Obsah (4)

§ 118§ 75§ 871§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-12-11410 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-11410 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 118lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.

Mõistetud karistuse kandmise algust määrati arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest, s.o alates 26.07.

1. J.J on kriminaalkorras karistatud 8 korral, millest kehtivaid karistusi on 2 ning reaalset vanglakaristust kannab ta kaheksandat korda. Kuritegude raskusaste on läbi aegade vahelduv, nii salajased vargused, kui röövimine ja riisumine ametiseisundi kuritarvitamise teel kuni kergete ja raskete kehavigastuste tekitamiseni. Nii praegune kui eelmine süüdimõistmine oli raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega isik seadis ohtu teise inimese elu ja tervise. Vägivaldset käitumist põhjustab alkoholi tarbimine. Harku ja Murru Vanglas läbis kinnipeetav kolmanda taseme kutseõppe õppekava nooremmaastikuehitajana, samuti on ta läbinud arvutikursuse algõpetuse. Vangistuse jooksul on käitumine olnud rahuldav ning Viru Vanglas ei ole isik distsipliinirikkumisi toime pannud. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kõik on määratud Harku ja Murru Vanglas. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 kuu vangistust. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetava elukohaks märgitud xxxx. Enne vangistust elas ta ajutiselt xxxx. Eeltoodud kohas elasid vabanenud kinnipeetavad. Viimases elukohas ründas isik toanaabrit, tekitades talle üliraskeid kehavigastusi. Vabanemisel kinnipeetaval eluase puudub. Kaasatud on tugiisik, kes koostöös inspektor-kontaktisikuga on tutvustanud J.J-ile sotsiaalmajade võimalusi. Uue kuriteo risk seisneb selles, kui isik asub elama sotsiaalmajja juhututtava või tuttavatega ning kui ühiselt tarvitatakse alkoholi. Kooliteed alustas isik Saaremaal Kingissepa Keskkoolis, peale 13-aastaseks saamist lõpetas õpingud (kasuisa käsk) ja läks tööle. 1963.a lõpetas ta Tallinna Merekoolis laevamehaaniku eriala. Vangistuste jooksul on isik omandanud põhihariduse, keskhariduse ja maalri, müürsepa, torulukksepa, keevitaja, santehniku, tõstukijuhi ja autojuhi erialad. Harku Vanglas on ta läbinud ka abiaedniku ja maastikuehitaja kutseõppe ning arvutiõpetuse kursused algajale. Kinnipeetav on vanaduspensionär. Vabaduses teenis ta lisa mitteametlikult töötades, mida plaanib vabanemisel jätkata. Varasemalt on ta töötanud aastaid korterite ja eramute remonditöödel. Majanduslikult polevat tal probleeme olnud. Isik on huvitatud töötamisest vanglas, et tasuda oma võlgnevusi. K-Raha andmetel seisuga 12.04.2016 on isiku arvel 0,01 eurot ja vabanemisfondis on vahendeid 0,01 eurot. Nõudeid on summas 1472,42 eurot (viimase kohtuotsusega määratud). Isik ei tööta ega ole töökohuslane ning rahaline toetus puudub, mistõttu võlgnevused vähenevad aeglaselt. Lähedasi pereliikmeid ega lapsi kinnipeetaval ei ole ning tugivõrgustik puudub. Isik on viibinud mitmeid kordi vanglates, seega omab mitmeid tutvusi kriminaalse taustaga isikute seas, kellega üritab suhtlemist vältida. Uue kuriteo toimepanemise risk seisneb selles, kui juhututtavatega või eelnevalt kriminaalselt karistatud isikutega tarvitatakse koos alkoholi ja nendega konflikti satutakse. Riskihindamise 21.03.2016 vestluses tunnistas kinnipeetav, et alkoholi tarvitamine on probleemiks, kuna ta kaotab enesevalitsuse ning seetõttu on kasutanud vägivalda teiste isikute suhtes. Viimase (08.04.2016) vestluse käigus väitis isik, et tal väga suurt probleemi seoses alkoholitarvitamisega ei ole. Viimase kuriteo pani isik toime samuti alkoholijoobes, öeldes, et seda poleks juhtunud ilma alkoholita. Alkoholijoobes võib ta kasutada vägivalda, mis võib lõppeda eluohtlike kehavigastuste tekitamisega. Alkoholiseaduse alusel on isikut karistatud 4 korda, viimati
2. Isik on teadlik, et alkoholijoobes olles ta ärritub kergesti ning võib kaotada kontrolli oma tegevuse üle. 3 Korduvad karistused on näidanud, et isik ei oska/ei taha alati ära tunda probleemolukordi, leida seoseid ja teha järeldusi. Kinnipeetav õigustab toimepandud kuritegusid, vähendades oma vastutust ja teatades, et kainena poleks isikuid rünnanud. Ta on valmis otsima muutumisvõimalusi, sh on jõudnud järeldusele, et peaks loobuma alkoholi tarvitamisest, kuna joobes olekus ei kontrolli ta oma käitumist (on öelnud, et alkoholijoobes kaob ära pidurdusmoment). Vangla on kaasanud tugiisiku, kes aitab isikul aru saada alkoholi tarvitamise kahjulikkusest. Riskihindamise alusel on J.J kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb teise inimese füüsilises ründamises ja raskete kehavigastuste tekitamises. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 13%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 35%. Lähtuvalt eeltoodust toetab Viru Vangla J.J-i puhul karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist vabanemisel. Juhul, kui kohus kohaldab J.J-i suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli, on otstarbekas kohustada teda täitma

§ 75lg 2 p 2 sätestatud kohustust.

Kriminaalhooldaja oma arvamuses märgib, et rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetav J.J perekonnaseisult lahutatud. Vabanemisel puudub J.J elukoht. Varasema vanglapäringu andmetel elas ta viimati sotsiaalmajas aadressil xxxx. Vanglapäringu toimiku nr 115255 andmetel ei ole kinnipeetav viimasel ajal töötanud, kuna on pensionil ja vabanemisel on tagatud regulaarne rahaline sissetulek. Isiku käitumist vabaduses võib mõjutada varasem alkoholi kuritarvitamine. Karistusregistri järgi on isikut karistatud korduvalt alkoholiseaduse alusel ja kuritegu on pandud toime alkoholijoobes. J.J-i käitumist vabaduses võib mõjutada asjaolu, et tal puudub kindel elukoht ja sotsiaalne võrgustik. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata isikule

§ 75lg 2 p 2 sätestatud kohustus.

J.J kinnitas kohtuistungil, et ta ei soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda ning tal ei ole vaja ka karistusjärgset käitumiskontrolli. Kui ta tahab, siis jätab ta ise joomise maha. Ainuke asi on see, et ta peab rahulik olema. Ta saab aru, et alkohol võib olla põhjuseks, miks ta uusi kuritegusid võib toime panna. Tal ei ole lähedasi isikuid ega ka kindlat elukohta. Vabanedes läheb ta xxxx kodutute öömajja. Xxxx ootab teda autoremonditöökojas ka töökoht. Ta tahab lisa teenida, sest pension on väike. Abiprokurör Ain Tali leidis kohtuistungil, et tegemist on isikuga, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Nagu ta ise väitis, ei soovi ta enne tähtaega vabaneda. Tal puudub elukoht, loodab saada esialgu kodutute öömajja. Isikul on olemas töökoht. Et isikul puudub elukoht, ei saa teda enne tähtaega vabastada ega ka karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, sest mõlemal juhul peab isikul olema kohtu määratud elukoht. Äsja ilmunud Riigikohtu lahend ütleb, et kui isikul elukohta ei ole, ei saa talle karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Arvestades seda, palub prokurör jätta vangla taotlus rahuldamata ning mitte isikut vabastada enne tähtaega ja mitte kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Karistusseadustiku § 76 lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega ei vabastata süüdlast, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. J.J-i karistuse kandmise lõpp on 26.07.2016, seega on tal mõistetud karistusajast jäänud kanda vähem kui kaks kuud. J.J avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Eeltoodust tulenevalt, tuleb J.J jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 4

§ 871

lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

§ 871lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9.

peatüki 1., 2.,

1. ja
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. ja
7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

§ 871

lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.

§ 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgne käitumiskontroll süüdimõistetu J.J-i suhtes tuleb jätta kohaldamata, sest isikul puudub vabanemisel alaline elukoht Eestis. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 p-s 7 märkinud, et „karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima.

§ 871

lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule ning

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Täiendavalt selgitab kolleegium, et vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida.“ Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76, 871 ; Kr

MS § 426, 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik