Obsah (6)

§ 132§ 150§ 123§ 133§ 69§ 29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. aprillil 2020 Võru kohtumajas Väärteoasja number 4-20-1351 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi L.P kaebus Politse

§ 132

p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna 23.03.2020 otsus väärteoasjas nr 2610,20,000774 muutmata ja L.P kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullpolitseinik Valeri Dobrovolski koostas 21.02.2020 väärteoprotokolli L.P suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette mootorsõiduki Seat Altea registreerimismärgiga xxxxxx juhtimist Võru linnas Jüri 43 asuva maja juures kiirusega 78+/-3 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h. L.P ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Sellega rikkus ta liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid.
2. PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Võru menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Tarmo Tammesoo 23.03.2020 otsusega määrati L.P-le karistuseks LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks.
3. L.P esitas Tartu Maakohtule 24.03.2020 kaebuse, milles palutakse tunnistada väärteoprotokoll õigustühiseks ning otsust täitmisele mitte pöörata. Väärteoprotokoll on vigadega – sõiduki omaniku nimi on märgitud valesti. Väärteo kvalifikatsioonina on märgitud LS § 227 262, kuigi sellist paragrahvi liiklusseaduses ei eksisteeri. Väärteoasi tuleks kuulutada õigustühiseks, kuna selle aluseks olnud väärteoprotokoll ei ole autentne, usaldusväärne ega terviklik. Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega.
4. Kohtuväline menetleja nõustus 26.03.2020 esitatud seisukohas kirjaliku menetlusega. Kaebuses toodud põhjendused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks alust ei anna. Vastuses mööndakse viga auto omaniku nimes, kuid tegemist ei ole

§ 150

mõistes väärteomenetluse õiguse olulise rikkumisega, mis tooks endaga kaasa väärteomenetluse lõpetamise. Teist väidetud viga protokollis ei ole. Teo toimepanemine on tõendatud. Karistus on määratud kooskõlas seadusega. Kohtuotsuse põhjendused 5.

§-st 120 juhindudes lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).

1. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx protokollist nähtuvalt teostas ta 21.02.2020 kella 02.30 ajal koos patrullpolitseinik V. Dobrovolskiga liiklusjärelvalvet Võru linnas Jüri 43 maja juures, kui märkas kesklinnast tulevat sõidukit, mis liikus Olevi tänava suunas. Sõiduk eemaldus patrullsõidukist ja kiirendas intensiivselt. Lubatud sõidukiirus selles kohas oli 50 km/h. Seat Altea liikumiskiirusena fikseeriti 78 km/h. Juhiks osutus L.P . Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt kasutati kiirusmõõturit Stalker Dual nr DC 083499, esitatud taatlustunnistuse kohaselt taadeldi see seade 30.10.
2. Protokollis on fikseeritud kiiruse mõõtmise tehiolud, kiirusmõõturi lugem ja lõplik mõõtetulemus. Sellel on nii menetlusaluse isiku, mõõtja kui ka protokollija andmed. Protokollist nähtub, et kiiruse mõõtmise ajal oli sademeteta ilm, menetlusaluse isiku juhitud auto liikus kiiruse mõõtmise ajal üksinda, politseiametnik mõõtis kiirust seistes ja Doppleri helisignaal oli ühtlaselt tõusev. Seega saab protokollis märgitud asjaolude põhjal järeldada, et mõõdeti menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirust, kiiruse mõõtmisel järgiti kõiki seaduses sätestatud nõudeid ja kiirusmõõturi näit on õige. Menetlusalune isik andis ütlused, mille kohaselt ta ei märganud kiirust ja kahetseb rikkumist siiralt.
3. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. L.P pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega – linnas liigeldes intensiivselt kiirendades pidas ta võimalikuks ja möönis lubatud kiiruse ületamist. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 8.

§ 133

p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas seda, kas karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt 2 karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. Seadusandja hinnang teosüü suurusele nähtub karistusnormist. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. L.P ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 25 km/h. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on menetlusalune isik samalaadsed väärteod toime pannud 03.01.2019 ja 16.08.
2. Nende süütegude eest on karistuseks mõistetud rahatrahvid. Üks rahatrahv on tasutud, teise karistuse täitmise kohta karistusregistris info puudub. Menetlusalune isik paneb suhteliselt lühikese ajavahemiku möödudes toime uue kiiruse ületamise määras, mis välistab selle käsitamise juhuslikku laadi või tähelepanematusest tingitud rikkumisena. Karistus peab põhjustama süüdlasele reaalselt tajutavaid kitsendusi ja kadusid (vt RKKKo 3-1-1-44-13 p 23), mistõttu peab kohus teiseliigilise karistuse kohaldamist põhjendatuks. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuses väljenduv hinnang teole peab mõjutama teisi liiklejaid ja tunduma ühiskonnas õiglane. Statistika pinnalt ei saa üldist liikluskäitumist hinnata heaks. Liiklussurmade arv on kasvanud ja linna tingimustes sedavõrd suures määras kiiruse ületamine suurendab õnnetuste juhtumise riski oluliselt. Kohtuvälise menetleja otsuses on nii karistuse liigi kui ka määra valikut ammendavalt käsitletud ja kohus nõustub seal toodud seisukohtadega. Sanktsiooni keskmises määras karistus on kohane vaatamata avaldatud kahetsusele. Karistusregistrist nähtuvad andmed – rikkumiste sagedus ja samaliigilisus – võimaldavad prognoosida karistuse eripreventiivsele mõjule allumist sedavõrd halvaks.
3. Menetlusaluse isiku hinnangul on asja menetlemisel rikutud oluliselt menetlusõigust, kuna protokoll sisaldab vigu. Kaebuses väidetu kohaselt on menetlusalusele isikule jäänud arusaamatuks protokollis märgitud teo kvalifikatsioon. Tegemist on õigusliku, mitte faktilise asjaoluga. Väärteo kvalifikatsioonina on protokolli märgitud LS § 227 lg
4. Kui isikul isegi tekkisid menetleja käekirja tõttu raskused mõistmisega, et „lg“ ei tähista numbreid, oli tal võimalik selle kohta protokolli märkus teha. Protokollis on selgelt lahti kirjutatud tegu, mida menetlusalusele isikule ette heidetakse. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub teo üheselt arusaadav kvalifikatsioon. Ka asjaolu, et menetlusalune isik ütles ülekuulamisel kohtuvälisele menetlejale, et ta ei märganud kiirust ja kahetseb siiralt, ning ei rääkinud ülekuulamisel teistest liiklusseaduse rikkumistest, näitab, et menetlusalune isik sai aru, et temale heidetakse ette vaid kiiruse ületamist ning teda ei süüdistata teistes liiklusalastes väärtegudes.
5. Kaebuse esitaja on välja toonud, et sõiduki omaniku nimi on väärteoprotokollis märgitud valesti. Kohtuväline menetleja võtab selle väite kohtule saadetud kirjalikus vastuses õigeks. Kohtus ei pea kaebaja sisulist seisukohta, mille kohaselt väärteomenetluse lõpetamise toob kaasa mistahes ebatäpsus väärteoprotokollis, nõustumisväärseks.

§ 69nimetab andmed, mis tuleb protokollis kajastada.

Sõiduki omaniku nimi selles loetelus puudub.

1. Siinkohal on paslik märkida, et faktivead ei pruugi menetluse lõpptulemuse seisukohalt omada tähendust ka juhul, kui tegemist on protokollis kohustuslikult kajastamisele kuuluvate andmetega. Analoogselt süüdistusaktiga on väärteoprotokolli ülesanne kajastada faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. [---]Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses 3 samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistataks (RKKK 4-17-3969/37 p 7). Nii on Riigikohus teo toimepanemise aja ja koha märkimisel tehtud ebatäpsuste käsitlemisel asunud seisukohale, et teo toimepanemise koha kirjelduse täpsus sõltub konkreetse teo asjaoludest ning kuriteo sündmuse tuvastamiseks ei ole alati tingimata vajalik, et teo toimepanemise koht oleks tuvastatud aadressi täpsusega või looduses meetri täpsusega. Süüteo toimepanemise koht peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud (RKKK 4-17-3969/37 p. 7.2.). Asjaolu, kellele kuulus sõiduk, millega rikkumine toime pandi, ei oma oludes, kus sõiduki konfiskeerimist ei taotleta, üldse mingit tähendust.
2. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus

§ 29ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

14. Kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja L.P kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 4