§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtusse saabus 12.04.2022.a Ben-Mattias Peedruki menetleja 17.03.2022 otsusele väärteoasjas 2302,22,002521. kaebus kohtuvälise 2. Kohus leidis, et Ben-Mattias Peedruki esitatud kaebus ei vasta
esitatud nõuetele, jättis 13.04.2022 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Määruses oli muuhulgas märgitud, et kaebusele ei ole lisatud kaevatava kohtuvälise menetleja otsuse koopiat. Ühtlasi oli määruse resolutsioonis kirjas, et tulenevalt
lg 2 p 3 jäetakse kaebus läbi vaatamata, kui kohtu poolt puuduste kõrvaldamiseks määratud 10-päebase tähtaja jooksul ei ole määruses märgitud puudusi kõrvaldatud. 1
lg 2 p 3 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebuse esitanud isik ei ole
lõikes 1 ettenähtud korras määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi. Kuna kaebuse esitaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud tema poolt esitatud kaebuses esinenud puudusi, jättis kohus tulenevalt
Määruskaebus
lg 2 p 3 järgi, ei ole see maakohtu määruses esitatud põhjendustel siiski õigustatud. Kohtu poolt esile toodud puudus ei olnud selline, mis oleks takistanud eelmenetluse läbiviimist ja kaebuse kohtulikule arutamisele määramist. Muid asja arutamist ja kaebuse menetlemise korraldamist takistavaid puudusi maakohus ei ole tuvastanud. 5.2. Vaidlustatava otsuse kaebusele lisamise kohustus tuleneb küll
lg 5 p-s 1 märgitust, kuid selle kohustuse mittekohane täitmine ei takista kohtuliku eelmenetluse läbiviimist. Nimelt on kaebuse saanud maakohtul
lg 1 kohaselt kohustus nõuda kohtuväliselt menetlejalt välja väärteoasja toimik ning kohtuvälisel menetlejal on
On ilmne, et koos väärteotoimikuga jõuab kohtusse ka kohtuvälise menetleja otsuse originaaleksemplar. Seega ei saanud maakohtu poolt esile toodud puudus mõjutada eelmenetlust ega kaebuse läbivaatamist tulevikus. 5.3. Riigikohus on väärteoasjas nr 3-1-1-19-04 leidnud, et kohus on õigustatud menetlusse võtma ja lahendama ka sellist kaebust, mis ei vasta
Kohtu sellist tegevust ei ole Riigikohus pidanud väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, kuivõrd kaebust arutades tuleb maakohtul
kohaselt väärteoasja arutada täies ulatuses ja seda sõltumata kaebuses kõrvaldamata jäänud puudustest (p 8). Seega ei ole kaebuse läbi vaatamata jätmine mitte alati
§-s 115 sätestatud nõuetele mittevastava kaebuse puhul vääramatu järelm, vaid kohtul lasub kohustus eristada olulisi ehk eelmenetlust takistavaid puudusi vähemolulistest ehk eelmenetlust mittetakistavatest puudustest. Esimesena nimetatud puuduste hulka võiks lugeda puudused, kus kaebusest ei ole üldse tuvastatav, mis otsust või millises osas 2 vaidlustatakse. Sellise puuduse korral ei saaks kohus nõuda välja ka väärteoasja toimikut, kuivõrd pole teada, kellelt seda nõuda. Käesolevas väärteoasjas selliseid puudusi tuvastatud ei ole. Maakohus on käesolevas väärteoasjas kõrvaldamata puudusena käsitlenud üksnes kaebusele kohtuvälise menetleja otsuse lisamata jätmist, kuid selline otsus jõuaks kohtutoimikusse nii või teisiti
§-s 116 sätestatud tegevuste tulemusel. Seetõttu ei takistaks kaebusele kohtuvälise menetleja otsuse lisamata jätmine eelmenetluse läbiviimist ega saaks olla küllaldaseks põhjuseks kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. 5.4. Tallinna Ringkonnakohus on väärteoasjas 4-21-489 asunud samuti seisukohale, et mitte igasugune
§-s 115 sätestatud asjaolu puudumine kaebuses ei ole käsitletav puudusena, mis tingib kaebuse läbi vaatamata jätmise. Näiteks kohustab
lg 5 p 2 ja 3 esitama koos kaebusega kaebuse väiteid kinnitavad tõendid, kuid selliste tõendite esitamata jätmine, vaatamata kohtu poolt varasemalt puuduste kõrvaldamise määrusega antud korraldusele, ei peaks viima kaebuse läbi vaatamata jätmiseni, kuivõrd kohtul on
§-st 123 nii või teisiti kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses, sh kohustus koguda ja uurida kõiki asjas tähtsust omavaid tõendeid. 5.
Kui ringkonnakohus tuvastab maakohtu poolt väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise ja tühistab sel põhjusel
a määruse, siis palub määruskaebuse esitaja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtusse teises kohtukoosseisus. Kohtumenetluse poolte seisukohad
nõuete vastu eksimist pidanud
mõttes oluliseks rikkumiseks, kuid lisatakse: Kaebusele esitatavate nõuete eesmärk on kohtumenetluse sujuva ja kiire läbiviimise võimaldamine. Seetõttu tuleb
Puuduste kõrvaldamata jätmine võib küll komplitseerida väärteoasja menetlemist ja seda ka pikendada, kuid ei too iseenesest kaasa ebaseadusliku ega põhjendamatu kohtuotsuse tegemist. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib samuti, et juhul kui kaebus on määratud kohtulikule arutamisele, lasub kohtul
lg-st 2 tulenevalt kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ja kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olevaid nii faktilisi kui õiguslikke asjaolusid. Ja seda sõltumata kaebuses kõrvaldamata jäänud puudustest. (p 8) 3 Tsiteeritud otsuse punktis 7 mainitakse lühidalt kaebuse vastavuse kohustust
§-le 115, täpsemalt nõuet, et kaebuses tuleb ära märkida, millises osas kohtuvälise menetleja otsus vaidlustatakse (p 7), mis on kaebuse esitaja taotluse sisu ja põhjendus (p 8), samuti isikud, kelle kutsumist istungile taotletakse ja tõendid, mida kaebuse esitaja taotlusel on kohtus vaja uurida (p 9). Küll aga ei nähtu sellest otsusest, millisel määral olid kaebuse esitamise nõuded seotud asja kohtuliku arutamisega täies ulatuses ning
lg-s 2 ja §-s 133 sätestatuga, kuivõrd just viimaste vastu eksimine on Riigikohtu hinnangul toonud kaasa
Riigikohus on vaid leidnud, et kaebusele esitatud nõuete mitte täitmine ei ole olnud Tallinna Linnakohtu poolt tehtud otsuse raames
Kaitsja poolt viidanud Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsust väärteoasjas 421-489/19 peab kohtuväline menetleja kohatuks, kuna selles otsuses käsitletakse kaebuse vastavust
lg 5 p 2 ja 3 nõuetele ning kohus jättis kaebuse käiguta, vaatamata asjaolule et kaebuse esitaja loobus tõendite esitamisest. Ben-Mattias Peedruki kaebuse puhul ei ole tegu väitega, et soovitakse esitada tõendeid, seejärel tõendite esitamisest loobumisega. Kohtuvälise menetleja otsuse edastamine ei ole võrdväärne sama paragrahvi lg 5 p-st 2 tulenevate tõendite esitamisega, milliste esitamisest võib ka hiljem loobuda, kuivõrd otsuse esitamisega on võimalik kontrollida selle jõustumise kuupäeva ning otsusest nähtub, kas süüteoasjas tuleb lahendada küsimusi konfiskeeritud vara osas. Kohtuvälise menetleja seisukohalt on selline kontekstiväline viitamine kohtulahenditele eksitav. Lähtuda tuleb
eesmärgist tagada sisuka kaebuse esitamisega hilisem kohtumenetluse sujuv ja kiire läbiviimine. Nii nagu iga puudujääk
sätete kohaselt ei too endaga kaasa asja arutamise lõpptulemusena
sätte kohaldamist, ei tähenda
lg-st 2 tulenev kohustus arutada asja ab ovo, et igasuguse puudujäägi korral § 115 lõigete punktides, tuleb kaebus koheselt menetlusse võtta.
nõuetele vastava kaebuse esitamine aitab ka kohtul märgatavalt ette valmistada kaebuse kohtulikku arutelu. Kohtu kaalutlusõigust eelmenetluses otsustada, millisel määral peetakse kaebust seadusest tulenevalt nõuetekohaseks, väljendab hästi Riigikohtu lahend 3-1-1-18-16: Kui kohtumenetluse pooled pole teada andnud soovist kohtuistungist osavõtust loobuda, tuleb poolte tahe kohtuistungil osalemise osas välja selgitada, jättes kaebuse
lg 1 p 1 ja § 115 lg 3 p 1 alusel käiguta ja andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või vaadata kaebus läbi suulisel kohtuistungil poolte osavõtul. Kui aga maakohus lahendab kaebuse kirjalikus menetluses ilma poolte nõusolekuta, on tegemist väärteomenetluse olulise rikkumisega
(p 7) Ben-Mattias Peedruki määruskaebuse puhul ei ole kõne all küll tema soov kohtuistungist osa võtta, kuid nimetatud lahend aitab väljendada kohtule olemasolevate valikute alternatiive, lähtudes kohtuliku eelmenetluse situatsioonist. Määruskaebuses on punktis 2.5 kirjutatud, et maakohus jättis kaebuse menetlusse võtmata olukorras, kus kaebuses esinenud puudus ei olnud oluline ega takistanud eelmenetlust või kaebuse arutamist ning kaebuse läbi vaatamata jätmine on oluliselt rikkunud menetlusaluse isiku õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja otsust kohtus. Kohtuvälise menetleja seisukohalt oleks väärteomenetluse olulise rikkumisega tegu olukorras, kus kohus ei oleks koostanud
§-le 115 tuginedes välja puudused, mis kaebaja pidi kõrvaldama määruse kättesaamisest 10 päeva jooksul. Maakohus leidis, et Ben-Mattias Peedrukil tuleb kohtule esitada kohtuvälise menetleja otsuse koopia ja kaebuses välja tuua, kas ta vaidlustab otsust sisuliselt (ei ole rikkumist toime pannud) ja kui, siis mis motiividel. Kohtu poolt antud tähtaja jooksul esitas Ben-Mattias Peedruk esmalt 22.04.2022.a kaebuse täienduse, kus ta likvideeris ühe maakohtu määruses välja toodud minetuse, s.o tõi välja selle, millises osas ta kohtuvälise menetleja otsust vaidlustab. Seejärel kõrvaldas Ben-Mattias Peedruk 25.04.
lg 5 p 1 kohaselt tuleb kaebusele lisada ka kaevatava kohtuvälise menetleja otsuse koopia, mida kaebaja ei esitanud. Kuna Ben-Mattias Peedruk kohtu viidatud puudust tähtaegselt ei kõrvaldanud, võis maakohus kooskõlas
Samas ei saa ringkonnakohus antud juhul kuidagi nõustuda sellega, et otsuse lisamata jätmine takistas kohtuliku eelmenetluse läbiviimist. Ringkonnakohtu hinnangul ei esinenud tegelikult mitte ühtegi takistust kohtuliku eelmenetluse läbiviimiseks ja isiku kaebuse menetlemiseks. Kaebaja edastatud väärteoprotokollis on olemas väärteoasja number, millele viidates saab kohus
alusel väärteoasja toimiku menetlejalt välja nõuda ning kohtuvälisel menetlejal on võimalik küsitu numbri järgi eelduslikult hõlpsasti identifitseerida. Kohtule menetlejalt laekuv väärteotoimik peaks
Kohtupraktikas (vt 4-21-489) varemgi asutud seisukohale, et mitte igasugune
sätestatud nõude täitmata jätmine ei anna alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-19-04 tuleneb samuti, et kaebuse esitamisel
nõuete vastu eksimine ei ole
mõttes oluliseks rikkumiseks, sest kaebusele esitatavate nõuete eesmärk on kohtumenetluse sujuva ja kiire läbiviimise võimaldamine. Seetõttu tuleks kõrvaldada kaebuse puudused kohtuliku eelmenetluse käigus. Kuigi puuduste kõrvaldamata jätmine võib komplitseerida väärteoasja menetlemist ja seda ka pikendada, ei too aga ka see iseenesest kaasa ebaseadusliku ega põhjendamatu kohtuotsuse tegemist, sest kohtul lasub
lg-st 2 tulenevalt kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ja kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olevaid nii faktilisi kui õiguslikke asjaolusid, ja seda sõltumata kaebuses kõrvaldamata jäänud puudustest. Ringkonnakohus ei näe, et käesoleval juhul oli
lg 5 p 1 nõude täitmata jätmine sellise kaaluga, et see poleks võimaldanud maakohtul kaebust menetleda ja selle menetlemine oleks kaasa toonud põhjendamatu ja ebaseadusliku kohtulahendi. Seda nii tulenevalt kehtivast kohtupraktikast, kuid ka
§-s 116 sätestatust. Seega, kui kaebuses sisalduvad piisavad andmed otsuse teinud kohtuvälise menetleja, otsuse kuupäeva ja väärteoasja numbri kohta, siis 5 iseenesest ainuüksi nende andmete alusel on maakohtul võimalik väärteotoimik takistusteta välja nõuda. Käesoleval juhul oli kaebaja kaebuses kajastanud andmed vaidlustatava otsuse kohta, kaebaja saatis kohtule ka väärteoprotokolli ning otsuse koopia lisamata jätmine ei torpedeerinud eelmenetlust ehk toimiku väljanõudmist. Lisaks ei saa ringkonnakohus kõrvale vaadata sellest, et maakohtul oli käiguta jätmise määruse tegemise ajaks kohtuvälise menetleja otsus tegelikult olemas.
lg 1 on e-toimiku süsteem väärteomenetluses menetlus- ja isikuandmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu. Kohtute seaduse § 34 lg 1 järgi on kohtute infosüsteem valdkonna eest vastutava ministri asutatav riigiasutuse andmekogu, mille eesmärk on kohtute töö korraldamine, statistika kogumine, kohtulahendite kogumine, süstematiseerimine ning kohtutele ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine.
lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 03.07.2008 nr 111 määruse „E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“ (edaspidi määrus) § 3 lg 1 järgi esitavad e-toimiku süsteemi andmeid mh väärtegude kohtuvälised menetlejad ja kohus. Kooskõlas määruse § 3 lg 3 p 3 on väärteomenetluse liides e-toimiku süsteemi liides ning lg 4 kohaselt on kohtute infosüsteem e-toimikuga liidestatud andmekogu (vt siinkohal ka JM 15.02.2006 määrus nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ § 4). Kooskõlas
lg 2 p 5 kantakse e-toimikusse (väärteomenetluse liides) mh ka kohtuvälise menetleja lahend. Määruse § 4 lg 2 p 1 ja 5 on nii kohus kui kohtuväline menetleja (antud juhul PPA) e-toimiku süsteemi volitatud töötlejad. Kohtuväline menetleja kannab määruse § 11 lg 3 alusel enda tuvastatud andmed e-toimiku süsteemi hiljemalt väärteomenetluses lahendi koostamise staadiumis. Juurdepääs e-toimiku süsteemi andmetele on volitatud töötajatel, sh nii kohtuvälisel menetlejal kui kohtul ning määruse § 15 lg 3 kohaselt juhul, kui seadusega on ette nähtud dokumentide või andmete edastamine § 4 lõikes 2 nimetatud volitatud töötlejate vahel, võimaldatakse volitatud töötlejatele juurdepääs e-toimiku süsteemis olevatele andmetele ja dokumentidele e-toimiku süsteemi liidese või e-toimiku süsteemiga liidestatud teise andmekogu vahendusel või edastatakse andmed ja dokumendid e-toimiku süsteemi ja § 3 lõikes 4 nimetatud e-toimiku süsteemiga liidestatud andmekogu vahel, välja arvatud juhul, kui andmete või dokumentide edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine sellisel viisil osutub tehnilistel põhjustel võimatuks. Eeltoodu ja e-toimiku süsteem üldisemalt tähendab seega väga lihtsustatult seda, et e-toimik on andmekogu, mis piltlikult öeldes hõlmab endas erinevaid andmekogusid (sh menetlejate nagu näiteks politsei, prokuratuur, kohus poolt peetavaid). Töö hõlbustamiseks on erinevad andmekogud liidestatud ehk maakeeli öeldes omavahel suhtlema pandud. Praktikas tähendab eeltoodu seda, et väärteomenetluses kaebuse laekumisel registreeritakse see esmalt kohtute infosüsteemis (vt ka
Kuivõrd väärteomenetluse liides on e-toimiku liides ja kohtute infosüsteem on e-toimikuga liidestatud andmekogu, siis järgnevalt n.ö seotakse kohtute infosüsteemis kaebusega e-toimikus oleva kohtuvälise menetleja lahend ehk sisuliselt tagatakse kohtule juurdepääs kaebuse alusdokumendile, s.o kohtuvälise menetleja otsusele. Vaidlusaluses asjas nähtubki kohtute infosüsteemist, et väärteoasjas nr 4-22-1214 on esimese dokumendina kohtute infosüsteemi registreeritud Ben-Mattias Peedruki kaebus. Teist järjekorranumbrit kannab kohtuvälise menetleja 17.03.2022 üldmenetluse otsus ning kolmanda dokumendina on sinna sisestatud kaebuse käiguta jätmise määrus. Edasi tulevad puuduste 6 kõrvaldamine (järjekorras nr 4), kaebuse täiendus (järjekorras nr 5), kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus (järjekorras nr 6) ja määruskaebus (järjekorras nr 7). Eeltoodu tõttu on küsitav, miks pidas maakohus kohtuvälise menetleja otsuse koopia edastamata jätmist sedavõrd oluliseks puuduseks, et kaebus jäeti käiguta olukorras, kus otsus oli maakohtul tegelikult olemas. Kaebaja poolt vajaliku otsuse edastamata jätmine ei takistanud tegelikult kuidagi menetluse läbiviimist. Isegi kui koos muu puudusega võib aru saada käiguta jätmise määrusest, siis peale isiku poolt kaebuse sisulise puuduse kõrvaldamist üksnes sel põhjusel kaebuse läbi vaatamata jätmine ei ole ringkonnakohtu hinnangul kuidagi põhjendatud, otstarbekas ega ka mõistlik. Maakohtul oli kohtuvälise menetleja otsus olemas ja mingit takistust menetluse läbiviimiseks ainuüksi sellest asjaolust tulenevalt ei esinenud. Ringkonnakohus nendib, et olukorras, kus kaebuse juurde seotakse kohtute infosüsteemis kohtuvälise menetleja otsus, on praktikas
Samas on kohtupraktikas varemgi mööndud teatud nõuete ajale jalgu jäämist. Nii näiteks võrdsustati kunagi kohtuistungi protokolli allkirjastamata jätmine protokolli puudumisega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Kaebaja esitatud väärteoprotokoll võimaldas kohtul järgida
sätestatut, kohtuvälise menetleja otsus oli maakohtul tegelikult kohtute infosüsteemis olemas ja järelikult puudusid takistused kaebuse menetlemiseks. Selline olukord on käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena
lg 2 mõttes, mis vastavalt
p-le 3 on kohtuotsuse tühistamise aluseks ning
8. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes
§-dest 147 lg 2 p 1, 148 p 3, 150 lg 2, 152 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.