lg 2 p 4, 7, § 201 lg 2 p 1 ja § 266 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks on
lg 1 alusel mõistetud 6 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. 1
Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab M.P tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et M.P ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna teda on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ja vangistuse lõpuni on jäänud vähe aega. M.P leiab, et teda võiks enne tähtaega vabastada. Ta on vangistuse ajal osalenud pakutud programmides ja on valmis seda ka vajadusel vabaduses tegema. Elama asuks ta ema juurde ja vabanedes võtaks ennast arvele töötuna, et leida alaline töö. Vangistuse ajal on ta ka aeg-ajalt töötanud ja leiab, et tal on olemas vajalik töökogemus. Viimati keeldus vanglas tööst, kuna peab sellist tööd ja selle eest makstavat palka, nagu talle pakuti orjatööks. Kriminaalhooldust peab ta vajalikuks, kuna see suunaks teda õigele teele.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. M.P on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M.P on varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, vangistuses viibib ta seitsmendat korda. Vaatamata varasematele karistustele on ta aktiivselt jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka vangistuse ajal ei ole suutnud ta järgida kehtestatud norme ja seda ka range kontrolli tingimustes – teda on distsiplinaarkorras karistatud 12-l korral, viimased rikkumised on toime pandud vähem kui aasta tagasi, olnud seotud ametnike korraldustele mitteallumisega ja agressiivsusega. Rikkumisi on peetud nii tõsisteks, et nende eest on 2
Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et M.P vabastamiseks tingimisi enne tähtaega alused puuduvad. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.