← Eesti

1-14-5569/46

Obsah (7)§ 215§ 63§ 121§ 199§ 64§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-14-5569 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2016. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 18.02.2016. a) Kriminaalasja number 1-14

§ 215

lg 3 p 1, § 328 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks on

§ 63

lg 1 alusel mõistetud 2 aastat vangistust;

§ 121

järgi ja karistuseks on mõistetud 2 kuud vangistust;

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta 7 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendati mõistetavatest üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistuse 2 aastat 4 kuud.

§ 68lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.

11.

  1. a, 03.01.04.01.
  2. a, s.o 3 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks loeti 2 aastat 3 kuud 27 päeva. 1

(3)Karistuse kandmise alguseks loeti kinnipidamise päev, s.o 21.03.
  1. a. Kohtuotsus jõustus 17.09.
  2. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.03.
  3. a ja lõpeb 18.07.
  4. a.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 23.01.

  1. a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava T.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud ning sisulist arvamust esitanud ei ole, kuid märgib, et ei toeta T.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. T.N avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on vabanemisel olemas elukoht ning võimalus ametlikult tööle saada. Kinnipeetav tunnistas, et varem on teda kahel korral vabastatud enne tähtaega, kuid katseaeg kulges negatiivselt. Praegu soovib ta oma elu muuta, sest 21.03.
  2. a sündis tal tütar ja tema ema vajab abi. Kõik vangla poolt määratud kursused on läbitud. Vanglas on olnud kahe aasta jooksul 4 distsiplinaarkaristust, kuid tema hinnangul ei ole need tõsised. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on T.N temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused T.N-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et T.N-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. T.N on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Varasemalt sooritatud süütegude hulka kuuluvad nii varavastased, isikuvastased kui ka ühiskonnaohtlikud süüteod. T.N-ile on mõistetud korduvalt vanglakaristusi, kuid nii olles tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud kui ka pärast karistuse ärakandmist on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Vaatamata sellele, et T.N on vangistuse jooksul osalenud taasühiskonnastavas tegevuses (riigikeele õpe A2 ja B1 tasemel, tööhõive, sotsiaalprogrammid „Vihajuhtimine“ ja „Õige Hetk“) on vangla hinnanud T.N-i jätkuvalt ohtlikuks- kahe aasta jooksul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kinnipeetava puhul 80% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse 52%, mis on kõrge. Vangla esitatud iseloomustusest nähtuvalt, ei suuda T.N ka kinnipidamisasutuses kehtestatud korda järgida. Samas isik, kes soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, peaks endale teadvustama, kui oluline on korrakohane käitumine just karistuse kandmise ajal. T.N on kohtule saadetud kirjas viidanud oma korralikule käitumisele, kuid käesolevalt on tal neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Viimane on määratud 23.11.2015. a, enne seda 09.09.2015. a, 08.09.2015. a ja 10.03.2015. a. Seega üsna lühikese perioodi jooksul on T.N toime pannud mitmeid 2

(3)rikkumisi, mis kohtu hinnangul ei näita, et isik ka tegelikult enda suhtumist õiguskorda muuta sooviks. T.N-i enda hinnangul ei ole rikkumised olnud tõsised, mistõttu ei peaks need tema muutumise soovi siiruses siiski kahtlust tekitama. Kuigi T.N-i vabanemisjärgsed elutingimused on üldiselt head, ei saa ka need olla isiku vabastamise aluseks. Nii pere, elu- kui ka töökoht olid T.N olemas ka varasemalt, kuid ei olnud siiski piisavad, et hoida teda kuritegude toimepanemisest eemale. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis T.N-i vabastamist võimaldaks, kohtu arvates ei esine. Eelneva põhjal leiab kohus, et T.N tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.