lg 2); pidi vasakule pöörates andma teed vastutulevale liiklejale /
lg 5 p 3/; pidi olema tähelepanelik teel ja teeservas liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist /
lg 1/; pidi enne manöövri sooritamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid /
lg 2 p 8/; ei tohtinud oma tegevusega ohustada jalgratturit /
lg 1/ ning pidi täitma liiklusmärgi nr 333 /vasakpöörde keeld/ nõudeid /
lg 6 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 12 “liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele” § 9 p 19/. G.E jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused täitmata. G.E, täites taksojuhina tööülesandeid s.t vedas reisijat, juhtis 06.10.2016 kella 07.10 ajal mootorsõidukit Opel Astra Station Wagon registreerimismärgiga xxxx, millega liikus Tallinnas mööda Koskla tänavat Sõpruse pst poole. Kui G.E jõudis Koskla tänava ja Sõpruse pst ristmikule, nägi ta, et ristmikul ei tohi sooritada vasakmanöövrit, kuna seda keelas liiklusmärk nr 333, kuid sellegipoolest asus ta vasakpööret sooritama. Samal ajal liikus ristmikul G.E’ile vastu jalgrattur Xxxx, kes soovis ületada ristmikku otse s.t ta liikus otse mööda Koskla tänavat G.E ’i sõiduki poole. G.E aga ei olnud sellel hetkel hoolikas ega ettevaatlik, ei vaadanud enne manöövri sooritamist piisavalt tähelepanelikult talle vastu liikuva jalgratturi poole, mistõttu asus vasakpööret sooritama. Jalgrattur Xxxx, nähes et G.E asub tema ees tegema ootamatut vasakpööret, pidurdas järsult ning suutis vältida kokkupõrget mootorsõidukiga, kuid pidurdamise tagajärjel kukkus ning paiskus asfaldile. Seega tekitas G.E jalgratturile, kellel oli eesõigus, liiklusohu, millele pidi jalgrattur Xxxx reageerima. Ohule reageerimise tagajärjel jalgrattur Xxxx kukkus selliselt, et tal tuvastati raske tervisekahjustus s.o tervisehäire, mis kestab vähemalt 4 kuud. G.E pani toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimesele raske tervisekahjustus. II Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245, sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur, süüdistatav G.E ja tema kaitsja Dmitri Školjar käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe. KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 6 /kuus/ kuud, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 /üks/ aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud: Isiku ekspertiis 84 eurot; Kaitsjatasu 144 eurot; Sundraha 705 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista G.E’ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud absoluutsummas 933 eurot, mis tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 3 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt nõutava karistuse liigis ja määras. III Kohtu seisukoht Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et G.E on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.E süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Julia Vernikova kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.