1-09-8807/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-8807 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu M.H ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu M.H ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 64,80 eurot (sealhulgas käibemaks 10,80) vandeadvokaat Nikolai Rõžovile apellatsioonimenetluses M.H-le riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista M.H-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 64,80 eurot riigituludesse.
7. M.H tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „M.H 1-09-8807 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest ASJAOLUD
9. Viru Maakohtu 23.05.2013 määrusega jäeti M.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. temale mõistetud M.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.02.2011 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4 ja § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi. Teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel, mõistes kandmisele kuuluvaks 3aastase vabadusekaotuse. ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUSE SISU
10. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leidis, et M.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud järgmistel põhjustel. 2.1 Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. M.H on kriminaalkorras karistatud 6 korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Vaatamata varasemale karistusele, ei ole ta paranemise teele asunud ning pani taas toime uue kuriteo. See näitab, et süüdimõistetu ei ole eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. 2.2 Süüdimõistetu käitumine vanglas ja võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Arvestades kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat, ei ole M.H ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. MÄÄRUSKAEBUSTES ESITATUD TAOTLUSTE SISU
11. Viru Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse M.H ja tema kaitsja. Määruskaebustes palutakse tühistada Viru Maakohtu määrus ning teha uus määrus, millega vabastada M.H talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. 3.1 Kaitsja leiab, et kohus ei ole arvesse võtnud kõiki M.H iseloomustavaid andmeid. M.H iseloomustusest nähtub, et tal on vabanemisel kindel elukoht ja toetavad lähisuhted. Lisaks on tal põhiharidus ning keevitajakutse. Ta on läbinud riigikeele algtaseme kursuse ning osalenud sotsiaalprogrammis Vihajuhtimine. Enne vangistust töötas M.H elektrikeevitajana ning vabanedes on tal garanteeritud töökoht OÜ-s XXX . M.H kahetseb toimepandud kuritegusid ning võtab nende eest vastutuse. Tema käitumine karistuse kandmise ajal ja võimalused vabaduses toetavad ennetähtaegset vabastamist, olles kaalukamad kui süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Ehkki M.H on mitmel korral kriminaalkorras karistatud, ei välista see tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Käesolevaks ajaks on ta viibinud vangistuses üle poole 2 määratud ajast, mistõttu tuleks talle anda võimalus näidata, et ta on karistusest vajalikud järeldused teinud. Ka süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal näitab, et ta on võimeline uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning vabaduses seaduskuulekalt käituma. Samuti on kindla elu- ja töökoha ning lähedaste toetus M.H positiivselt mõjutavad asjaolud, mis suurendavad õiguskuuleka käitumise tõenäosust. Kriminaalhooldaja järelevalve võimaldab suunata ja kontrollida M.H käitumist katseaja jooksul, kindlustamaks, et ta ei naase endise eluviisi ja tuttavate juurde. 3.2 M.H möönab, et on teinud elus palju vigu, mille eest on ka karistust kandnud, ent eksimine on inimlik. Määruskaebuse esitaja puhul on muutumine toimunud positiivses suunas. Ta on vanusega ja vangis viibimisega aru saanud, et soovib muuta oma elu. Vanglasse saabudes saatis ta kohe administratsioonile kirja tööleasumise sooviga, millele lisas keevitaja kutsetunnistuse. Vangistusasutus tööleasumist ei võimaldanud, seega puudus M.H võimalus tasuda kohtukulusid. Mõni kuu hiljem võimaldas administratsioon osalemist majandustöödel, mille vastuvõtmine oli tollal kohustuslik, ent millest M.H keeldus. Sundimine mittekvalifikatsiooni nõudvale tööle ei ole kooskõlas karistuse mõistmise eesmärgiga, alavääristaks teda kui oskustöölist ning mõjutaks ka majanduslikult – võttes ära võimaluse saada hügieenivahendeid, mida ei ole koristajapalga eest võimalik soetada. Mõni aeg tagasi tehtud halduskohtu otsusega selgitati, et enne majandustöödele suunamist peab andma õpetust täitmistvajava töö ja olmekeemia kasutamise reeglite osas - selline praktika M.H tööst keeldumise hetkel puudus ja keeldumist karistati kartserkaristusega. Tegemist on ainukese rikkumisega kogu karistusaja jooksul. Samal perioodil pöördus M.H 2 korda kontaktisiku poole palvega töötsooni suunamiseks, selgitades, et vajab ametikvalifikatsiooni säilitamist ja soovib toetada pere. Taotlusest öeldi ära vangistuse lühikese tähtaja põhjendusel. M.H on läbinud sotsiaalsed programmid, s.h alkoholisõltuvusest vabanemiseks, eluviisi muutmiseks ja viha juhtimiseks ning lõpetanud eesti keele algkursuse. Täidetud on VangS § 6 sätestatud vangistuse eesmärgid. Viru Vangla on toetanud M.H ennetähtaegset vabastamist. Tema käitumine on seadusekuulekas, mistõttu puuduvad alused edasiseks isoleerimiseks. Ennetähtaegsest vabastamisest keelumisest põhjusena kohus pööras tähelepanu sellelegi, et M.H keeldus katseajal koostööst järelvalveinspektoriga. Määruskaebuse esitaja selgitab, et kohus tõlgendas olukorda valesti - isikliku ebasümpaatia taustal määras esimene inspektor kohtumisi reeglina pärast M.H öövahetusi, kui viimane oli väsinud ja ärritunud. Pärast inspektori vahetamist koostati paindlik graafik ja katseaeg möödus rikkumiste ja märkusteta. M.H on leidnud tööandja, kes ta koheselt tööle võtaks ja keda ta ei taha alt vedada. Määruskaebuse esitaja märgib, et tema perekond on majandusliku krahhi äärel – abikaasale, kes töötab miinimumpalga eest, on viimaste kuude jooksul tehtud kaks onkoloogilist operatsiooni, millega seoses on kogunenud võlgnevused korteri eest tasumisel. Lisaks omandab M.H tütar kõrgharidust ja vajab materiaalset toetust. Kuivõrd riik on taassotsialiseerimisel perekondlike sidemete hoidmise prioriteediks kuulutanud – tuleks arvestada, et M.H pere on kaotamas elukohta ja laps edasise hariduse võimalust. Dokumenti Riigi karistuspoliitika arengusuunad kuni aastani 2018 esitledes möönis ka justiitsminister, et vangistus on ebatulemuslik ja kallihinnaline ning puuduvad õigustused jätta kasutamata efektiivsemaid kuritegude kahandamise meetmed. Samuti väidavad karistusküsimuste spetsialistid, et ennetähtaegselt vabanenud isikud kalduvad vähem retsidiivsuse poole, kui tähtaegselt vabanenud. 3 RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik M.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.1 Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuste motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud õigustatud järeldusele, et isiku vabastamine, keda on kuuel korral kriminaalkorras karistatud (s.h neljal korral vangistusega), kelle toimepandud kuriteod on rasked ning korduva dünaamikaga - ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ja ühiskonna õiglustundega. 5.2 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on pidanud ennetähtaegset vabastamist välistavaks eelkõige M.H varasemat elukäiku (korduv kriminaalkorras karistatus) ja kuritegude toimepanemise asjaolusid. M.H on korduvalt toime pannud vägivallaga seotud varavastaseid kuritegusid, mille soodusteguriks on alkohol ning ajendiks varalise kasu saamine. Käesoleva kuriteo asjaolud on samuti rasked, olles suunatud lapseealise kannatanu suhtes toime pandud röövimisele. Arvestades M.H korduvat kriminaalkorras karistatust jt riskihinnangu seisukohast olulisi näitajaid, on temale antud hinnang uue vägivaldse kuriteo toimepanemise osas ringkonnakohtu hinnangul kõrge (42%). Eeltoodud asjaolud kogumis välistavad M.H tingimisi ennetähtaegse vabastamise. 5.3 Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajatega selles, et M.H iseloomustuses on mitmeid positiivseid momente – tal on elukoht, toetavad lähedased, garanteeritud töökoht ning ka kutseoskused keevitajana. M.H on osalenud sotsiaalprogrammides ning läbinud riigikeele algtaseme kursuse. Ta on aru saanud varasemast valest käitumisest – ka maakohtu istungil on ta avaldanud tüdimust kuritegelikust elust ja soovib alustada normaalset elu (protokoll, tlk 54). Määruskaebuses on ta põhjalikult selgitanud oma distsiplinaarrikkumise tagamaid. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga siiski, et M.H käitumine vanglas ja tema võimalused vabanedes ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja toimepandud kuritegude asjaolusid. Samuti ei tingi määruse tühistamist M.H väited eelmise kriminaalhooldusega seotud probleemide ega ka kriminaalpoliitiliste argumentidega seoses. M.H põhiväide tema ennetähtaegse vabastamise poolt on perekond, kes on sattunud raskesse olukorda. Kohtukolleegium märgib aga, et perekond ja kohustused olid süüdimõistetul ka enne, ent ta pani sellele vaatamata uusi kuritegusid toime. Kuivõrd karistus on rangelt seotud seadusega (potentsiaalsele normirikkujale kirjeldatakse enne tegu konkreetse teo eest ettenähtud konkreetset karistust) oli M.H-le teada, milline sanktsioon ja millised tagajärjed tema tegudele järgnevad. Vangistust ei kanna isik 4 esmakordselt ning järeldusi oma tegude tagajärgedest saanuks ta teha talle korduvalt antud võimaluste järel. 5.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja toime pandud kuritegude asjaoludega ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
13. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maarika Kuusk Mati Kartau 5 Tiit Lõhmus