Obsah (4)

§ 69§ 199§ 75§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-14-7134 Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuaril 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Marina

§ 69

lg 6 või 7 järgi otsustab elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. T.R on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 29.09.2014 kohtuotsuse alusel

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi.

§ 69

lg 1 alusel asendati vangistus 8 kuud üldkasuliku tööga ulatuses 480 tundi.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75lg 1 sätetele.

Kriminaalhoolduse algus 15.10.2014 ja lõpp 14.04.

1. Kuna süüdimõistetu hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja ei ilmunud ettenähtud aegadel registreerimisele, esitas kriminaalhooldusametnik 06.05.2015 kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata vangistus täitmisele. Viru Maakohtu 14.05.2015 määrusega jäeti taotlus rahuldamata. 1 Kriminalhooldusametniku ettekande kohaselt on süüdimõistetu jätkanud ÜKT sooritamise kohustust. 01.06.2015 toimunud kohtumisel selgitati T.R-ile ÜKT ajaks kehtestatud korda, samuti ametnikuga koostöö vajadust ja kasulikkust. Selgitust korrati 31.07.2015 ja 01.09.
2. T.R on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. (tl 190-192). ÜKT soorituskohaks on Kiviõli linna Spordiklubi, kus ülepäeviti tuleb ruume koristada. Alates 15.07.2015 on süüdimõistetul pidevalt probleeme ÜKT sooritamise aegadega. Kriminaalhooldusametnik on teostanud 31 korral kontrolli ÜKT sooritamise kohas. Kahel korral kontrollis Viru Vangla korrapidaja telefoni teel T.R ÜKT sooritamisel viibimist. Nendel kordadel ei pidanud süüdimõistetu ajakavast kinni 7 juhul- 15.07.2015, 24.07.2015, 05.08.2015, 17.08.2015, 19.08.2015, 29.09.2015, 30.11.
3. Kahel juhul, 04.12.2015 ja 11.12.2015, oli tööaja muutmiseks saadud kriminaalhooldusametnikult suuline luba, kuid T.R ei pidanud kokkulepetest kinni. Kolmel korral, s.o 07.08.2015, 12.12.2015, 18,12,2015, puudus süüdimõistetu ÜKT soorituselt ilma mõjuva põhjuseta Kriminaalhooldusalusele on tehtud ÜKT korra eiramise eest 2 kirjalikku hoiatust. 31.07.2015 oli tehtud esimene kirjalik hoiatus seoses 15.07.2015 kella 11.30-13.00 ÜKT-lt puudumise eest ilma mõjuva põhjuseta. (tl 189). 31.07.2015 antud kirjalikus seletuses selgitas T.R, et sooritas 15.07.2015 ÜKT-d 1,5 tundi. Kuna töö sai tehtud, siis juhendaja lubas ära minna tingimusel, et puuduolev 1,5 tundi sooritab süüdimõistetu mõnel teisel päeval. T.R töötas need tunnid ära 31.07.2015, kuid neid ei arvestatud, kuna selleks päevaks puudus ajakava (tl 203). 01.09.2015 oli tehtud teine kirjalik hoiatus seoses 05.08.2015, 07.08.2015 ja 17.08.2015 ÜKT-lt puudumise eest ilma mõjuva põhjuseta. (t.l. 179) 01.09.2015 antud kirjalikus seletuses selgitas T.R , et 05.08.2015 jäi ta ÜKT tegemisele hiljaks, oli väljamagamata, töötas 9.30-12.00 ja läks varem ära, kuna juhendaja lubas. 07.08.2015 hilines taas ÜKT tegemisele, töötas kella 12.00-14.
4. Väidab, et juhendaja eksis töötamise aja märkimisega ja kriminaalhooldusametnik käis vahetult enne tema ÜKT sooritusele saabumist. Samuti väidab, et töötas sellel päeval kolm tundi- kella 12.00-15.
5. 17.08.2015 töötas kella 12.00-13.00, läks ÜKT sooritamiselt varem ära, kuna töö oli tehtud ja tööandja pidi ära sõitma. Saab aru oma veast ja tõdeb, et oleks pidanud kriminaalhooldusametnikku teavitama. (t.l. 193). 01.09.2015 T.R poolt antud teise kirjaliku selgituse kohaselt on isik teadlik, et on kohustatud kohtuotsuse alusel sooritama 480 tundi ÜKT-d, sellest on sooritatud 268 tundi. Septembris kavatseb töötada 34 tundi ning alates oktoobrist kohustub töötama selliselt, et 14.04.2016 oleks kõik ÜKT tunnid sooritatud (tl 194). 05.01.2015 kirjalikust seletusest selgub, et 04.12.2015 ei läinud T.R tööle kokkuleppel kriminaalhooldusametnikuga, olles kokku leppinud, et sooritab ÜKT tunde 05.12.2015 kella 10.00-13.
6. Tegelikult töötas ta kella 12.00 15.00, kuna kokkulepitud ajaks tööle asumist takistas suutmatus ärgata. 11.12.2015 puudus töölt kokkuleppel kriminaalhooldusametnikuga ning pidi ÜKT tunnid sooritama 12.12.
7. Põhjust, miks ta 12.12.2015 ÜKT tunde sooritama ei läinud, süüdimõistetu ei mäleta. (tl 195). T.R on rikkunud ka teisi kontrollnõudeid ning jätnud registreerimisele ilmumata 30.07.2015 (tl 202). Selgitusi puudumise kohta pole kriminaalhooldusalune andnud. Süüdimõistetu vastutustundetut käitumist iseloomustab asjaolu, et ta on tarvitanud aeg-ajalt narkootilist ainet - amfetamiini. Tema enda 05.01.2016 antud kirjalike selgituste kohaselt on ta tarvitanud seda tavaliselt korra kuus, peale xxx. Teab, et narkootilise aine tarvitamine on üldiselt keelatud, kuid korra kuus amfetamiini tarvitamist ei pea tõsiseks rikkumiseks, seda enam, et kohtu poolt talle tarvitamiskeeldu pole määratud (tl 196). T.R selgitas kohtus, et et tal ei ole kriminaalhooldusametnikuga hea läbisaamine. Jaaniaris suri tema isa, ametnik ei tulnud vastu palvele korrigeerida tööde tegemise ajakava. Ta töötas vähem kui ajakavaga oli märgitud seetõttu, et tööde juhendaja lubas ära minna, töö oli tehtud. Juhendajal ei olnud anda talle kolmeks tunniks tööd. 2 S. Jakolleva esitas kohtule tööde juhendaja kirja, millest nähtub, et kohusetundlikult ja saaks tegelikult jätkata tööde sooritamisega. T.R teeb tööd Vastavalt

§ 69

lg 4 peab üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. Vastavalt

§ 74

lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt Kr

MS § 428 lg 1, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu T.R on rikkunud registreerimiskohustust ning on puudunud üldkasuliku töö sooritamiselt ilma mõjuvate põhjusteta. Nimetatud rikkumiste peale tuleb reageerida. T.R on talle täitmiseks määratud 480-st tunnist üldkasulikust tööst seisuga 31.12.2015 sooritanud 344 tundi. Jaanieris sooritas ta veel 19 tundi.Seega on sooritamata 117 tundi ÜKT-d, millele vastab 2 kuud ja 8 päeva vangistust (117 : 2 = 58 päeva = 1 kuu 28 päeva). Materjalidest nähtub, et süüdimõistetule on korduvalt selgitatud ÜKT ajaks kehtestatud korda. Samuti selgitati talle õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga. T.R on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. (tl 191, 192). Kuna T.R katseaeg kulges probleemselt, koostas kriminaalhooldusametnik Luule Kärner 06.05.2015 kohtule erakorraline ettekande, milles taotles karistuse täitmisele pööramist. Kohus jättis selle 14.05.2015 määrusega rahuldamata, andes Jelena Kärnerile veelkord võimaluse muuta oma suhtumist ÜKT sooritamise kohustusse. Lisaks arvestas kohus T.R haigestumist ning temale määratud osalist töövõimetust ning leidis, et isiku terviseseisundist tulenevad rikkumised vajavad kriminaalhoolduametniku poolt sügavamat hindamist. Samuti märkis kohus, et kui süüdimõistetu jätkab oma varasemat käitumist ega pea kinni töö tegemise ajakavast või jätab ÜKT –d tegemata, siis tuleb juba tõsisemalt hinnata süüdimõistetu vastutustundetust ja karistus tuleb tõepoolest täitmisele pöörata. Kohus ei leia, et kriminaalhooldusametynik oleks vaenulikult meelestatud konkreetsesse süüdimõistetusse. Nimelt, ettekandest nähtub, et pärast nimetatud kohtumäärust käitus süüdimõistetu korralikult 1,5 kuu jooksul ja tekkis lootus, et ka edaspidigi õnnestub tall käituda korrapäraselt. Probleemne käitumine algas alates juulist

1. Seega kriminaalhooldusametnik näitab nii positiivseid kui ka negatiibseid külge isiku käitumises. Eraldi kohus märgib, et jaanuari 2016 tööde tegemise kulgu ametnik ei analüüsi, seega süüdimõistetu viide isa surmale jaaniarus 2016 ei ole antud juhul kohane. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et T.R on olnud alaliselt probleeme ÜKT sooritamise aegadega. Süüdimõistetu ei ole ajakavast kinni pidanud 7 juhul- 15.07.2015, 24.07.2015, 05.08.2015, 17.08.2015, 19.08.2015, 29.09.2015, 30.11.
2. Kahel juhul04.12.2015, 11.12.2015- ei ole süüdimõistetu ÜKT sooritamise muutmise kokkulepetest kinni 3 pidanud. Kolmel korral, s.o 07.08.2015, 12.12.2015, 18,12,2015, on süüdimõistetu puudunud ÜKT soorituselt ilma mõjuva põhjuseta. Kriminaalhooldusalusele on tehtud 31.07.2015 ja 01.09.2015 ÜKT korra eiramise eest kirjalikud hoiatused (tl 179, 189). Registreerimislehelt nähtub, et T.R ei ole ilmunud registreerimisele 30.07.2015 (tl 202). Lisaks on kriminaalhooldusalune tarvitanud aeg-ajalt narkootilist ainet amfetamiini. Vaatamata sellele, et kohus pole käitumiskontrolli ajaks lisakohustust seadnud, on narkootilise aine tarvitamine keelatud. Süüdimõistetut on karistusregistri andmetel karistatud rahatrahviga NPALS § 151 lg 1 alusel. Nimetatud asjaolu iseloomustab T.R vastutustundetut ja hoolimatut käitumist. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest isik ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu ja suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Toimikust nähtub, et Viru Maakohtu 29.09.2014 otsusega nr.1-14-7134 määrati T.R kriminaalhooldusele. Asjaolu, et süüdimõistetule on juba ühel korral antud võimalus kriminaalhoolduse jätkamiseks, kuid ta ei ole oma käitumist muutnud näitab, et isik on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Tuleb lugeda positiivseks, et isik on määratud 480-st ÜKT tunnist läbinud suurem osa tunde, mis on üle poole määratust ja täitmise tähtaeg 14.04.2016 on veel saabumata. Samas on kohus seisukohal, et süüdimõistetu ei ole endale rikkumisest piisavaid järeldusi teinud, rikkudes korduvalt ÜKT sooritamise distsipliini ning jätnud täitmata registreerimisele ilmumise kohustuse. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. Asendatud karistuse eduka läbimise tingimuseks on mitte ainult formaalselt tööde tegemine, vaid just korrapärane käitumine ja allumine kriminaalhooldusele. Sellest süüdimõistetu aru siiski ei saanud. Ta suutis täita kriminaahoolduse nõudeid korrapäraselt 1,5 tundi peale mais 2015 tehtud kohtumääruse. Alates juulist 2015 ilmutas süüdimõistetu sama probleemi nagu varemgi, hakkas tööl käima nii palju nagu talle mugav on. Ei leia ameyniku ettekande alusel kinnitust asjaolu, et tööde juhendajal ei olnud tööd anda. Kriminaalhooldusametnikule selgitas juhendaja, et vastupidi, süüdimõistetu lahkus töölt ja seadis teda fakti ette. Samas kohus ei välista, et nii palju tööd nagu oli süüdimõistetud sooritanud, oli tehtud kvaliteetselt, mille kohta ongi kohtule juhendaja kiri esitatud. Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist, mitte aga täiendava kohustuse määramist. Kuna isik ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele ka pärast täiendavat võimalust kriminaalhoolduse jätkamiseks, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnetunud. Kriminaalhooldusametnik ja kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis kahetsusväärselt ei ole aga õnnestunud. Kohus leiab, et kriminaalhooldus T.R suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kohustusi. Süüdimõistetu on rikkunud talle pandud kohustust sooritada määratud tähtaegadel ÜKT-d, samuti registreerimisele ilmumise kohustust ning see on toimunud süüdimõistetu süül. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Lähtudes eeltoodust, ei näe kohus võimalust kriminaalhoolduse jätkamiseks. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ja T.R tuleb saata karistust kandma. 4 Juhindudes

§ 74lg 4, Kr

MS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Luule Kärneri taotlus T.R-ile täitmisele pööramiseks rahuldada. mõistetud karistuse Pöörata T.R-ile Viru Maakohtu 29.09.2014 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 1 (üks) kuu 28 (kakskümmendkaheksa) päeva vangistust, täitmisele. Saata T.R kandma karistust. Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmise asumise kuupäev KrMS § 414 lg 1 ettenähtud korras või kinnipidamise kuupäev. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Inna Kirsipuu kohtunik 5