1-15-8579/67

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 19.06.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-8579 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kriminaalasi Viru Vangla karistusjärgse otsustamiseks Süüdimõistetu J.T , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht puudub materjalid J.T-le käitumiskontrolli kohaldamise Karistuse kandmise algus 25.04.2015 ja lõpp 31.07.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 07.06.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 871 ja KrMS § 4261 , 432 lg 3, 32 , 4 RESOLUTSIOON Jätta J.T’i suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, J.T-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetavale J.T-le karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Viru Maakohtu 18.11.2015 otsusega tunnistati J.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 9, § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti talle 1 liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.04.

1. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et on vastu sellele, et määratakse karistusjärgne kontroll, kuna ta ei kavatse Eestis elada, vaid lahkub xxxx. Tal oli varem selline suhtlusringkond, kellega koos tegusid toime pani, kuid edasi ei kavatse nendega suhelda. Xxxx on tal elukoht olemas, töökohta veel ei ole. Esialgu hakkab elama tädi juures ja edasi üürib ise korteri. Varem oli riigi ülalpidamisel lastekodus ja pidi käima koolis, sellepärast ei läinudki varem xxxx. On õppinud Tapa Erikoolis
2. klassis. Avaldab, et kui vanglast vabaneb, siis läheb kohe munitsipaalkorterisse elama, ootab praegu vastust, kas saab elamise või mitte. Ema ja isaga ta ei suhtle. Tema onu abikaasa on see tädi, kes xxxx elab ja kellega kinnipeetav saab väga hästi läbi. Onu elab samuti xxxx. Leiab, et saab xxxx elamisega hakkama. Vanglas omandas abikoka eriala ja tahab ka xxxx selle ameti peal töötada. Prokurör oli seisukohal, et J.T on isik, kes on ka vangistuse ajal erinevaid rikkumisi toime pannud. Vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise võimalust 70% ja seetõttu taotlenud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kuid istungil selgus, et tal ei ole vabanemisel kindlat elukohta, ootab alles vastust. Vanaema ei ole nõus teda enda juurde võtma. Riigikohtu seisukoht on, et kui isikul puudub vabanemisel kindel elukoht, siis ei saa kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Formaalsed eeldused puuduvad. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetav vastab KarS § 871 lg-s 1 sätestatud tingimustele. J.T tunnistati süüdi KarS § 215 lg 2 p-des 1, 2 sätestatud tahtliku kuriteo toimepanemises, mille eest mõisteti talle põhikaristuseks 2 aastat vangistust. Kinnipeetavat on ka varem, Viru Maakohtu 04.09.2013 otsusega mõistetud süüdi KarS § 200 lg 2 p-des 4, 7 sätestatud tahtliku kuriteo toimepanemises, mille eest mõisteti talle põhikaristuseks 3 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1 aasta võrra, seega lõplikult 2 aastat vangistust. Ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 31.07.2018, seega kannab kinnipeetav mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Samas ei ole täidetud käitumiskontrolli kohaldamise eeldus, mis seisneb kindla elukoha olemasolus. Materjalidest nähtub, et kinnipeetava vanaema 2 ei saa teda enda juurde elama võtta, kuna tema tervis on järsult halvenenud. Kinnipeetav on esitanud taotluse SA-le Narva Linnaelamu sotsiaaleluruumi saamiseks, kuid materjalidest nähtuvalt ta siiani vastust saanud ei ole. Seega puudub isikul alaline elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-45-16 märkinud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb kohtumäärusesse märkida koht, kus süüdimõistetu elama peab. Kui isikul elukoht puudub, siis ei ole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Eeltoodust tulenevalt, kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, jätab kohus J.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 3