← Eesti

1-19-371/3

Obsah (5)§ 424§ 68§ 66§ 50§ 44

1-19-371 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2019, Narva kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-19-371 (19233000060) Kohtunik Mer

§ 424

lg 1 järgi käskmenetluses, kiirmenetluse sätete järgi Süüdistatav R.T Kaitsja isikukood XXX; elukoht xxx: registrijärgne elukoht xxx; töökoht puudub eelnevalt kriminaalkorras karistamata tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 15.01.201916.01.2019 Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS ) §-dest 251 lg 1, 253 p 1, 254, 2564 lg-st 4 ja 2565 lg 1 p-st 2, lg-st 2 maakohus otsustas: Tunnistada R.T süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (ühesaja) päevamäära ulatuses (kohaldades miinimumpäevamäära 10,00 eurot), s.o 1 000 (üks tuhat) eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 15.01.2019 kuni 16.01.2019, s.o 2 (kaks) päeva, millele vastab rahalise karistuse 6 (kuus) päevamäära ja mõista R.T-le kandmata karistuseks rahaline karistus 94 (üheksakümne nelja) päevamäära ulatuses, s.o summas 940 (üheksasada nelikümmend) eurot.

§ 66

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et R.T kohustub tasuma rahalise karistuse summas 940 eurot ositi, kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. 1-19-371 Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919400000294 ning selgitus „R.T , 1-19-371, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud , suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse jõustumisel võtta

§ 50lg 1 p 1 alusel R.T-lt 4 (neljaks) kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt kohustub R.T 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Mõista R.T-lt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 405 (nelisada viis) eurot; - menetluskuluna kohtueelses menetluses (kuuskümmend) eurot. tekkinud kaitsjatasu summas 60 KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub R.T tasuma talt väljamõistetud menetluskulud kogusummas 465 eurot kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700003250 ning selgitus „R.T , 1-19-371, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. R.T süüdistatakse selles, et ta juhtis 15.01.2019.a kella 17:58 paiku, olles alkoholijoobes (tema veres etanolisisaldus moodustas 1,37+/-0,12 mg/l, s.o mitte vähem, kui 1,25 mg/l), mootorsõidukit VW Passat rg-märgiga xxx ja sõitis sellega Narvas, Tiimanni 13 juures, ei tulnud sõiduki juhtimisega toime ja sõitis vastu sõiduki Škoda Oktavia rg-märgiga xxx esiotsa, vigastades seda ning sellega tekitas sõiduki Škoda Oktavia registreerimismärgiga xxx omanikule S Z (ik xxx) materiaalset kahju. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõiduki juht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega rikkus R.T liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. 1-19-371 Oma teoga pani R.T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.t.

§ 424lg 1 ettenähtud kuriteo.

2. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Sofja Hristoforova taotleb 17.01.2019 koostatud süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluses kiirmenetluse sätete järgi, tehes ettepaneku tunnistada R.T süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja karistada teda

§ 44

alusel rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o rahatrahviga summas 1 000 eurot, arvata karistusaja hulka kaks kinnipeetud päeva ning mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks rahatrahv 94 päevamäära ulatuses, s.o summas 940 eurot. Samuti taotleb prokurör

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristuse kohaldamist, s.o R.T-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmist 4 kuuks. Rahalise karistuse hüvitamiskohustuse palub prokurör osatada ja ajatada 1 aastaks. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiskohustuse kogusummas 465 eurot palub prokurör ajatada 1 aastaks. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, asub seisukohale, et R.T süü on tõendatud kriminaalmenetluse raames kogutud tõendikogumiga. R.T süüd tõendavad tunnistajate A. K, N. I ja S. Z ütlused, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ühes lisadega ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll. Samuti tõendavad R.T süüd tema enda ütlused, milles ta tunnistab talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist. Neile tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et R.T tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 424lg 1 järgi.

  1. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse toimepandud teo tehiolusid, süüdistatava isikut, karistust kergendavate asjaolude, s.o puhtsüdamliku kahetsuse esinemist, raskendavate asjaolude puudumist, samuti riikliku süüdistaja ettepanekut karistuse osas ning leiab, et riikliku süüdistaja ettepanek nii põhi- kui lisakaristuse karistusliigi ja -määra osas vastab süüdistatava süü suurusele ning võtab arvesse muid olulisi karistuse mõistmise aspekte. Seega esineb õiguslik alus riikliku süüdistaja karistusettepanekuga nõustumiseks.
  2. Mis puudutab menetluskulusid, siis märgib kohus, et KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdistatav. Vaadeldaval juhul on väljamõistetavateks menetluskuludeks sundraha ning kohtueelsel menetlusel tekkinud kaitsjatasu kogusummas 465 eurot. Arvestades menetluskulude suurust, samuti rahalise karistuse näol tekkivat konkureerivat rahalist kohustust, siis võimaldab kohus hüvitada süüdistataval menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.