lg 2 p 2 ja
lg 3, 4 alusel vabastada R.E talle 26.04.2006.a Tartu Maakohtu, Põlva kohtumaja kohtuotsusega
lg 2 p 7 ning
lg 2 ja
lg 6 alusel liitkaristuseks mõistetud 3 (kolme) aasta 4 (nelja) kuu 14 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest. Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 23.05.2008.a ja R.E vabaneb vangistusest 23.05.2008.a, siis 1 aastat 10 päeva vangistust) ei pöörata R.E suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 aasta 10 päeva pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle
lg 1 ja
lg 2 p 1,2,4,7,8 ning
lg 4 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas – x; 2 ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • ei suhtle A. T.-ga, • osaleb vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldaja seda vajalikuks peab, et hõlbustada süüdismõistetul vabaduses viibides seaduskuuleka eluviisi järgimist (näiteks alkoholi tarvitamise probleemi lahendamiseks või näiteks „Eluviisitreening õigusrikkujale“ jmt); • asub ametlikult tööle hiljemalt 2-e nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele tööhõiveametis • vanglast karistuse kandmiselt vabanemisest 3.-st (kolmandast) kuust alates maksab igakuiselt vähemalt 500.- krooni süüteomenetluste, see on kriminaal-ja väärteomenetluste, s.h ka haldusõiguserikkumiste menetluste, käigus temalt väljamõistetud rahaliste nõuete (karistuste, menetluskulude, tsiviilhagide jmt) katteks kuni nende täieliku hüvitamiseni ja esitab selle kohta maksekviitungid või muud kohustuse täitmist tõendavad dokumendid kriminaalhooldajale.
lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 aasta 10 päeva.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja R.E vangistusest vabanemisest. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. • Seoses asjaoluga, et 04.05.2004.a Põlva Maakohtu kohtuotsusega võeti R.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2-ks (kaheks) aastaks (kohtuotsus jõustus 29.06.2004.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega; karistust kandis vangistuses 04.05.2004.a kohtuotsuse alusel 05.08.2004 – 15.04.2005.a; 26.04.2006.a Tartu Maakohtu, Põlva kohtumaja kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmise alguseks on 20.01.2006.a), saata käesoleva määruse koopia Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse juhtimisõiguse äravõtmise tähtaegu kajastavas osas kande tegemiseks.
lg 1 alusel laieneb lisakaristus – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine – põhikaristuse, see on vangistuse, kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. Määruse koopia edastada allkirja vastu R.E-le . Rrokurörile edastada määruse koopia tema soovi korral. 2 3 EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD R.E on kriminaalkorras karistatud 4 korral. Vanglas kannab R.E karistust teist korda. Viimati karistati Tamar Rumaskit 26.04.2006.a Tartu Maakohtu, Põlva kohtumaja kohtuotsusega
lg 2 p 7 järgi ning
lg 2 ja
lg 6 alusel ja liitkaristuseks mõisteti 3 (kolme) aastat 4 (neli) kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks on 20.01.2006.a. Käesolevaks ajaks on R.E ära kandnud talle karistuseks mõistetud vangistusest enam kui kaks kolmandikku.
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära süüdimõistetu ja prokuröri, on seisukohal, et esinevad
lg 2 punktis 2 loetletud eeldused süüdimõistetu R.E vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes
lõikes 3 sätestatust on põhjendatud R.E vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, lähtudes
lõikes 3 sätestatust, on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mis välistaksid R.E vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kuigi R.E isik, keda on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ja hetkel kannab ta II korda vangistuses karistust, peab kohus tema suhtes põhjendatuks kohaldada vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna R.E käitumine vangistuses karistuse kandmise ajal on olnud hea, puuduvad distsiplinaarkaristused. R.E käitumisest vangistuses viibides nähtub, et ta on teinud vajalikud järeldused enda elu edaspidiselt seaduskuulekalt elamiseks. Vangistuses viibides on R.E omandanud tisleri I ja II mooduli kutse ja keevitaja I mooduli kutse ning käesolevalt õpib tisleri II mooduli kursustel ning lisaks osaleb alkoholi-ja narkosõltuvusprobleemidest vabanemiseks mõeldud sotsiaalprogrammis „12 sammu“ . Nii kinnipeetava iseloomustusest kui ka kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et R.E on motiveeritud oma elu vabaduses viibides seaduskuulekalt elama. Kriminaalhooldusametnik toetab R.E vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Neil asjaoludel kogumis, ehkki R.E pani grupis toime esimese astme kuriteo – röövimise, peab kohus põhjendatuks anda R.E-le võimalus vabaduses viibides tõestada, et ta on teinud viimasest 3 4 vangistuses karistuse kandmisest järelduse oma elu edasiselt seaduskuulekalt elamiseks. Kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontroll tagab R.E-le vangistusest vabanemise järgselt vajaliku toe eluks vabaduses paremaks toimetulekuks, sealhulgas õiguskuuleka eluviisi paremaks järgmiseks. Vangistusest ennetähtaegselt vabanemiseks on R.E olemas ka kindel elu-ja töökoht. R.Eädi H.-L. T. on kirjalikult kinnitanud, et lubab R.E vanglast vabanemise järgselt elama asuda oma tallu, nimega x asukohaga x. Ka OÜ-st x on kirjalik tõend selle kohta, et on nõus R.E enda juurde tööle võtma lihttöölisena peale vanglast vabanemist ning garanteerima talle aastaringse töö. 12.05.2008.a kohtuistungil kinnitas R.E , et ta on valmis tegema kriminaalhooldusametnikuga koostööd, ta soovib täita
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused: • • • • • • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, ei suhtle A. T.-ga, osaleb vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalabiprogrammis, asub ametlikult tööle hiljemalt 2-e nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist; vanglast karistuse kandmiselt vabanemisest 3.-st (kolmandast) kuust alates maksab igakuiselt vähemalt 500.- krooni temal esinevate rahaliste võlgnevuste katteks. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks on põhjendatud panna R.E-le katseajaks eelmärgitud kohustused. R.E vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.