TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja nimetus) Asja lahendamine Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Tsiviil

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada O.A süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 1 kuud; tunnistada O.A süüdi KarS § 423 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud ning tunnistada O.A süüdi KarS § 201 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud; KarS § 64 lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista O.A-le liitkaristus vangistusena 5 (viis) kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada O.A-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu
2. veebruar 2015 kohtu otsusega O.A-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, s. o vangistuse 4 kuud võrra ning mõista O.A-le liitkaristus vangistusena 9 (üheksa) kuud; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 2 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; O.A-le karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks lugeda tema vahistamine
3. veebruar 2016; tõkend vahistamine jätta O.A kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. Asja lahendamisega seonduvad muud otsustused
4. Tsiviilhagis ja kriminaalmenetluse kuludes: 2.1 rahuldada täielikult R.Ri tsiviilhagi ning välja mõista O.A-lt 298 (kakssada üheksakümmend kaheksa) € 80 senti R.R.i kasuks; 2.1 välja mõista riigi kasuks O.A-lt kriminaalmenetluse kulu 296 (kakssada üheksakümmend kuus) € (sundraha 200 €, õigusabi tasu 96 €; määrata väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2016 a märtsi kuust igakuise menetluskulu osa 24 (kakskümmend neli) € 67 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 jätta O.A-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 56.16 € (koos käibemaksuga) riigi kanda; 2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõend CD pardakaamera salvestisega jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsuse täitmiseks
5. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.5

§ 317

kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia või väljatrükk viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist; 3.6

§ 248

(Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED (Kohtuotsuse põhiosa)

§ 249

(Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses) kohaselt kohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning 2) kokkuleppe sisu.

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on O.A toime pannud kuritegudena: 1.
2. Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise KarS § 215 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema olles karistatud 23.02.2015 a. Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) otsusega KarS § 436 lg 1 ja § 215 lg1 järgi, ööl vastu
3. aprilli 2015 tungis omavoliliselt võetud võtmega ukse avamise teel ajutise kasutamise eesmärgil xxxxxxxxxxx xx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xx maja juurde pargitud A.U.le kuuluvasse sõiduautosse Nissan Micra registreerimismärgiga XXX XXX , käivitas selle ja sõitis autoga ringi mööda Viljandi maakonda ja Viljandi linna, kuni politsei ta Viljandi maakonnas Viljandi vallas Loodi-Holstre –Nõmme tee 3- km tabas. 2 1.
4. Mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, süstemaatiliselt KarS § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema olles 19.08.2014 karistatud Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna poolt LS § 201 lg 1 järgi väärteoasjas 100 trahviühikuga e. 400 €, - juhtis 31.03.2015 kella 11.30 paiku Harju maakonnas Tallinna linnas Sadama 25/2 juures suunaga Logi tn poole mootorsõidukit Mazda 6 (registreerimismärk XXX XXX ), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. - juhtis 16.04.2015 kella 01.25 ajal Viljandi maakonnas Viljandi vallas Loodi-Holstre-Nõmme tee 3-ndal kilomeetril mootorsõidukit Nissan Micra (registreerimismärk XXX XXX ), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; - juhtis 22.08.2015 kella 23:20 paiku Viljandi maakonnas Abja vallas Mõisaküla tee 1 km mootorsõidukit Ford (registreerimismärka XXX XXX ), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. O.A rikkus oma teoga LS § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt „mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud“. 1.
5. Valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise KarS § 201 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 22.04.2015 xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxx x -xx korteris sai R.R.lt nädalaks ajaks kasutada mobiiltelefoni Samsung Galaxy A3 väärtusega 298.80 eurot, kuid telefoni ei tagastanud ning müüs selle 115 euro eest OÜ-le Mulgi Pant. Antud teoga tekitas R.R.le varalist kahju 298.80 eurot.
6. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmises KarS § 215 lg 1 järgi ja karistamises vangistusega 3 kuud; KarS § 4231 järgi ja karistamises vangistusega 3 kuud ning KarS § § 423

1. peatüki
2. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179),
3. jaos (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine; § 180 - § 188) ning
4. jaos (Kriminaalmenetluse kulud hüvitamise otsustus; § 189 - § 192). 3.
5. Menetluskulude koosseis Menetluskulud kululiikide järgi on sätestatud

§-s 175 (Menetluskulud). 3.1.1. Sundraha

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179(Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 645 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud alates
2. jaanuarist 2016 töötasu alammääraks 430 € kuus. 3.1.
3. Riigi õigusabi

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 43

(Kaitsja valimine ja määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud 3 kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse

1. septembri 2015 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 3.1.2.
2. Kohtueelsel uurimisel riigi õigusabi O.A-le kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi ja sellega seonduvad sõidule vajalikud kulutused on 152.16 €, millest kulutused otsesele õigusabile moodustavad 96 €. Kohtueelsel uurimisel on kaitsja õigusabi tasutaotlus rahuldatud. 3.
3. Menetluskulude summaarne arvestus Kokku moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu 797.16 € (645 +152.16). 3.
4. Menetluskulude hüvitamise põhjendused

§ 189

(Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

. § 189 lg 2).

§ 180

(Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale O.A-le õigusabi osutamiseks sõidukulud 56.16 €. Sõiduga seonduvad kulutused on võrreldes sisulise õigusabi andmise kuludega ebaproportsionaalselt suured. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele 56.16 € jätta süüdistatavalt välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdistatavalt riigile tagasi välja mõistmata.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda; kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus arvestab isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja vähendab sundraha 200 €ni. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeline temalt väljamõistetud menetluskulusid koheselt tasuma.

§ 180

lg 3 alusel tuleb määrata süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb O.A-lt riigi kasuks välja mõista kriminaalmenetluse kulu 296 €.

1. Tsiviilhagi lahendamine 4.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 (Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine) kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 (Kahju tekitamise õigusvastasus ) lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 4 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 (Hagi õigeksvõtmine) lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 4.
3. Kriminaalasjas on R.R esitanud tsiviilhagi summas 298,80 €. Kokkuleppemenetluses on süüdistav hagi õigeks võtnud. 4.
4. Otsustused tsiviilhagis 4.3.1

§ 310

(Tsiviilhagi kohta otsuse tegemine) kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. 4.3.2 Kokkuleppemenetluses nähtub süüdistatava õigusvastaselt tekitatud kahju ning süüdistav on kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi õigeks võtnud. 4.4. Tsiviilhagi tuleb TsMS § 440 ja VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista kahju tekitanult hagejate kasuks. 5. Täiendavad põhjendused Tõkend 5.1.

§ 312

(Kohtuotsuse põhiosa) p 7 kohaselt kohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid.

§ 313

(Süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa) lg 1 p 8 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. 5.

1. Seoses karistuseks vangistuse mõistmisega tuleb talle kohaldatud tõkend vahistamine jätta vangistusena mõistetud kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. Eelvangistusaja arvestus 5.
2. O.A on kahtlustatavana kinni peetud
3. - 17.04.2015, seega on O.A viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Asitõend 5.
4. Kriminaalasja juures olev asitõend CD tuleb

§ 126

(Asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes võetavad meetmed) lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Kohtuotsuse täitmisega seonduv 5.5.

§ 408

(Kohtuotsuse ja –määruse jõustumine) lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas (

§ 408lg 6).

5.6.

§ 412

(Kohtuotsuse ja –määruse täitmisele pööramise tähtaeg) lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. 5.7.

§ 423

(Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmine) kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Lillsaar Kohtunik 5