TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Väärteoasi (number ja menetlus) Kohtuliku menetluse staadium Kohtukoosseis Kohtuväline menetleja Menetleja ametnik Menetlusa

§ 74lg 1 järgi rahatrahviga 70 trahviühikut, s.

o 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 - 135, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Jätta rahuldamata J.Z-i kaebus ja muutmata Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Jaanus Tera 14. september 2011 otsus J.Z-i karistamises

§ 74lg 1 järgi rahatrahviga 70 trahviühikut, s.

o 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot. Muud otsustused

1. Toimetada määruse koopia kätte menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni ) tähtaeg on möödunud; 3.2 jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja (VTMS § 202 lg 3); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud VTMS §-des 155 – 158, mille kohaselt põhjendustega kohtuotsusele on menetlusalust isikust esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 1 30 päeva jooksul; kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa (resolutsiooni) kättesaamisest; kassatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Viljandi kohtumaja kantseleis 15 -ndal päeval, arvates kassatsiooniõiguse kasutamise sooviavaldusest ning põhjendustega kohtuotsuse tegemise järgnevast päevast hakkab kulgema kassatsiooni esitamise õiguse 30-ne päevane tähtaeg; kassatsiooniõiguse kasutamata jätmisel jõustub kohtuotsus ilma põhjendusteta. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohtuvälise menetluse käik väärteoasjas Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Jaanus Tera
4. september 2011 otsusega nr 940011000211 määrati J.Z-ile L KS § 74 lg 1 alusel rahatrahv 70 trahviühikut, s.o. 280 eurot. Otsuse kohaselt ehitas J.Z 2011 maikuus Viljandimaal Saarepeedi vallas Auksi külas Tammejärve maaüksusel Auksi järve kalda ehituskeeluvööndisse uue rajatise – jalgtee. Uue rajatise ehitamisel Auksi järve kalda ehituskeeluvööndisse eiras J.Z Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 nõuet, mille järgi ranna või kalda ehituskeeluvööndisse on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. J.Z-i süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. J.Z-i väärtegu on otsuse järgi kvalifitseeritud

§ 74lg 1 järgi.

Otsuse kohaselt on väärtegu tõendatud

1. august 2011 sündmuskoha vaatluse protokolli (väärteotoimiku lk 2-4) ning sellele lisatud fototabeliga (väärteotoimiku lk 712) ning
2. september 2011 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga (väärteotoimiku lk 14). Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
3. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused J.Z esitas
4. september 2011 kohtule kaebuse eelnimetatud kohtuvälise menetleja otsuse peale. Ta palub lõpetada menetlus väärteoasjas või alternatiivse nõudena vähendada talle määratud rahatrahvi. Isik on
5. oktoober 2012 andnud nõusoleku (kohtutoimiku lk 13) kirjalikuks menetluseks. J.Z väidab kaebuses, et Tammejärve kinnistu, kus väidetav väärtegu toime pandi, omandiõigus ei kuulu temale. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Eelnevast tulenevalt ja arvestades vaidlustatava väärteo iseloomu saab võimaliku vastutuse antud asjas panna ainult kinnistu omanikule, kes omab talle seadusandja poolt antud õigusliku võimu ning seeläbi valdab, kasutab ja käsutab oma omandit ning kontrollib sellel toimuvat. Kaebuse kohaselt ei saa võimalikku

§ 38lg 3 rikkumist ning vastutust selle eest panna J.Z-ile.

Seetõttu leiab J.Z, et väärteomenetlus on tema suhtes ebaõigesti alustatud ning menetlusalune isik palub väärteo menetluse enda suhtes lõpetada. Samuti on J.Z kaebuses seisukohal, et kohtuväline menetleja on pidanud kalda kindlustusrajatise ehitamist ekslikult uueks rajatiseks – teeks. Auksi järve kaldapoolse külje kindlustamiseks on Tammemäe kinnistule veetud tonnide viisi suuri põllukive ning kruusa. Menetleja poolt teeks peetava rajatise näol on tegemist kaldale veetud kruusakihiga, mida saab pidada kalda kindlustusrajatise osaks. Isegi olukorras, kus järve kallas on kindlustatud põllukividega ning pinnase tugevdamiseks on sinna on veetud kruusa, kõigub maapind kinnistu järvepoolsel osal ikkagi, kui seal kõndida. Juhul kui kinnistu omanik ei oleks lasknud maaüksuse kõnealusele külge kindlustada ei oleks 2 välistatud kalda varing ning kinnistu see osa ei oleks läbitav. Eelnevast tulenevalt ei jäänudki kinnistu omanikul üle muud kui kindlustada Auksi järvepoolne kallas. J.Z leiab, et

§ 38lg 4 p 2 kohaselt ei laiene ehituskeeld kalda kindlustusrajatisele.

Sellest tulenevalt puuduvad J.Z-i arvates VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väidetavalt toimepandud teos väärteo tunnused – Tammemäe kinnistule ei ole rajatud teed, vaid on kindlustatud kinnistu järvepoolset kallast. Alternatiivselt palub J.Z vähendada talle määratud rahalist karistust. Menetlusalune isik viitab, et rahalise karistuse määramisel omab tähtsust asjaolu, et VTMS § 55 lg 2 p 1 võib kohtuväline menetleja kiirmenetluse korras määrata kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Antud juhul on kohtuväline menetleja põhjendamatult, arvestamata toime pandud teo iseloomu, ning J.Z-ile arusaamatult määranud trahvi 70 trahviühikut, mis on peaaegu samaväärne võimaliku maksimaalselt määratava trahviga (s.o 100 trahviühikut). J.Z leiab, et väidetavalt toimepandud teo tehiolusid arvestades on määratud karistus ebaproportsionaalne ning liiga raske. Trahvi tasumine käib menetlusalusele isikule üle jõu ning seab raskesse olukorda ka tema perekonna. Nimelt on J.Z-i igakuiseks töötasuks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär (s.o. 278 eurot) ning tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Trahvi tasumisel jäävad kannatajaks eelkõige lapsed, kelle igapäeva vajadused jäävad seeläbi rahuldamata. Trahvisumma muutmata jätmisekorral palub J.Z määrata trahvi maksmine osade kaupa. 3. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebuses Keskkonnainspektsioon ei nõustu J.Z-i kaebuses esitatud seisukohtadega ja vaidleb sellele vastu. Kaebuse esitaja on märkinud, et Tammejärve kinnistu, kus väidetav väärtegu toime pandi, omandiõigus ei kuulu J.Z-ile . Sellest tulenevalt, saab võimaliku vastutuse väärteoasjas panna ainult kinnistu omanikule. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitajaga. Karistusseadustiku § 23 kohaselt on väärteo puhul karistatav üksnes täideviimine. Karistusseadustiku § 21 lg 1 kohaselt täideviija on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Väärteomenetluse käigus kuulati menetlusaluse isikuna üle J.Z, kes ülekuulamisel selgitas, et kõnealune kinnistu kuulub tema elukaaslasele M.O.le. Samuti selgitas J.Z , et ehitamisega tegeles tema. Ülaltoodule tuginedes on väärteomenetluses kinnitust leidnud, et teo (uue rajatise ehitaja) täideviija on J.Z . Keskkonnainspektsioon ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et kohtuväline menetleja on pidanud kalda kindlustusrajatise ehitamist ekslikult uueks rajatiseks-teeks, millele vastavalt

§ 38lg 4 p 2 kohaselt ei laiene ehituskeeld.

Väärteomenetluse käigus kuulati menetlusaluse isikuna üle J.Z , kes ülekuulamisel selgitas, et maaüksusele on rajatud jalgtee, mis saab alguse elumaja terassilt ja läheb kuni Auksi järveni välja. Enne järve läheb jalgtee kaheks. Üks suundub paremale paralleelselt järve kaldaga ja teine vasakule. Jalgtee on ääristatud betoonist murukiviga ja keskelt kaetud killustikuga. Jalgtee äärde on maa sisse paigaldatud elektrikaabel ja plaanis on jalgtee äärde paigaldada valgustus. Samuti selgub, et J.Z oli teadlik, et Auksi järvel on ehituskeeluvöönd, kuid ei olnud teadlik, et jalgteed on ka ehitised ja sellest tulenevalt on nad rajatud ehituskeeluvööndisse. Väärteomenetluse käigus on teostatud sündmuskoha vaatlus, mille käigus on jalgteed mõõdulindiga mõõdetud ja jalgteid on fotografeeritud. Tehtud fotodest on koostatud fototabel. Fototabelis olevatelt fotodelt on näha, et tegemist ei ole kaldakindlustusega, vaid jalgteega, mis saab alguse maaüksuse keskosas oleva ehitise juurest ja läheb kuni Auksi järveni välja ning enne järve läheb jalgtee kaheks suundudes 3 paralleelselt järve veepiiriga kuni maaüksuse piirini. Keskkonnainspektsioon nõustub menetlusaluse isikuga osas, mis puudutab põllukividega kalda kindlustamist ning selle eest ei ole J.Z-i karistatud, kuna looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p 2 kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd kalda kindlustusrajatisele. Keskkonnainspektsioon ei nõustu kaebuse esitajaga ebaproportsionaalse karistuse osas, kuna looduskaitseseaduse § 74 lg 1 kohaselt ranna või kalda kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (1200 eurot) või arestiga. J.Z-ile määratud rahatrahv 70 trahviühikut (280 eurot) ei ole ülemäära suur. Juhindudes eeltoodust ja VTMS § 132 punktist 1 palub keskkonnainspektsioon jätta 14. september 2011 kiirmenetluse otsus nr 940011000211 muutmata ning J.Z-i kaebus rahuldamata. Keskkonnainspektsioon on 05. oktoober 2011 andnud nõusoleku kirjalikuks menetluseks (kohtutoimiku lk 10). 4. Seaduslikud alused otsuse tegemisel Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. (

§ 38lg 3).

Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis (TeeS § 2 lg 1). Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetri (

§ 38lg 1 p 5).

Ranna või kalda kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga (

§ 74lg 1).

1. Kohtu põhjendused 5.
2. Menetluse käik kohtus VTMS § 120 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kohtuotsusega kirjalikus menetluses, kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades väärteo asjaolusid ja poolte taotlusi kirjalikuks menetluseks, peab kohus võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. 5.
3. Tõendite analüüs ja õiguslikud motiveeringud õigusrikkumistes Tutvunud kaebuse sisu ja vastulausega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ning uurinud asjas kogutud tõendeid, otsustas kohus jätta kaebuse rahuldamata. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, millest järelduks J.Z-i karistamise mittevastavus kohtuvälises menetluses tuvastatud asjaoludega või kohtuvälise menetleja otsuse õigusvastasus. Kohus leiab, et
4. august 2011 sündmuskoha vaatluse protokolli (väärteotoimiku lk 2-4), sellele lisatud fototabeli (väärteotoimiku lk 7-12) ning
5. september 2011 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga (väärteotoimiku lk 14) on tõendatud, et Viljandimaal Saarepeedi vallas Auksi külas J.Z-ijärve maaüksusel Auksi järve kaldast kuni maaüksusel asetseva suurema eluhoone terrassini kulgeb 2011 maikuus rajatud heledat värvi kivide ja killustikuga kaetud jalgtee. Nimetatud tee läheb enne järve kallast kaheks ning suundub paralleelselt mõlemas suunas mööda järvekallast. 4

§ 38

lg 1 p-st 5 tulenevalt on Auksi järve (pindala 7,3 ha) ehituskeeluvööndiks 25 meetrit. Sama sätte lg 3 keelab ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamise. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et nimetatud ehituskeeluvööndit oleks

§ 40alusel vähendatud. Tee

S § 2 lg 1 kohaselt on jalgtee rajatiseks. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et nimetatud rajatis Tammejärve maaüksusel on uus, kuivõrd ehitati alles 2011 maikuus. Õige on keskkonnainspektsiooni märkus, et kuigi J.Z on rajanud varasemalt ka kaldakindlustuse, on talle käesolevas väärteoasjas ette heidetud mitte kaldakindlustuse, vaid hoopis jalgtee rajamist ehituskeeluvööndisse. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt on väärteo puhul karistatav üksnes täideviimine (KarS § 23). Seetõttu ei ole relevantne kaebaja seisukoht, et tema puhul pole tegemist kinnistu omanikuga. J.Z-i enda ütlustega (väärteotoimiku lk 14) on tõendatud, et jalgtee rajamisega tegeles 2011.a kevadel tema. Nentides oma ütlustes (väärteotoimiku lk 14), et tegemist on ehituskeeluvööndiga, pidi J.Z-i tegevus jalgtee rajamisel olema hõlmatud vähemalt kaudse tahtlusega väärteo toimepanemise suhtes. Riigikohus on oma 10. oktoober 2005 lahendis nr 3-1-192-05 sedastanud, et isiku tahtluse väljaselgitamiseks tuleb lahendada küsimus, kas isik vähemalt möönis, et veekogude kalda- ja rannaaladel kehtivad teatud tegutsemispiirangud ning kas ta pidas võimalikuks, et viibib alal, kus need piirangud kehtivad. J.Z on oma ütlustes väljendanud teadlikkust ehituskeeluvööndist, mistõttu pidi ta kohtu arvates võimalikuks pidama, et kaldaalal kehtib ka vastavast keelust tulenev tegutsemispiirang uute hoonete ja rajatiste rajamisel. Kohus on seisukohal, et J.Z on ehitanud jalgtee piiranguvööndisse tahtlikult, rikkudes

§ 38

lg 3 nõudeid, ning seetõttu on täidetud

§ 74

lg 1 objektiivne ning subjektiivne koosseis ning väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. J.Z-i süüs puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Ülaltoodule tuginedes leiab kohus, et J.Z-i kaebus Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Jaanus Tera

1. september 2011 otsusele tuleb jätta rahuldamata. 5.
2. Karistamise põhjendused Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Puutuvalt määratud kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus raskusesse märgib kohus, et

§ 74

lg 1 kohaselt on nimetatud väärteo eest võimalik määrata maksimaalse karistusena 300 trahviühikut või arest. VTMS § 55 lg 2 p 1 alusel on kiirmenetluse korras võimalik füüsilisele isikule määrata rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Kohus leiab, et kiirmenetluse kohaldamine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, mis karistuse määra osas loob menetlusalusele isikule juba iseenesest soodsamad tingimused kui üldmenetluses. Kohus leiab, et J.Z-ile määratud karistus 70 trahviühikut on määratud eelnimetatud sätteid arvestades ning ettenähtud sanktsiooni piirmäärades, mistõttu kohus on seisukohal, et karistus vastab toimepandud väärteo iseloomule ning J.Z-i süü suurusele ning puudub alus karistusmäära muutmiseks. Kaebuses on menetlusalune isik taotlenud rahatrahvi ositi tasumist, põhjendades seda asjaoluga, et tema töötasuks on kuupalga alammäär ning ülalpidamisel kaks alaealist last. KarS § 66 lg 2 alusel võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Riigikohtu seisukoht on, et selliseks mõjuvaks põhjuseks on eelkõige süüdlase 5 majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma (RKKKo 3-1-1-2-06). Selle kaalumiseks annab näiteks alust asjaolu, et menetlusalune isik õpib ning ei oma püsivat sissetulekut. Väärteoasja materjalidest nähtub, et J.Z on töökoht xxxxxxxx xx-s, millest Maksu- ja Tolliameti päringust nähtuvalt (kohtutoimiku lk 15) on viimane väljamakse tehtud septembris 2012. Calistar OÜ omanik on äriregistri andmetel (kohtutoimiku lk 16-17) J.Z ning viimase majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu kasum 5926,78 eurot. Eelviidatust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalusel isikul puudub majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma ning seetõttu puudub alus trahvi tasumiseks osade kaupa. J.Z-i vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 6