lg 1, 2 ja
a otsusega kriminaalasjas 1-14-1071 mõistetud rahalise karistuse tasumata osa, s.o 200 päevamäära (s.o 640 eurot), millele vastab 66 päeva vangistust, 66 (kuuekümne kuue) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata I.M-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.
lg 4 alusel on I.M kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike – järel 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata I.M elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai lahendist teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 05.02.2014. a otsusega on I.M süüdi tunnistatud
järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära, s.o 960 eurot.
lg 1,3 alusel määrati, et I.M-ile tuleb rahaline karistus tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul. I.M oli kohustus tasuda igakuiselt hiljemalt
lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras.
lg 2 järgi vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust.
lg 1 sätestab, et kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või
§-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. I.M ei ole senini talle Tartu Maakohtu 05.02.2014. a otsusega mõistetud rahalist karistust täies ulatuses tasunud. I.M on rahalisest karistusest tasunud 320 eurot, tasumata on 640 eurot. Rahalise karistuse katteks ei ole laekumisi toimunud ka täitemenetluse raames. Arvestades I.M-i sissetulekuid ja kohustusi on kohtu arvates veenvalt tuvastatud, et I.M ei ole käesoleval ajal oma majanduslikust seisundist tulenevalt suuteline rahalist karistust tasuma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I.M-ile mõistetud rahaline karistus tuleb asendada vangistusega. Võttes arvesse
lg 2 tuleb rahalise karistuse tasumata osa (200 päevamäära) asendada 66 päeva vangistusega. Kuna I.M on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, on võimalik vangistus omakorda asendada üldkasuliku tööga vastavalt
§-le 69. Võttes arvesse vangistuse suurust (66 päeva) tuleb I.M sooritada 66 tundi üldkasulikku tööd. Kohus määrab
lg 3 alusel töö tegemise tähtajaks 4 kuud käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Siinjuures võtab kohus arvesse I.M-ile määratud üldkasuliku töö tundide arvu, aga ka seda, et käesoleval ajal I.M ei tööta.
lg 4 kohaselt tuleb I.M üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt
§-le 75. Kohus selgitab, et kui I.M hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib
lg 6 kohaselt karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt
lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö. Raina Pärn Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.