1-15-8579/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. august 2017.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-8579 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Tõlk Valentina Michelson-Ipbükeri juuresolekul Prokurör Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 10.08.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid P.E´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu P.E, isikukood XXX, xxx Juhindudes KarS § 76¹ ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta P.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 27.06.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.E ´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. P.E on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.11.2015 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; § 215 lg 2 p 1,2; § 121 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 alusel 3 aasta 3 kuu 6 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 25.04.2015 ja lõpp 31.07.
2. Kinnipidamisasutuses P.E kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 13 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne xxx paigutamist, elas xxx. Peale vabastamist on P.E võimalus taotleda xxxelukoha saamist üldises järjekorras. Sotisaaleluruumi taotlemise perioodil, saab ta elada vanaema juures xxx. Viru Vanglas alates 01.09.2016 õpib
3. klassi ning on motiveeritud põhiharidust omandama. Töökogemus puudub. Isik oli alaealine ning riiklikul ülalpidamisel. Isik soovib vangla toidujagajana töötada, kuid keeldus vanglas koristajana töötada. 11.05.2017 omal soovil 1 määratud vangla majandustööle koristaja ametikohale, kuid ei ole veel jõudnud tööle asuda. Kuriteod pani toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. 17.05.2017 K-raha andmetel isikul on tasumata nõudeid summas 431,02 eurot. Vabanemisel puudub kindel töökoht. Emalt on hooldusõigus ära võetud, kuid ta on käinud pikaajalisel kokkusaamisel pojaga. Ema on mitu korda kriminaalkorras karistatud. Suhted vanaemaga on head ja toetavad. Suhtlusringkonna moodustavad probleemse käitumisega inimesed. Kuriteod pani toime grupis. Peab riskivat ja hoolimatut elustiili, ei hooli oma tegude tagajärgedest. Isik paneb vanglas rikkumisi toime emotsioonide ajel. Isik kuritarvitas vabaduses alkoholi, narkootikume ja nuusutas gaasi ja värvilahustit. O diagnoositud sõltuvus kesknärvisüsteemi stimulaatoritest. Väärteokorras on karistatud nii AS kui ka NPALS järgi. Isikul on psühhiaatrilised probleemid ja ta on saanud medikamentoosset ravi. Korduvalt kasutanud vägivalda teiste suhtes. Isik on impulsiivne. Tegutseb ajahetkel, tagajärgedele mõtlemata. Varasem kuritegu on seotud erikooli vara lõhkumisega. Isiku väitel tema respekteerib ka teiste inimeste õigusi ja kohustusi, kuid tegutseb vastavalt oma kultuurilistele väärtushinnangutele. Pärast vabanemist temal on plaanis õhtukoolis omandada keskharidust ja töötada, hiljem omandada eriala. Kinnipeetav varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid rikkus kontrollnõudeid ning hoidis kõrvale üldkasuliku töö täitmisest, seoses millega vangistus pöörati täitmisele. Isik on korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud, mis viitab sellele, et ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid. Isik ei ole valmis ennast muuta ning jätkab rikkumiste toime panemist ka vanglas. Vanglas läbis xxx, õppis riigikeelt xxx tasemel, töötas majandustöödel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3 korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 74%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 69%. Viru Vangla ei toeta P.E´i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on kinnipeetava vabanemisejärgne elukoht xxx. Tegu on kahetoalise ühiselamu plokiga, kus emab tema vanaema. Isikul on õigus taotleda pärast vabanemist xxx elukohta. Kriminaalhooldusel olles rikkus isik kontrollnõudeid ja hoidis kõrvale ÜKT tegemisest. Isik omab kriminaalkorras karistatud tuttavaid ning sugulasi. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. P.E soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud P.E arvamuse, leiab, et P.E ´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. P.E on kriminaalkorras karistatud 3 korda, vangistuses viibib esimest korda. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et P.E ´il on olemas vabanemisjärgne elukoht, garanteeritud töökoht puudub. Positiivseks võib lugeda, et ta on jätkanud üldhariduse omandamist, õppinud riigikeelt, osalenud sotsiaalprogrammis ning tööhõives kuid tal on 13 kehtivat distsiplinaarkaristust. 2 Kohus leiab, et kuna isik ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega varasem karistus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Seda kinnitavad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega. Tema tingimisi vabastamisele on vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 13 kehtivat distsiplinaarkaristust. Hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise, olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu P.E vabastamisega temale Viru Maakohtu 18.11.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko / / 3