lg 2 p 6 järgi ja karistuseks mõistetud 12 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 18.02.2013 karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise aja alguseks 18.02.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Sergei Eho temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Eho on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibib hetkel vangistuses neljandat korda. Käesolevat karistust kannab ta vägistamise eest ning varasemalt on teda lisaks korduvatele vägistamistele karistatud ka raske kehavigastuse tekitamise ja varavastase süüteo eest. Sergei Eho kuritegude muster on välja kujunenud, kuriteod on samalaadsed: isikuvastased ja rasked. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, seksuaalprobleemid ja puudulik probleemilahendusoskus. 2 Sergei Eho käitumist karistuse kandmise ajal saab pidada rahuldavaks. Ta on vangistuses osalenud tööhõives, õppinud eesti keelt, läbinud sotsiaalprogrammi Uus Suund, osalenud alkoholi tarvitamiste teemalistel vestlustel ja vabanemiseelsel nõustamisel. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Siiski nähtub vangla koostatud iseloomustusest, et vangistuse jooksul on esinenud mitmeid intsidente, kus Sergei Eho ei ole allunud ametnike korraldustele. Samuti on ette tulnud keerukusi koostöö tegemisel programmide läbimiseks. Individuaalses täitmiskavas nähti Sergei Ehole ette ka kutsehariduse omandamine, kuid kinnipeetav keeldub seda tegemast motivatsiooni puuduse tõttu. Kuigi süüdimõistetu käitumine vangistuses on olnud üldjoontes reeglipärane, siis on esinenud ka mitmeid probleeme ja kokkuvõttes ei hinda kohus Sergei Eho käitumist karistuse kandmise ajal selliseks, mis räägiks tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas elukoht Rakveres elukaaslase juures, kus ta elas ka enne vangistust. Lisaks on Sergei Ehol toetavad suhted ka ema, poja ja õega. Kindlat töökohta Sergei Ehol vabaduses ei ole, kuid kohtuistungil avaldatu kohaselt on kinnipeetava meelest töö leidmine pigem lihtne. Hinnates süüdimõistetu vabanemisjärgseid elutingimusi küll rahuldavateks, rõhutab kohus, et sarnases keskkonnas koos sama elukaaslasega elas Sergei Eho ka varasemalt, kuid see ei hoidnud ära väga raskete kuritegude toimepanemist. Järelikult ei ole Sergei Eho vabanemisjärgsed elutingimused tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustades määrava tähtsusega. Nagu on märkinud ka prokurör, siis riski maandavaks ei ole enamasti põhjust lugeda neid tegureid, mis olid olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Olulise aspektina ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks tuleb arvestada süüdimõistetu isikut ja suhtumist toimepandud kuritegudesse. Kohtuistungil avaldas Sergei Eho sõnaselgelt, et ta ei tunnista ennast kuritegude toimepanemises süüdi. Ka vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav oma süüd vägistamistes ei tunnista ning on sotsiaalprogrammides osaledes olnud napisõnaline, väites, et ta ei mäleta neid kuritegusid ega tahagi mäletada. Siinkohal on oluline silmas pidada kuritegude toimepanemise asjaolusid. Nimelt Sergei Eho ründas tänaval naisterahvaid ja vägistas neid korduvalt, tõugates neid pikali, lüües neid ning vedades kõrvalisse kohta. Oma süü eitamine ja vastutuse võtmisest keeldumine on selliste tegude puhul eriti küüniline ning näitab selgelt, et Sergei Eho arusaamad sellest, milline käitumine on ühiskonnas lubatud ja milline keelatud, ei vasta reaalsusele. Kui süüdimõistetu ka pärast üheksa aasta pikkust vangistust ning arvukates resotsialiseeruvates tegevustes osalemist ei mõista, mida ta on valesti teinud ja milles seisneb tema vastutus, siis ilmselgelt ei ole karistuse eesmärgid tema puhul saavutatud. Arvestades, et seksuaalsüütegude toimepanemine on eelkõige tingitud toimepanija isikust tulenevatest asjaoludest, on just süüdimõistetu suhtumine ja arusaamad määrava tähtsusega tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Sergei Eho poolt väljendatu nii kohtuistungil kui vanglas näitab, et temast tulenevad kuriteoriskid on endiselt väga kõrged. Kaitsja väide, et uue kuriteo toimepanemise riski võiks vähendada Sergei Eho vanus, ei ole tõsiseltvõetav. Tõepoolest on süüdimõistetu hetkel 58-aastane, kuid juba kuritegude toimepanemise ajal oli Sergei Eho 40ndate eluaastate lõpus, s.o väljakujunenud väärtushinnangutega täiskasvanud inimene, kelle puhul ei saa rääkida elukogenematusest või noorusea uljusest. Kohtupraktikas on leitud, et mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-16-9898, p 47 ja 16.01.2020 määrus kriminaalasjas nr 1-15-8438, p 12). Kuna Sergei Eho on pannud toime 3 väga raskeid isikuvastaseid süütegusid, peab tema ennetähtaegne vabastamine olema eriliselt kaalutletud ja põhjendatud. Eeltoodust nähtuvalt ei esine Sergei Eho puhul sellised asjaolusid, mis võimaldaksid teda enne tähtaega vabastada. Süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused, kuid eriti tema isik ja suhtumine näitavad, et tema puhul on vajalik karistuse edasi kandmine vangistuses. Menetluskulud Sergei Eho tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 16.05.2022. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Anu Pärtel. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 86,40 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 86,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Sergei Eholt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.