS § 432 lg 4). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (KrMS § 384 lg 1, § 387 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Maakohtu 16.12.
3. a otsusega tunnistati M.Z süüdi

§ 121

järgi ja mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust,

§ 263

p 1, 4 järgi ja mõisteti karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti M.Z-ile liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.-14.09.2009. a, so 2 (kaks) päeva. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti M.Z-ile 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määras kohus, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.Z ei pane 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx;
2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg 2 p 2 järgi kohustati M.Z käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

Kohtuotsus jõustus 28.12.

1. a.
2. 09.02.
3. a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande M.Z kohta (ettekanne nr 27952), kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud korduvalt (20.01.
4. a, 16.03.
5. a, 18.05.
6. a, 14.07.
7. a, 09.12.
8. a ja 01.02.
9. a) registreerimiskohustust. Erakorralises ettekandes märgitu kohaselt on M.Z põhjendanud registreerimisele mitteilmumisi valdavalt unustamisega ja tööl olemisega. Kriminaalhooldusametnik hindab M.Z senist katseaja kulgemist võrdlemisi probleemseks: Töötukassas ei ole ta end töötuna arvele võtnud, õppima minekut on M.Z kaalunud, konkreetse eesmärgi seadmiseni ei ole jõudnud. Karistusregistri väljavõtte alusel on 06.06.
10. a M.Z karistatud LS § 74'1 lg 1 alusel rahatrahviga 2400 krooni; 23.12.
11. a viibis ta oma sõnade kohaselt varguskatse tõttu arestimajas. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku pikendada M.Z katseaega 6 kuu võrra. M.Z kavatseb end töötukassas end arvele võtta, mis suurendab tema tõenäosust leida ametlik töökoht. Samuti on ta avaldanud nõusolekut osalemiseks programmis Viha juhtimine. Katseaja pikendamine võimaldab toetada nende eesmärkide täitmist. 3.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralises ettekandes märgitu kohaselt ei ole M.Z nõuetekohaselt täitnud registreerimiskohustust. Mõjuvaid ja aktsepteeritavaid põhjusi, M.Z registreerimiskohustuse täitmata jätmiseks ei ole olnud. Kriminaalhooldusametnikule oleks soovi korral olnud võimalik alati teatada registreerimisele ilmumatajätmisest. Pigem nähtub erakorralises ettekandes kajastatust, et ta ei suhtu registreerimiskohustuse täitmisesse ja kriminaalhooldusesse vajaliku tõsidusega ja täie vastutustundega. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kriminaalhooldusalust tuleb distsiplineerida, et ta ei suhtuks katseaja tingimustesse kergekäeliselt ja et tal ei tekiks karistamatuse tunnet. Sarnaselt kriminaalhooldusametnikuga leiab kohus, et M.Z suhtumist kriminaalhooldusesse ning õiguspärasesse käitumisse üldisemalt on võimalik positiivses suunas mõjutada tema katseaja pikendamisega. Pidev riigipoolse järelevalve olemasolu võib aidata suunata M.Z õiguskuulekale käitumisele. Kuna käesolevaks ajaks ei ole käitumiskontrolli eesmärgid veel täidetud, siis tagaks käitumiskontrolli pikendamine 6 (kuus) kuuks jätkuva kontrolli isiku tegevuse üle ning aitaks kaasa temale hoolduskavas seatud eesmärkide täitmisele. Samuti oleks käitumiskontrolli ajal võimalik isikule vajadusel täiendavaid lisakohustusi määrata, et distsiplineerida teda hoolduskavas sätestatud eesmärke täitma ning maandada riske uute õigusrikkumiste toimepanekuks. 2

§ 74

lg 4 alusel ning erakorralises ettekandes kajastatud asjaoludel on põhjendatud pikendada M.Z suhtes Tartu Maakohtu 16.12.2009. a kohtuotsuse alusel kohaldatavat katseaega (1 aasta 6 kuud) 6 (kuus) kuu võrra ja lugeda M.Z suhtes kohaldatava katseaja kogupikkuseks 2 aastat. Kohtunik 3