4-20-518/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2020.a. Tallinn Väärteoasja number 4-20-518 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuistungi sekretär Annika Peld Väärteoasi T.R väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.01.2020.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,19,020159 Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruar 2020.a. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja T.R Kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk Kohtuvälise menetleja ametnik Triinu Riigor RESOLUTSIOON
3. Jätta kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.01.2020.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,19,020159 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.01.2020.a. üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,19,020159 karistati T.R liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi selle eest, et ta juhtis 23.12.2019 kell 13.20 Tallinnas, SuurSõjamäe tänaval mootorsõidukit kiirusega 83+/-3km/h kui lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul oli 50km/h. Sellega ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30km/h. Karistuseks võeti talt juhtimisõigus ära 3 kuuks. Selle otsuse peale esitas T.R 05.02.2020 kaebuse Harju Maakohtule, milles palub mitte kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist või alternatiivselt võtta juhtimisõigus ära üksnes Bkategooria osas. Samuti palub kaebuse esitaja alternatiivselt karistuse tähtaega lühendada. Kaebust põhistab kaebuse esitaja sellega, et tema kiirus oli lubatud suurem mõne sekundi vältel, et reastuda naaberrajale, kuna tema rada lõppes. Tal on olnud suur tööpinge, Xxxx sündis tal tütar. Rikkumise päeval oli tütre xxxx kuu sünnipäev ning ta tegi abikaasaga linnas ostusid enne külaliste tulekut. Oli jõulueelne päev ning liiklust oli väga palju, samuti ummikuid. Ta tunnustab oma süüd, kuid palub kergemat karistust. Ta elab xxxx, töötab xxxx. Väikese transpordifirma juhina on ta sageli ka veoauto roolis, et asendada autojuhte, kes ei saa haiguse või sõiduaja normide tõttu ise sõita. Seetõttu oleks talle alternatiivselt vaja alles jätta veoauto juhtimise õigus. Kolmeks kuuks leiva äravõtmine oleks ebaõiglane. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja kaitsja kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtu põhjendused Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Puudub vaidlus rikkumise toimepanemises. Seda kinnitavad ka asjas kogutud tõendid: menetlusaluse isiku kohtus antud ütlused, kiiruse ületamise salvestuse andmed, kiirusemõõturi taatlustunnistus. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud kaebuse esitaja poolt LS § 227 lg 2 sätestatud rikkumise toimepanemine, s.o lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis ja LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud nõuete (suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilommeetrit tunnis) rikkumine. Tegu on toime pandud kavatsetult, kuna kaebuse esitaja teadis, et ta ületab suurimat lubatud sõidukiirust ja ta sooviski seda teha, et rida vahetada. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Sellega on kohus tuvastanud, et tegu, milles menetlusalust isiku süüdistati leidis aset, ta on selle teo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning puuduvad menetlust välistavad asjaolud. Väärteomenetlusõiguse rikkumist kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohtuväline menetleja oli õigustatud sellisele järeldusele jõudma, sest kahetsust märkis vaid kaitsja vastulauses, kuid menetlusalune isik kohapeal andis ütlusi:“ei ole nõus.“ Kohtu hinnangul saab menetleja hinnata, kas kahetsus on puhtsüdamlik või mitte ning iga formaalselt väljendatud kahetsust vastutust kergendava asjaoluna arvestama ei pea. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka isiku käitumises. Eelkõige näitab seda isiku käitumine sündmuskohal. Hilisem kahetsuse väljendamine võib teenida aga karistusest vabanemise eesmärki, mitte sisulist hinnangut enda teole. Seetõttu leiab ka kohus, et vastutust kergendavaid asjaolusid (nagu ka raskendavaid) ei esine. Kohus leiab, et rikkumist ei õigusta asjaolu, et sõidurida lõppes ning kaebuse esitaja soovis enne teisi ümberreastuda. Samuti ei õigusta rikkumist asjaolu, et kaebuse esitajale tulid sellel päeval külalised. Ka tööpinge või tütre sünd ei õigusta õigusrikkumist. Tütre sünd peaks pigem suunama vanemat vastutustundlikule käitumisele. Õigusrikkumist saab õigustada üksnes erandlik asjaolu (näiteks kohustuste kollisioon, sõiduauto tehniline probleem vms), mitte mugavus, mõtlematus vms argument. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja oli õigustatud mõistma karistusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks tulenevalt rikkumisest ning rikkuja isikust. Kaebuse esitaja ületas lubatud suurimat sõidukiirust oluliselt, s.o mitte vähem kui 30km/h. Kohtuväline menetleja on hinnanud tema süüd keskmise suurusega. Kohus selle järeldusega nõustub. Ka kiiruseületamine mõne sekundi vältel võib tekitada liiklusohtliku olukorra. Samuti on kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel õigesti märkinud, et kaebuse esitajat on varem kahel korral juba karistatud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Need rikkumised on toime pandud 19.06.2019 ja 21.08.2019, s.o lühikese ajavahemiku jooksul ning nendest rikkumistest mõistetud rahatrahvid ei ole kaebuse esitajale mõju avaldanud. Lühikese ajavahemiku jooksul on kaebuse esitaja pannud toime juba kolmanda samaliigilise õigusrikkumise. Seetõttu on ka kohtuväline menetleja õigustatud mõistma rahatrahvi asemel juhtimisõiguse äravõtmise. Juhtimisõiguse äravõtmine on mõistetud sanktsiooni pooles määras, mis vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. Juhtimisõiguse äravõtmist ei välista asjaolu, et kaebuse esitaja on professionaalne autojuht ning vajab lube tööks. Kohtu hinnangul peavad just professionaalsed autojuhid kehtestama endale kõrgemad nõuded kui tavajuhid. Juhtimisõiguse äravõtmist ei välista ka asjaolu, et see takistab kaebuse esitajal töö tegemist. Kohtu hinnangul ei ole karistuse eesmärk olla mugav. Karistus peab olema piisavalt mõjus, et rikkuja teeb oma käitumisest järeldusi. Varasematest rahatrahvidena mõistetud karistustest ei ole kaebuse esitaja järeldusi teinud, vaid jätkanud lühiajaliste vahedega samade rikkumiste toimepanemist. Antud rikkumise puhul poleks juhtimisõiguse äravõtmine olnud tõenäoliselt õigustatud, kui tegemist oleks esimese rikkumisega. Samuti oleks veel võimalik rahatrahviga isiku käitumist tulevikus mõjutada, kui see rikkumine oleks teine. Kolmanda rikkumise puhul ei ole aga põhjust rääkida rahatrahvi eesmärgipärasest toimest. Seetõttu on juhtimisõiguse äravõtmine õigustatud. Kaebuse esitajale ei saa tulla selline karistusliik üllatusena. Õigusrikkumisele tahtlikult asumisel peab rikkuja arvestama ka tagajärgedega. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on karistusena mõistetud seaduslikult ega kuulu muutmisele. Kohtuväline menetleja ei nõustunud ka kaebuse esitaja taotletud alternatiividega – karistuse tähtaja vähendamise ega ka selle kohaldamisega üksnes B-kategooria osas. Kohus leiab, et nii nagu karistuse mõistmine tervikuna, nii ka see küsimus kuulub kohtuvälise menetleja diskretsiooniotsustuse hulka. Kohus peab jälgima, kas diskretsioonipiire on ületatud või mitte. Kohus leiab, et diskretsioonipiire ületatud ei ole. Karistuse mõistmine sanktsiooni keskmises määras on seaduslik ning puudub alus selle vähendamiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud, et liiklusnõuete pidev rikkuja kõrvaldatakse ajutiselt liiklusest. Kui kohtuväline menetleja on otsustanud juhtimisõiguse ära võtta sõiduauto osas, siis seda enam suure auto juhtimise osas. Kohtuväline menetleja on otsuses põhjalikult karistuse mõistmist põhjendanud viidetega Riigikohtu lahenditele. Kohus kõigi nende põhjendustega nõustub ega pea vajalikuks neid korrata. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik