Obsah (8)

§ 329§ 424§ 199§ 63§ 64§ 68§ 65§ 218

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2020.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-3672 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla, Meelika Aava

§ 329

,

§ 424

lg 2 ja

§ 199lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 24.

augusti 2020.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav S.G Süüdistatav Kaitsja Prokurör S.G (ankeetandmed maakohtu otsuses) Adv. Karine Nersesjan Kadi Ruus RESOLUTSIOON Süüdistatava S.G apellatsioon Harju Maakohtu

1. augusti 2020.a otsusele – jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab vahendusel esitada määruskaebuse advokaadi Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohtu
2. augusti 2020 otsusega mõisteti S.G süüdi

§ 329

ja

§ 424

lg 2 järgi, kohaldades

§ 63

lg-t 1, mõisteti karistuseks raskemat karistust ettenägeva seadusesätte (

§ 424lg 2) alusel 9 kuud vangistust.

Lisaks tunnistati S.G süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud.

§ 64lg 1 alusel suurendati mõistetud 1 üksikkaristustest raskemat ja liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 6 kuud 20 päeva vangistust.

§ 68lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2.

augustist 2019 kuni 3. augustini 2019, s.o 2 päeva. Kandmata karistus on 6 kuud ja 18 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.

jaanuari 2019 otsusega nr 1-18-10456 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (kandmata karistus

1. augusti 2020 seisuga oli 1 aasta 8 kuud 21 päeva) ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud 9 päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise algust arvestati kohtuotsuse kuulutamise päevast -
2. augustist
3. S.G mõisteti

§ 199

lg 2 p 9 järgi süüdi selles, et tema, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, nimelt 1. mail 2019 karistati

§ 218

järgi väärteokorras varguse toimepanemise eest, samuti olles karistatud Harju Maakohtu otsusega 11. jaanuaril 2019

§ 199lg 2 p-de 8, 9, § 424 lg 2 järgi, uuesti süstemaatiliselt: - - 12.

juunil 2019 kella 10.16 paiku aadressil XXX,Kose alevik asuva, X-le kuuluva X kauplusest võttis pudeli „Viin Sobieski“, 0,2 l, maksumusega 4,89 eurot, möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. 30. juunil 2019 kella 16.46 paiku aadressil XXX, Kose asuvas X-le kuuluvas kaupluses X võttis riiulilt pudeli viina "Laua Viin", 200 ml maksumusega 4,45 eurot ja jõi seal oleva viina ära kaupluse müügisaalis. Pärast seda pani tühja pudeli riiulile ja väljus kaupluse müügisaalist viina eest tahtlikult tasumata.

§ 424

lg 2 ja

§ 329järgi mõisteti S.G süüdi selles, et tema, olles 11.

jaanuaril 2019 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsusega karistatud

§ 424

lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest (jõustumise kuupäev

1. jaanuaril 2019), juhtis uuesti
2. augustil 2019 kella 22.10 ajal Harjumaal, Raasiku vallas, Aruküla alevikus, XXX juures mootorsõidukit Citroen Jumper, registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis, (alkoholijoove 1,59 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,15 mg/l (lõplik tulemus 1,45 mg/l)) ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. APELLATSIOONI SISU: Süüdistatav ei vaidlusta apellatsioonis süüd ega mõistetud karistusi – üksik-ega liitkaristuse määra ega liiki. Ta leiab, et maakohus pidanuks liikaristuse kandmise aja alguseks lugema
3. jaanuari 2020 mitte aga
4. augusti 2020, nagu maakohus leidis. Esiteks viitab süüdistatav kohtuotsuse algusosale e ankeetandmetele, kus on kirjas lause „karisuse kandmise aja algus
5. jaanuar
6. Teiseks selgitab süüdistatav, et sellise maakohtu poolt kohaldatud konstruktsiooni kohaselt saabub temal õigus ennetähtaegseks vabanemiseks hiljem, kui sel juhul, kui karistuse kandmise aja algus olnuks
7. jaanuaril
8. S.G palub viga parandada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb 2 ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu lahendites viidatud KrMS § 326 lg-le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS § 326 lg
9. Kohtukolleegium leiab, et puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse all ei ole ka karistuse määr ega liik. Apellatsioonis vaidlustatakse karistuse kandmise aja algust ning leitakse, et see tulnuks määrata selliselt nagu seadus ja kohtupraktika seda tunnistab hiljem tuvastatud kuritegude konkurentsi juhul e

65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse korral. Süüdistatava poolt apellatsioonis esitatud taotlusel puudub seaduslik alus. Esiteks viide ankeetandmetele, kus on märgitud karistuse kandmise aja alguseks

1. veebruar 2020 - tähelepanekul lugemisel on ilmselge, et see algus puudutab eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse reaalse täitmise algust. Sõnaselgelt on kirjas -
2. veebruaril 2020 Harju Maakohtu määrusega pöörati karistus 2 aastat 3 kuud 22 päeva täitmisele. Karistuse kandmise alguseks on vahistamine
3. jaanuaril
4. Ehk siis
5. jaanuaril 2020 on piltlikult öeldes see kuupäev, millest alates hakkab vähenema eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Olukorras, kus isiku suhtes ei ole uues kriminaalasjas valitud tõkendit – vahistamine – aga antud juhul puudus selleks ka põhjus, sest vahi all oli süüdistatav nö teises kriminaalasjas – moodustabki otsuse tegemise kuupäevaga

§ 65

lg 2 teise liidetava e eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osas. Teine süüdistatava seisukoht, mis puudutab seda, et maakohtu otsuse järgi tekib tal võimalus hiljem tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, kui see olnuks tema poolt pakutud variandi puhu, siis süüdistatava variant ei ole asjassepuutuv. Jah, see seisukoht on kindlasti kuskilt kohtumäärusest leitud, kuid olukorrad ei ole võrreldavad. Nimelt, kohalduvad need seisukohad olukordadele, kus liitkaristus mõistetakse

§ 65

lg 1 alusel, mis erineb vaidlusalusest olukorrast juba seetõttu, et liidetavad on erinevad ja just liidetavate erinevus (

§ 65

lg 1 puhul kogu eelmise otsusega mõistetud karistus;

§ 65

lg 2 puhul eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus) panebki paika, mis ajast arvestatakse ühel ja teisel juhul liitkaristuse algust. Praegusel juhul on maakohus kohaldanud

§ 65

g 2 sätteid, mis on igati põhjendatud ja seetõttu on ka põhjendatud hakata liitkaristuse algust lugema kohtuotsuse tegemise kuupäevast e

1. augustist
2. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada apellatsioonimenetlust esitatud apellatsiooni alusel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3