1-13-4149/85

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-4149 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu J.L (ik: XXX) ja tema kaitsja Gerda-Johanna Pello, määruskaebused RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. detsembri
6. a määrus muutmata ja süüdimõistetu J.L-i ja tema kaitsja Gerda-Johanna Pello määruskaebused rahuldamata.
7. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP kaudu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pellole määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
8. Mõista J.L-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu Gerda-Johanna Pello poolt osutatud õigusabi eest 144 eurot riigituludesse.
9. J.L tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
10. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „J.L 1-13-4149 menetluskulud“.
11. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Harju Maakohtu
13. detsembri
14. a määruse alusel vabastati kriminaalasjas nr 1-13-4149 süüdi mõistetud J.L vanglast karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt katseajaga 1 aasta ning talle pandi katseajaks kohustus täita KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg-tes 2 ja 4 sätestatud kohustusi, sealhulgas kohustust, mitte tarbida alkoholi.
16. septembril 2015 saabus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnast kriminaalhooldusametnik Ellen Hanseni koostatud erakorraline ettekanne, milles tehakse kohtule ettepanek pöörata kandmata vangistuse osa vanglast ennetähtaegselt vabanenud J.L-i suhtes täitmisele, kuna J.L ei täida kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid – tarbib alkoholi. Erakorralises ettekandes kajastatu kohaselt on tuvastatud J.L-i alkoholitarbimine ja alkoholijoobes olek
17. juunil 2015,
18. augustil 2015,
19. augustil 2015,
20. augustil 2015,
21. augustil 2015 ja
22. augustil
23. Erakorralises ettekandes kajastatu kohaselt teatati
24. augustil 2015 politseile, et Pirogovi platsil sai inimene J.L-i käest peksa ning
25. augustil 2015 joobes viibimise kohta on teada, et J.L oli alkoholijoobes agressiivne.
26. Erakorralise ettekande arutamiseks korraldatud kohtuistungitele
27. oktoobril 2015,
28. oktoobril 2015 ja
29. oktoobril 2015 jättis J.L ilmumata. Ühtegi tõendit kohtuistungitele ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse olemasolu kohta J.L kohtule esitanud ei ole.
30. ja
31. oktoobril 2015 peetud kohtuistungitele ilmumata jäämise kohta teatas J.L, et on haige, mispeale selgitas kohus J.L-ile mitmel korral kohustust esitada kohtule istungitele ilmumata jäämise mõjuva põhjuse olemasolu kohta tõend, milleks haigestumise korral on arstitõend.
32. oktoobril 2015 toimunud kohtuistungi kohta ei ole kohtule teada, kas J.L on sellest istungist teadlik, kuna ühtegi kinnituskirja kohtukutse kättesaamise kohta kohtule edastatud ei ole. Kohtukordniku
33. oktoobri
34. a ettekandest nähtub, et kohtudokumente ei õnnestunud J.L-ile aadressil XXX kätte toimetada, kuna sellel aadressil isik ei ela.
35. Tartu Maakohtu
36. oktoobri
37. a määrusega kuulutati J.L tagaotsitavaks ja tema suhtes kohaldati tabamisel tõkendina vahistamist. J.L peeti kinni
38. detsembril
40. Tartu Maakohtu
41. detsembri
42. a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja J.L-ile Pärnu Maakohtu
43. septembri
44. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa pöörati täitmisele. 5.1 Kohtu hinnangul hakkas J.L kriminaalmenetlusest ning kriminaalasjas nr 1-134149 tema suhtes tehtud kohtulahendite täitmisest kõrvale hoiduma – tarbis alkoholi, ei elanud kindlaksmääratud elukohas XXX, ei küsinud luba elukohast lahkumiseks ja uude elukohta elama asumiseks ning ei ilmunud erakorralise ettekande menetlemiseks määratud kohtuistungitele ning jättis kohtule esitamata tõendid istungitele ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse olemasolu kohta. Jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuli kohtul süüdimõistetu J.L
45. oktoobri
46. a kohtumäärusega tagaotsitavaks kuulutada ja tabamisel ta vahistada. J.L-i süülisest käitumisest tulenevalt ei ole kriminaalhooldust J.L-i suhtes juba paar kuud toimunud, viimane registreerimine toimus
47. septembril
48. Mõjuvat põhjust J.L kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmata jätmiseks ei ole olnud. Kohtu hinnangul on J.L käesolevaks ajaks ammendanud võimalused vabadusse jäämiseks, kuna ta ei ole senini suutnud ühtegi talle antud võimalust vabaduses olemiseks otstarbekohaselt kasutada. 2 5.2 Näiteks
49. septembri
50. a kohtuotsusega anti J.L-ile käesolevas kriminaalasjas võimalus jääda vabadusse, st teha vabaduses üldkasulikku tööd ja täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid.
51. aprilli
52. a määrusega tuli aga karistuse ära kandmata osa 1 aasta 3 kuud 1 päev vangistust pöörata J.L-i suhtes täitmisele, kuna ta jättis kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded täitmata ega teinud üldkasulikku tööd. Ka selles kohtumenetluses oli kohus sunnitud valima J.L-i suhtes enne erakorralise ettekande sisulist menetlemist tõkendiks vahistamise, et tagada J.L-i menetlusest osavõttu.
53. detsembril 2014 vabanes J.L
54. detsembri
55. a kohtumääruse alusel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt kriminaalhooldusele kriminaalhooldusametniku järelevalve alla katseajaga kuni
56. detsember
57. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule uuesti erakorralise ettekande vangistuse täitmisele pööramiseks
58. septembril
59. Eelkajastatust nähtub, et J.L-ile veelkordselt vabadusse jäämiseks uue võimaluse andmine ei ole enam millegagi põhjendatud, kuna vabaduses jätab J.L järjekindlalt kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded täitmata.
60. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J.L , kes leiab, et maakohtu määruses esineb vigu. Näiteks
61. juunil 2015 ei saanud ta olla alkoholijoobes, sest ta pidi sel päeval tööle minema. J.L märgib veel, et ta soovib minna alkoholiravile.
62. Määruskaebuse esitas ka J.L-i kaitsja, kes leiab, et kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks on vajalik karistuse reaalne ärakandmine. 7.1 J.L ei ole katseaja jooksul sooritanud uut tahtlikku kuritegu. Ta rikkus talle kriminaalhoolduse ajaks määratud kohustusi. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumise põhjusena saab välja tuua asjaolu, et J.L läks lahku enda elukaaslasest. Tal tekkis hingeline kriis, mida ta muul viisil ei osanud lahendada. J.L oli madalseisus ja nii otsis ta oma probleemidele lahendust alkoholist. Sel põhjusel ei täitnud ta ka registreerimiskohustust. Eeltoodud asjaolude pinnalt ei ole alust nõustuda maakohtu seisukohaga, et J.L hakkas kõrvale hoiduma kohtulahendi täitmisest. Toimuma pidanud kohtuistungitele oktoobris ei jõudnud J.L põhjusel, et ta oli haige. J.L teavitas sellest ka kohut, kuigi ta ei esitanud arstitõendit. Ei saa aga väita, et J.L pahatahtlikult kohtulahendi täitmisest hoiduda oleks püüdnud. 7.2 Tulenevalt asjaolust, et J.L-i näol on tegemist alkoholist sõltuvuses oleva inimesega, ei ole põhjendatud tema suhtes kohaldada karistuse täitmisele pööramist. J.L vajab ravi, et oma sõltuvusprobleemist lahti saada. Ta tunnistab, et tal on alkoholiga probleeme ning ta on sellega seoses pöördunud ka psühhiaatri poole. Seetõttu on J.L-i suhtes vajalik kohaldada alkoholiravi. Karistuse kandmine vangistuses ei täidaks antud juhul oma eripreventiivset eesmärki. J.L on aru saanud oma tegude tagajärgedest ja teinud omad järeldused. Seda et J.L-i suhtes ei mõju karistus eripreventiivset eesmärki täitvalt, näitab ka asjaolu, et vabanedes ennetähtaegselt vangistusest Harju Maakohtu
63. detsembri
64. a määruse alusel, jätkas ta alkoholi tarvitamist. Sel põhjusel tekkisid probleemid kriminaalhooldusnõuete täitmisega. Seega on vajalik, et J.L saaks alkoholiravi, sest nii saab ta hakata elama edaspidiselt normaalset elu. Tuleb mainida sedagi, et üldkasuliku töö tunnid jäid J.L tegemata samuti alkoholiprobleemide tõttu ning sellel põhjusel tema suhtes asendatigi tegemata tunnid vangistusega. Nendest asjaoludest on selgelt näha, et J.L-i suhtes ei ole põhjendatud karistuse täitmisele pööramine. 7.3 Pannes J.L-ile kohustuse KarS § 75 lg 2 p 5 alusel alluda alkoholiravile, on isikul võimalus enda elu järje peale saada. Samuti on J.L-i suhtes põhjendatud elektroonilise valve kohaldamine katseaja jooksul. Nii on isik kõrgendatud kontrolli all ja tunneb suuremat vajadust kontrollnõudeid täita ja enda eluga edasi minna. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
65. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning J.L-i ja tema kaitsja määruskaebuste rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mida ei pea vajalikuks korrata. Selle asemel rõhutab kolleegium täiendavalt järgnevat.
66. KarS § 76 lg 7 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Seega näeb seadus kriminaalhooldusnõuete rikkumisele reageerimiseks ette alternatiivsed võimalused. Määruskaebustes on J.L ja tema kaitsja asunud seisukohale, et karistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud ja J.L-i suhtes võiks täiendavalt kohaldada KarS § 75 lg 2 p-s 5 sätestatud kohustust alluda alkoholismivastasele ravile.
67. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul on karistuse täitmisele pööramine põhjendatud ja J.L-i suhtes puudub alus kohaldada muid KarS § 76 lg-s 7 toodud alternatiive (määrata täiendavaid kohustusi või pikendada käitumiskontrolli aega). Kriminaalkolleegium toonitab, et tegemist ei ole esimese korraga, mil J.L-i suhtes on kohaldatud kriminaalhooldust ja ta on sellega kaasnevaid kohustusi rikkunud. Nimelt kohaldati Pärnu Maakohtu
68. septembri
69. a otsusega J.L-i suhtes vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati 18 kuud, mille kestel kohustati J.L-i alluma kriminaalhooldaja järelevalvele ning täitma KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.
70. veebruaril 2013 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, taotledes J.L-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramist põhjusel, et J.L ei ilmunud registreerimisele, ei elanud kindlaksmääratud elukohas ning hoidus kõrvale üldkasulikust tööst. Pärnu Maakohtu
71. aprilli
72. a määrusega pöörati vangistus täitmisele. Uue võimaluse kanda mõistetud karistust osaliselt vabaduses sai J.L
73. detsembril 2014, mil Harju Maakohus otsustas vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Taas kohustati J.L-i alluma kriminaalhooldaja järelevalvele koos kohustusega järgida kehtestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, sh kohustusega pöörduda vanglast vabanemisel ühe kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur. Ka sel korral ei suutnud J.L kriminaalhooldusnõudeid nõuetekohaselt täita, andes kriminaalhooldajale põhjuse esitada
74. septembril 2015 kohtule erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks.
75. Eeltoodust nähtuvalt on J.L-ile kriminaalasja nr 1-13-4149 raames juba korduvalt antud võimalus kanda mõistetud karistust vabaduses, ent süüdimõistetu ei ole seda kasutanud. Samuti on J.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastades kohustatud teda läbima alkoholismivastast ravi. Saadud võimalustele vaatamata on J.L korduvalt näidanud, et ta ei suhtu kriminaalhooldusega kaasnevatesse tingimustesse tõsiselt ega ole võimeline tegema kriminaalhooldajaga koostööd. Sellistel asjaoludel ei ole ringkonnakohtu hinnangul muud võimalust, kui pöörata J.L-ile mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele.
76. Kaitseväide, et J.L ei ole katseajal toime pannud uut tahtlikku kuritegu ei ole kohtu hinnangul asjakohane. KarS § 76 lg 7, mille alusel maakohus otsustas J.L-i kandmata karistuse täitmisele pöörata, ei räägi sõnagi uue kuriteo toimepanemisest, vaid olukorrast, kus süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele. Otsitud ning süüdlast õigustavad on ka kaitsja kaebuses esitatud põhjendused J.L-i poolt alkoholi tarvitamise keelu ja registreerimiskohustuse rikkumise ja kohtuistungitele mitteilmumise kohta. Elukaaslasest lahkuminekut ei saa mingil juhul käsitada asjaoluna, mis õigustaks süüdimõistetu poolt kriminaalhoolduse nõuete rikkumist. Alkoholi tarvitamise asemel pidanuks J.L leidma muid viise, kuidas oma igapäevaelu ja isiklike 4 probleemidega toime tulla. Asjaolu, et J.L jättis kohtuistungitele korduvalt ilmumata haiguse tõttu, on aga tõendamata. Seejuures rõhutab kriminaalkolleegium, et maakohus selgitas korduvalt J.L-ile kohustust esitada oma haigestumise kohta kohtule arstitõend, ent süüdimõistetu seda ei teinud. Seega tuleb lugeda, et J.L jättis istungitele ilmumata ilma mõjuva põhjuseta. Olukorras, kus süüdimõistetu on suhtunud oma kohustuste täitmisesse niivõrd hooletult ja seda korduvalt, puudub kohtul alus uskuda, et tema edasine käitumine kriminaalhooldusel oleks teistsugune.
77. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
78. J.L-i kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele 3 tundi, mille eest taotleb ta tasu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
79. detsembri
80. a otsuse (muudetud
81. septembri
82. a otsusega) punktidest 1, 2 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel J.L-i kanda. Aarne Sarjas Mati Kartau 5 Tiit Lõhmus