lg 1 järgi, 1 lg 2, väärteoprotokollid nr AB 1163425, AB1040395 Menetlusalune isik B.L (isikukood XXX, xxx; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht puudub) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet; Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Asja läbivaatamise aeg ja koht
26.12.2009.a on koostatud väärteoprotokoll AB1040395 selle kohta, et B.L juhtis 26.12.2009.a kell 21.50 Harjumaal Harku vallas Kallaku teel mootorsõidukit, millel on nõuetekohaselt läbimata korraline tehnoülevaatus, omamata kehtivat liikluskindlustuse poliisi ja vastava sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. B.L rikkus LS § 20 lg 1, § 13 lg 1, § 9 lg 5 ja pani toime LS § 741 lg 2, LS §
31.05.2010.a kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, mitteilmumisest kohtule ei teatanud. Kohtukutse 31.05.2010.a istungile on menetlusalune isik saanud allkirja vastu kätte 06.05.2010.a. Kohtuistungile ilmumine ei olnud tehtud menetlusalusele isikule kohustuslikuks ja menetlusalust isikut on hoiatatud, et mitteilmumisel istungile võib kohus arutada asja ilma tema osavõtuta. Kohus pidas võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest 7 päeva, menetlusalusel isikul tuleb kanda arest ära hiljemalt
661 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude korduv toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud ning teda tuleb selle eest karistada. 2 LS § 741 lg 2, §
661 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude objektiivsete tunnuste ja subjektiivse tunnusena tahtluse esinemine B.L-i käitumises on tõendatud tema kohtuvälises menetluses antud ütlustega nii 06.12.2009.a kui 26.12.2009.a sündmuse kohta, milles ta tunnistas väärtegude teadlikku toimepanemist. Menetlusaluse isiku ütlusi kinnitavad üheselt ka poliisi päringu vastuse väljatrükid, sõiduki Mercedes-Benz xxx andmete väljatrükk, millest nähtuvad andmed tehnoülevaatuse kohta ja õiend andmete kontrollimise kohta ARK juhilubade andmebaasist seisuga 29.12.2009.a, samuti 14.06.2009.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millel olevast B.L´i allkirjast nähtub, et ta on selle kätte saanud. Kuna kõik osundatud väärteokoosseisud on täidetud väärteoprotokollis kirjeldatud ühe ja sama korduva tegevusega – mootorsõiduki juhtimisega-, on tegemist ideaalkonkurentsiga ja KarS § 63 lg 1 alusel tuleb kõigi nende rikkumiste eest mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Vastavalt § 741 lg 2 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LS § 747 järgi karistatakse tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Vastavalt LiikluskindlS 661 lg 1 karistatakse liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita sõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Arvestades LS § 741 lg 2, §
661 lg 1 ette nähtud karistusi on käesoleval juhul raskeimat võimalikku karistust ettenägev säte LS § 741 lg 2. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 1 Karistusregistri teatisest nähtub, et B.L-i on LS § 74 järgi juba korduvalt karistatud, 7 samuti on teda varem karistatud ka LS § 74 ja LiikluskindlS 661 lg 1 järgi, karistustena on menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud nii rahatrahve kui ka lühiajalisi areste. Kuna isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist ega ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud, tuleb teda karistada senisest rangemalt. Kohtu hinnangul on vältimatu B.L-i karistamine arestiga. Kuna karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu, peab kohus arvestades toime pandud korduvat tegu, süüdlase isikut ja tema õiguskuulekale käitumisele mõjutamise vajadust kohaseks karistada teda kohtuvälise menetleja poolt taotletud määras, s.o 7 päeva. Arest tuleb ära kanda menetlusaluse isiku elukohajärgses arestimajas ja aresti tuleb asuda kandma hiljemalt 01.07.2010.a, määratud tähtaja jooksul aresti mittekandmisel tuleb B.L-i suhtes kohaldada sundtoomist arestimajja. Marie Tammsaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.