Kriminaalasi nr. 1 – 12 - 12235 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 11. veebruaril 2013 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Ilja Malštšukov juuresolekul prokuröri: Annika Vanatoa kaitsja: Argo Küünemäe osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas E.G ik. XXX, vene keel, kodakondsuseta, keskharidus, ei tööta, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistatud 1.23.01.2008 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg. 2 p. 4 järgi 2 a. vangistusega tingimisi 3 a. katseajaga. Harju Maakohtu 08.08.2008 a. kohtumääruse alusel pikendati katseaaega 6 kuu võrra s.o. kuni 04.08.2011 a. süüdistusasja KarS § 213 lg. 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: E.G on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades kohtueelsel uurimisel tuvastamata asjaoludel MT valdusest välja läinud AT kuuluvat mobiiltelefoni "NOKIA-7370" 500 krooni ( 31,96 euri) väärtuses, sekkus ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi andmete ebaseadusliku sisestamisega ja mõjutas andmete töötlemise tulemust, teostades 19.08.10.a. ajavahemikul kl. 19.51-21.08 omaniku nõusolekuta telefonis olnud MTSIM- kaardilt nr. XXX erinevad kõned eritariifsetele numbritele järgmiselt: - saates 17 SMS-i telefoninumbrile XXX maksumusega 100,12 kr, kogumaksumusega 1702,04 krooni/ 108,78 eurot - saates 10 SMS-i telefoninumbrile 1206 maksumusega 50,85 kr, kogumaksumusega 508,50 krooni, kogusummas 2211,12 kr/ 32,50 eurot. - kasutades GPRS teenust maksumusega 0,58 krooni/ 0,04 eurot, kogusummas 2211,12 krooni / 141,32 eurot Seega E.G pani toime arvutikelmuse s.o. varalise kasu saamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, mis on KarS § 213 lg. 1 järgi ettenähtud kuritegu. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud kuriteo kvalifikatsioon on täielikult põhjendatud ning süüdistatava poolt kuriteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab ütlusi selles, et ta ei tunne kannatanut, kuid telefoni leidis Virbi tänaval muru pealt. Kasutas selle telefoni SIM kaarti paar tundi, seejärel viskas kaardi minema. Ta kasutas seda telefoni portaalis limpa.ru ja laadis nii, et üks kõne maksab 100 krooni. Tegi neid kõnesid korduvalt. Kahetseb tehtut. Lisab kohtuistungil, et 2008 a. kohtuotsuse kohaselt ta ei ole tasunud tsiviilhagi nõuet, sest puudusid sissetulekud. Kannatanu MT poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 19.08.2010 a. oli tal mobiiltelefon alles. Samal päeval ta käsi Pirita jooksurajal jooksmas ja telefon võis taskust välja kukkuda. Ta sulges telefoni SIM kaardi. TELE 2 tuli arve, et samal päeval oli tema telefoniga helistatud eritariifsetele numbritele kokku summas ligi 2000 krooni. TELE 2 ei nõudnud temalt tsiviilhagi nõuet ja seega mingit nõuet tal ei ole. Kannatanu TELE 2 esindaja HE poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et antud kuriteoga firmale tekitati kahju summas 2211.12 krooni ja taotleb selle summa hüvitamist. Süüdistatava süü on leidnud tõendamist peale tema ja kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel MT avaldusega, kõnede väljavõtte tabeliga, jälitusproto-kolliga, asitõendi – kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Nokia vaatlusprotokolli ja fotodega, Tele 2 AS avaldusega / t.l. 3 – 5, 15, 21 – 23, 44 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel tema kriminaalkorras karistatust, uue tahtliku kuriteo toimepanemist katseajal, puhtsüdamlikku kahetsust, tekitatud kahju suurust, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Kohus arvestab ka seda, et kohtupsühhiaatrilised ekspertiisid on läbi viidud teise kriminaalasja raames, seetõttu puudub vajadus eksperditasu väljamõistmiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada E.G KarS § 213 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 23.01.2008 a. kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 1 ( üks ) aasta 11 ( üksteist ) kuud 28 ( kakskümmend kaheksa ) päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista 2 ( kaks ) aastat 1 ( üks ) kuu 28 ( kakskümmend kaheksa ) päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada kohtuotsuse jõustumisest ja Harju Maakohtust laekunud teates märgitud mõistetud karistuse kandmisele asumise ajast ja kohast. KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada kohtupsühhiaatria haiglas sundravil viibimise aeg alates 26.07.2012 a. kuni 02.08.2012 a. s.o. 8 ( kaheksa ) päeva. 2 Välja mõista E.G-lt sundraha 480.00 eurot riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista E.G-lt kaitsjatasu 134.40 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Välja mõista E.G-lt tsiviilhagi TELE 2 AS kasuks summas 141.32 eurot. Summa tasuda a/a XXXXXXXXXXXXXX Kannatanu esindajal tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole. 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.