RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-20-2143
- juuni 2022 Eesistuja Saale Laos, liikmed Paavo Randma ja Juhan Sarv Kriminaalasi Armen Aslanyani süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
- detsembri
- a otsus Armen Aslanyani kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon, kassatsioon - prokuratuur, esindaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Merry Tiitus; - kannatanud K. A. ja L. L., esindaja vandeadvokaat Sandra Sepp
- mai 2022, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
- detsembri
- a otsus osas, millega: 1.
- tühistati osaliselt Pärnu Maakohtu
- aprilli
- a otsus ja Armen Aslanyan tunnistati süüdi ning teda karistati KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi; 1.
- saadeti kriminaalasi tsiviilhagi lahendamist puudutavas osas uueks arutamiseks sama maakohtu teisele kohtukoosseisule; 1.
- mõisteti süüdistatavalt välja menetluskulu hüvitis 7872 eurot 16 senti; 1.
- jäeti maakohtu otsus tühistamata osas, millega maakohus otsustas kustutada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile
- novembril 2018 saadetud DNA-proovi ja sõrmejälgede kaarti puudutavad andmed.
- Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
- Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
- Kassatsioon rahuldada osaliselt.
- Mõista Eesti Vabariigilt Armen Aslanyani kasuks välja 1200 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 1-20-2143 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
- Armen Aslanyani süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et: 1)
- mail 2015 haaras ta oma abikaasal K. A-l juustest, tagus tema pead umbes kümme korda vastu seina ning lõi talle käega vastu nägu, tekitades kannatanule ninaverejooksu ja verevalumid näole; 2)
- a jaanuaris või veebruaris paiskas ta K. A. alaealise poja L. L-i esikus pikali, seejärel surus ta köögis uuesti maha, vajutas talle põlvega näkku ja võttis kätega kaelast kinni, tekitades kannatanule füüsilist valu ning takistades normaalset hingamist; 3)
- jaanuaril 2018 haaras ta K. A-l käega näost, pigistas ning surus kannatanu vastu põrandat, muljus näost ning lõi lahtise käe ja rusikaga näkku. Kui L. L. üritas seda takistada, lõi süüdistatav teda kolm korda rusikaga pähe. A. Aslanyan tekitas mõlemale kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi: K. A-le hematoomid näkku ning L. L-ile muhu pähe. Maakohtu otsus
- Pärnu Maakohtu
- aprilli
- a otsusega mõisteti A. Aslanyan KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi õigeks ning kannatanute tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised.
- mai
- a teo kohta antud kannatanu ja süüdistatava ütlused lahknevad vägivalla kasutamise osas täielikult. Tegemist on sõna-sõna-vastu-olukorraga, sest L. L. toimunut ei näinud. Ta magas ja põgenes K. A. hoiatuse järel majast. Kannatanu väitel ähvardas süüdistatav teda ja L. L-i, kuid ähvardamise kohta pole süüdistust esitatud ning seetõttu on kannatanu niisugused ütlused ebausaldusväärsed. Kohtueelses menetluses rääkis K. A., et tal jooksis peksmise tõttu ninast verd ning süüdistatav katkus tema juukseid. Kohtuistungil andis ta aga ütlusi, et verd tuli ninast ja suust. Patrullileht, lähisuhtevägivalla infoleht ja tunnistaja G. P. ütlused ei kinnita, et kannatanu nägu oli verine. Samuti ei haaku K. A. ütlustega patrullilehel olev märge, mille kohaselt lõi mees naise sõnul teda korduvalt rusikaga pähe. G. P-le ei meenunud, et kannatanu näol oleksid olnud peksmisjäljed. Kannatanu ütlustes ilmnenud diametraalseid vastuolusid ei saa kõrvaldada. Kriminaalasja materjal viitab hoopis sellele, et kannatanu käib faktidega kunstlikult ringi. Koostoimes teiste tõenditega tekitavad meditsiinidokumendid kahtluse, et kannatanu ei kontrolli enda emotsioone, ta võib vaidluse korral rünnata ja seejärel süüdistada vägivallas hoopis elukaaslast. Süüdistust ei kinnita ka L. L-i ütlused, sest need pole kontrollitavad ega loogilised. Muu hulgas pole usaldusväärsed ütlused, mille kohaselt nägi L. L. ema näol sinikaid. Pigem nähtub neist, et L. L. usaldab jäägitult ema ja peab tema ütlusi õigeks. Süüdistatava ütlustest järeldub, et kannatanu ründas teda ja käitus hüsteeriliselt. Sellised ütlused on kooskõlas teiste tõenditega ja A. Aslanyan tuleb kõnesolevas süüdistuses õigeks mõista.
- aasta alguse teo puhul on samuti tegemist sõna-sõna-vastu-olukorraga. L. L. oli koju saabudes purjus ja tal tekkis süüdistatavaga konflikt, mille käigus haaras ta noa. Seejärel lukustati ta kööki. K. A. konflikti algust ei näinud. Kaheldavad on L. L-i ja K. A. ütlused, mille kohaselt surus süüdistatav kannatanu kaela põlvega ning kägistas teda. Meditsiinidokumentide põhjal tekib tõsiselt võetav kahtlus, et L. L. võis kontrollimatult käituda ja süüdistatavat noaga rünnata, millest johtuvalt tekkis oht A. Aslanyani elule ning tervisele. Tõendikogum haakub süüdistatava ütlustega. Seega ei olnud süüdistatava tegevus kannatanu ründe tõrjumise tõttu õigusvastane. 2
(8)1-20-2143 Telefonisõnumitest tehtud pildid ja süüdistatava e-kiri asjasse ei puutu. Nendel põhjustel tuleb A. Aslanyan ka selles kehalises väärkohtlemises õigeks mõista.
- jaanuari
- a teo kohta andis K. A. vastuolulisi ütlusi. On võimalik, et hoopis kannatanu oli hüsteeriline ja ründav. Ta võis saada süüdistuses kirjeldatud vägivalla osaliseks põhjusel, et pikali lükatud süüdistatav üritas kannatanu alt välja pääseda, teda kinni hoida või muul viisil takistada. Niisugune vaatepilt võis omakorda jätta eksliku mulje tunnistajatele L. L-ile ja B. P-le ning tuua kaasa L. L-i füüsilise konflikti A. Aslanyaniga. K. A. võis eksida asjaolude kirjeldamisel või manipuleerida faktidega, pisendada enda agressiivset rolli ja püüda näidata süüdistatavat halvemas valguses. L. L-i ütlused võivad aga olla liialdatud ja ebaobjektiivsed, sest ta on agressiivse käitumisega, ei saa süüdistatavaga läbi ning soovib toetada ema. B. P. tajus kuriteosündmust episoodiliselt ja tema ütlustes on vastuolud. Pealegi võis tunnistaja terviseseisund jätta talle toimunust eksliku mulje. Häirekeskusesse tehtud kõne süüdistust ei tõenda. Kaitseversiooni toetavad aga mitmed tõendid ja süüdistatav tuleb ka selle süüdistuse osas õigeks mõista. Apellatsioonid
- Pärnu Maakohtu otsuse vaidlustasid prokuratuur ja kannatanud, kes taotlesid A. Aslanyani süüditunnistamist ning karistamist KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Kannatanud taotlesid ka tsiviilhagi rahuldamist. Ringkonnakohtu otsus
- Tallinna Ringkonnakohus tegi
- detsembril 2021 kirjalikus menetluses otsuse, millega ta tühistas maakohtu otsuse õigeksmõistva osa, tunnistas A. Aslanyani KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi ning karistas teda tingimisi kaheaastase vangistusega. Süüdistatavalt mõisteti menetluskulu hüvitisena välja 7872 eurot 16 senti. Tsiviilhagi puudutavas osas saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks sama maakohtu teisele kohtukoosseisule. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised.
- mai
- a teo puhul pole tegemist sõna-sõna-vastu-olukorraga. Tunnistaja G. P. ütlused, patrullileht ja lähisuhtevägivalla infoleht tõendavad, et tunnistaja nägi K. A. näol peksmise jälgi ning kannatanu sõnade kohaselt lõi teda näkku abikaasa. Maakohus neid tõendeid ei analüüsinud. Põhjendamatu on ka maakohtu etteheide, mis puudutab kuriteokaebuse hilinenud esitamist. Pole alust arvata, et L. L. oli ema mõju all ning andis seetõttu ütlusi tema kasuks. Ristküsitlusel ei tekkinud tema ütlustes vastuolusid ja räägitu asetub loogiliselt sündmuste konteksti. Kohatu on ka maakohtu kriitika L. L-i nende ütluste kohta, mis puudutavad K. A. näol nähtud sinikaid. L. L. selgitas veenvalt, miks ta järeldas, et teisel korrusel toimus peksmine. Põhjendamatult jäeti tähelepanuta süüdistatava, tema isa ja kannatanu kirjavahetus, mis tõendab süüdistatava vägivaldsust. Süüdistatava ütlused on vastuolus ülejäänud tõenditega. Vägivallategude rohkuse ja ajalise distantsi tõttu võis K. A. unustada peksmise täpsed asjaolud, kuid muutunud pole tema ütlused, mille kohaselt haaras süüdistatav tal käega juustest ja tagus korduvalt tema pead vastu seina. Ainuke vastuolu seisneb selles, et kohtus antud ütluste kohaselt jooksis kannatanul verd ninast ja suust. Kuivõrd lähisuhtevägivalla infolehel fikseeriti K. A. näol peksmise jäljed ning süüdistuses heidetakse A. Aslanyanile mh ette käega vastu nägu löömist, on süüdistus tõendatud. Samamoodi on tõendatud kannatanu juustest haaramine ja tema pea vastu seina tagumine.
- aasta alguse teo tuvastamisel tegi maakohus samu vigu nagu eelneva teo käsitlemisel. Tõendikogumi tervikliku analüüsi asemel asus esimese astme kohus otsima üksikuid ebakõlasid tõendite vahel. Need vastuolud on ebaolulised ega tekita süüdistatava süüdiolekus kõrvaldamata 3
(8)1-20-2143 kahtlust. K. A. konflikti algust ei näinud, kuid sellest ei saa järeldada, et ta ei näinud vägivalda ega tea tõendamiseseme asjaolusid. K. A. ütlused riimuvad täielikult L. L-i ütlustega. Nendest nähtuvalt algatas konflikti süüdistatav ja vägivald eskaleerus köögis, kus A. Aslanyan surus põlvega kannatanu kaela nii, et viimane hakkas lämbuma. A. Aslanyan ei tegutsenud hädakaitses, sest L. L. sai noa kätte alles siis, kui ta hakkas näo ja kõri surumise tõttu lämbuma. Maakohus otsis põhjendamatult süüdistatavat õigustavaid asjaolusid L. L-i tervisekaardilt, viidates mitu aastat pärast kuriteosündmust diagnoositud terviseseisunditele. Hindamata jäid ka süüdistatava isa kiri ja sellega riimuvad K. A. ütlused.
- jaanuari
- a teo tuvastamisel jättis maakohus samuti tõendid tervikuna hindamata, eelistades põhjendamatult süüdistatava ütlusi. Need on aga vastuolus teiste tõendite, s.o K. A., L. L-i ja B. P. omavahel riimuvate ja usaldusväärsete ütlustega. Põhjendamatult jäi arvestamata Häirekeskusele tehtud kõne salvestus. Kannatanu seletas usutavalt, miks ta kõike ei mäleta. Ka L. L-i ütlused jäeti alusetult sisulise tähelepanuta. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon
- Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas A. Aslanyani kaitsja, taotledes selle tühistamist, maakohtu otsuse jõustamist ja menetluskulude jätmist riigi kanda. Kaitsja põhiväited on järgmised.
- mail 2015 toime pandud teo puhul on tegemist sõna-sõna-vastu-olukorraga. Kannatanu ütlused on muutunud ja L. L-i ütlused on ebausaldusväärsed. Ringkonnakohus pööras tähelepanu kõrvalistele asjaoludele, jättis otsesed tõendid analüüsimata ning hindas tõendeid ühekülgselt. Ühtlasi eiras teise astme kohus kannatanu ravikaardi andmeid, tehes seetõttu ebaõigeid järeldusi tema käitumise kohta.
- L. L-i ütlused on ebausaldusväärsed. Maakohtus ei mäletanud L. L. paljusid detaile ja kuna ta kuriteosündmust vahetult ei tajunud, sai talle peksmisest rääkida üksnes K. A. Ringkonnakohus andis väära hinnangu ka telefonisõnumite ja süüdistatava isa kirjale. Kannatanu ütlused on aja jooksul muutunud konkreetsemaks ja värvikamaks.
- aasta teo puhul oli A. Aslanyan hädakaitseseisundis ega ületanud hädakaitse piire. L. L. märatses ja ründas noaga süüdistatavat, tekitades tõsise ohu tema elule ning tervisele. Ringkonnakohus ei arvestanud tervikpilti ja eiras tõendeid.
- jaanuari
- a tegu puudutavas tõendikogumis on vastuolud, mida ei saa kõrvaldada. Ringkonnakohus tugines alusetult Häirekeskusesse tehtud kõnele ja B. P. ütlustele. Tunnistaja oli joobes ega näinud kogu sündmust. Põhjendamatult rajati kohtuotsus ka K. A. ütlustele. Ringkonnakohus sedastas ka ise, et K. A. kõike ei mäleta. Ometi mäletab kannatanu vägivalla kasutamist järjest paremini ja värvikamalt. See tekitab põhjendatud kahtluse, et ta võis sündmused välja mõelda. Kassatsioonivastus
- Prokuratuuri arvates on ringkonnakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Kassaator heidab ringkonnakohtule ette tõendite meelevaldset hindamist, kuid teeb neist ise järeldusi, mis on oletuslikud ja eksitavad. 4
(8)1-20-2143 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Maa- ja ringkonnakohus asusid A. Aslanyani süüküsimuses sama tõendikogumi põhjal diametraalselt erinevale seisukohale. Maakohtu hinnangul on selles asjas kõrvaldamata kahtlused, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ja mis tingivad tema õigeksmõistmise. Ringkonnakohus leidis seevastu, et maakohus rikkus niisugust järeldust tehes oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kõrvaldamata kahtlusi ei ole ja tõendikogum kinnitab veenvalt kõiki süüdistuses kirjeldatud kuritegusid.
- Ringkonnakohtul on õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtul (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni
- a otsus asjas nr 3-1-1-49-16, p 22). Seega on apellatsioonikohus kaebuse läbivaatamisel õigustatud hindama tõendeid ka maakohtust erinevalt ja jõudma tõendikogumi põhjal isiku süüküsimuses teistsugusele seisukohale. Kohtupraktikas on omaks võetud arusaam, et vältimaks vahetu ja suulise kohtuliku arutamise tulemina maakohtu otsuses tõenditele antud hinnangu kergekäelist muutmist, peab ringkonnakohus, tehes süüdistatava süüküsimuse kohta sama tõendikogumi põhjal maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, sellist otsustust eriti üksikasjalikult põhjendama. Ringkonnakohus peab seejuures näitama, millised tõendite hindamisel tehtud vead viisid maakohtu järeldused mittevastavusse kohtulikul arutamisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ning miks tuleb apellatsioonikohtu arvates tõendikogumile anda sootuks teistsugune hinnang. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- veebruari
- a otsus nr 1-19-10157/71, p 7.)
- Menetletavas asjas heitis ringkonnakohus maakohtule ette tõendite valikulist hindamist, liigse tähelepanu pööramist tõendamiseseme seisukohalt ebaolulistele detailidele ja asjaolude tervikuna käsitlemise nõude eiramist. Apellatsioonikohtu arvates viis nende vigade kogum süüdistatava põhjendamatu õigeksmõistmiseni. Teise astme kohus esitas ka omapoolse tõendite analüüsi ja põhjendused selle kohta, miks tuleb A. Aslanyan KarS § 121 lg 2 p-de 2 ning 3 järgi süüdi tunnistada.
- Kolleegium nõustub paljuski ringkonnakohtu kriitikaga maakohtu otsuse aadressil, märkides täiendavalt, et esimese astme kohtu otsuse struktuur, lausete sõnastus ja tõendamisesemesse mittepuutuvad mõttearendused muudavad selle lahendi lugemise ning kohtu põhjendustest arusaamise vaevanõudvaks. Maakohtu otsuse põhiosa on suuresti üles ehitatud, lähtudes uuritud tõenditest, mitte tõendamiseseme asjaoludest. Seetõttu sisaldab otsus arvukalt kordusi. Mitmel puhul on kohus mingit tõendit hinnates kirjeldanud eespool juba kajastatud teavet, teinud korduvaid viiteid juba käsitletud tõenditele ja asunud neid kõrvutama parasjagu analüüsitava tõendiga. Osutatud põhjusel paiknevad üht tõendit puudutavad järeldused laiali paisatult otsuse erinevates osades ning keeruline on jälgida, millise järelduse kohus tõendist teeb. Näiteks alustas maakohus
- mai
- a tegu puudutava süüdistuse analüüsi K. A. ütlustest, leides kokkuvõtlikult, et nende põhjal tekivad kõrvaldamata kahtlused ja vastuolud. Käsitledes kannatanu ütlusi järgnevalt ka patrullilehe ja lähisuhtevägivalla infolehe ning G. P., L. L-i ja süüdistatava ütlusi hinnates, täiendas maakohus iga nimetatud tõendi juures K. A. ütlustele antavat hinnangut uute nüanssidega. Samamoodi toimis kohus ka ülejäänud tegude kohta käivaid tõendeid käsitledes.
- Kohati on maakohtu otsuse sõnastus sedavõrd konarlik, et kirjapandu on mitmeti mõistetav ja loetust arusaamine keerukas. Näiteks võib
- jaanuari
- a teo käsitlusest leida järgmised tõdemused: 5
(8)1-20-2143 - Tõendite kogum viitab sellele, et puuduvad vastuoludeta tõendid süüdistatava ütluste ebausaldusväärseks pidamiseks selles, kuidas sündmused kulgesid trepikoja põrandale esitatud süüdistuse järgi. - Tegemist on emotsionaalse olukorraga, kus isikud on hunnikus ja laps karjub kõrval ja isikud on varahommikusel ajal ikka veel magamata. - Iseäranis tajumist häiriv võib olla, kui kõrval karjub hüsteeriliselt laps, kes ei ole kellaajale vaatamata veel magama pandud ja väljaviskamisstseeni eskaleerimine kaalub selle tähtsuse justkui üles. - Tegemist võis olla hüpoteetiliselt joobe välistamise korral ka viirusega, sest peolaua toit, mis oli korraldatud süüdistatava poolt ja kulul, teistele isikutele selliseid häireid ei tekitanud.
- Kirjeldatud puudused ei pruugi siiski alati tähendada kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist ega tuua kaasa kohtuotsuse tühistamist, kui kohtu põhjendid tervikuna on lõppastmes arusaadavad, ammendavad ja vastuoludeta. Praegusel juhul ei piirdu maakohtu vead aga otsuse mõningase ebaselgusega. Nagu ringkonnakohuski õigesti märkis, hindas esimese astme kohus tõendeid valikuliselt.
- Näiteks pidas maakohus
- mai
- a ja
- jaanuari
- a tegude puhul asjasse mittepuutuvaks süüdistatava, tema isa ja kannatanu kirjavahetust ning Häirekeskusesse tehtud kõne salvestist. Ringkonnakohus selgitas veenvalt, miks haakub nendest tõenditest nähtuv teave süüdistusega. Samuti on põhjendatud apellatsioonikohtu etteheide, mille kohaselt jättis maakohus
- mail 2015 toime pandud teo puhul osaliselt tähelepanuta G. P. ütlustest, patrullilehest ja lähisuhtevägivalla infolehest nähtuva teabe kannatanu vigastuste kohta. Õigustatud on ka ringkonnakohtu kriitika selle kohta, et maakohus jättis osa kannatanute ja tunnistajate ütlustest ebausaldusväärsena kõrvale ebaõigetele argumentidele toetudes. Näiteks ei saa K. A. ütlusi käsitada ebausaldusväärsena pelgalt seetõttu, et A. Aslanyanile ei esitatud seoses
- mai
- a sündmusega süüdistust K. A. ja L. L-i ähvardamises. Juba ainuüksi nende näidete varal saab sedastada, et maakohus on tõendite hindamisel eksinud.
- Erinevalt kassaatorist nõustub kolleegium apellatsioonikohtuga selleski, et süüdistuses kirjeldatud väidetavate kuriteosündmuste tõendamisel ei ole tegemist sõna-sõna-vastu-olukorraga (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- novembri
- a otsus nr 1-16-9964/36, p 6). Kõigi süüdistuses kirjeldatud tegude kohta on lisaks kannatanu ja süüdistatava ütlustele ka teisi tõendeid. Ringkonnakohus on maakohtu otsust tühistades ka ära näidanud, millised tõendid kannatanu ja süüdistatava ütluste kõrval veel asjasse puutuvad.
- Vaatamata eelmärgitule ei saa ringkonnakohtu otsust pidada täiel määral seaduslikuks ja põhjendatuks. Seda järgmisel põhjusel.
- Erinevalt maakohtust lahendas ringkonnakohus kriminaalasja kirjalikus menetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 331 lg 12 kohaselt vaatab ringkonnakohus kriminaalasja läbi suulises menetluses, kui seda on taotlenud apellatsioonimenetluse pool või kui seda peab vajalikuks ringkonnakohus. Kui apellatsioonimenetluse pool on teatanud, et ta taotleb kriminaalasja läbivaatamist suulises menetluses, on see taotlus kohtule siduv ning KrMS § 331 lg 12 esimese alternatiivi kohaselt ei ole kohtul kriminaalasja läbivaatamise viisi osas kaalutlusõigust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- veebruari
- a otsus asjas nr 3-1-1-123-13, p 8.2). Samas ei tähenda see, et ükski apellatsioonimenetluse pooltest suulist menetlust ei taotle, et ringkonnakohus saaks kohtuistungist loobuda suvaõiguse alusel. Olukorras, 6
(8)1-20-2143 kus pooled suulist menetlust ei taotle, tuleb apellatsioonikohtul teha valik kirjaliku ja suulise menetluse vahel kaalutlusõiguse alusel. Näiteks on Riigikohus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale tuginedes märkinud, et ringkonnakohtu enda algatusel suulise menetluse korraldamise vajalikkuse küsimus tekib iseäranis juhul, kui süüdistatav on esimese astme kohtus õigeks mõistetud ning tema süüküsimuse otsustamine apellatsioonimenetluses sõltub peaasjalikult isikulistele tõenditele antavast hinnangust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni
- a otsus asjas nr 3-1-1-44-16, p 17 koos sealsete viidetega).
- Kohtupraktika kohaselt ei välista KrMS §-s 15 sätestatud kohtuliku arutamise vahetuse põhimõte seda, et ringkonnakohus hindab tõendeid maakohtust erinevalt, isegi kui ta uurib neid üksnes maakohtu istungi protokollidele tuginedes. Ütluste usaldusväärsuse kohta otsustuse tegemine ei eelda vahetu uurimise põhimõtte absoluutset järgimist ka isikulise tõendi korral. Siiski tuleb kohtuliku arutamise vahetuse põhimõtte järgimist erilise hoolega kaaluda isikuliste tõendiallikate puhul, sest ristküsitluse tulemusena saadud ütluste usaldusväärsusele antav hinnang võib sõltuda ka sellest, kuidas ülekuulatav ristküsitlusel käitus (näiteks inimese reaktsioonist teisele menetluspoolele, tema kehakeelest ja väljendusviisist vmt). Pelgalt kohtuistungi protokolli ja helisalvestise põhjal ei pruugi olla tajutavad kõik nüansid, mis võivad mõjutada tõendiallika usaldusväärsuse kohta tehtavaid järeldusi. (Vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- veebruari
- a otsus nr 1-20-1301/35, p 16 koos sealsete viidetega.)
- Kolleegiumi hinnangul tegi ringkonnakohus käesolevat kriminaalasja kirjalikus menetluses lahendades KrMS § 331 lg 12 kohaldamisel kaalutlusvea, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Nimelt on A. Aslanyani süüküsimuse vaagimisel keskse tähendusega just isikulistest tõendiallikatest, sh süüdistatavalt ja kannatanutelt saadud teave, kusjuures vaidluse raskuspunkt ongi nende inimeste ütluste usaldusväärsus. Maakohus tugines L. L-i ja K. A. ütlusi ebausaldusväärseks lugedes muu hulgas kohtulikul arutamisel vahetult tajutule. Näiteks on kohus osutanud sellele, kuidas kannatanud ja süüdistatav kohtuistungitel käitusid ning kuidas haakub kohtulikul arutamisel tajutu dokumentaalsetest tõenditest nähtuvaga. Muu hulgas seetõttu paistis maakohtule usaldusväärsem A. Aslanyani versioon, mille järgi võis hoopis K. A. käituda agressiivselt. K. A. ütluste usaldusväärsust käsitledes nentis maakohus sedagi, et kohtuistungite vältel ei tekkinud tal kordagi kahtlust, nagu kardaks kannatanu süüdistatavat. Niisiis nähtub maakohtu põhjendustest, et tõendikogumile antud hinnangut mõjutas ka isikulistest tõendiallikatest vahetult tekkinud mulje.
- Sellises olukorras pidanuks ringkonnakohtul olema selle kriminaalasja lahendamiseks kirjalikus menetluses kaalukas põhjus, mida kriminaalasja materjalidest aga ei nähtu. Seega on teise astme kohus loobunud isikuliste tõendiallikate ütluste usaldusväärsuse vahetust hindamisest kergekäeliselt. Teise astme kohus pole apellatsioone lahendades vahetu mulje põhjal veendunud, kas kannatanute ütluste usaldusväärsuse kohta tehtud maakohtu kriitikal võib alust olla. See viga on praeguses asjas käsitatav kohtuliku arutamise vahetuse põhimõtte (KrMS § 15) eiramisena. Kirjeldatud eksimust kassatsioonimenetluses kõrvaldada ei saa ja seetõttu tuleb kriminaalasi saata uueks arutamiseks sama ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule.
- Tuvastatud kriminaalmenetlusõiguse rikkumise tõttu ei käsitle kolleegium kassatsiooni kõiki väiteid üksikasjalikult, kuid märgib siiski veel järgmist.
- Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et maakohus jättis
- mai
- a teo tõendatust käsitledes alusetult tähelepanuta G. P. ütlustest, patrullilehest ja lähisuhtevägivalla infolehest nähtuva teabe kannatanu vigastuste kohta. Siiski ei haaku apellatsioonikohtu järeldused täiel määral need dokumendid koostanud politseiametnikust tunnistaja G. P. ütlustega. Nimelt märkis ringkonnakohus patrullilehel ja lähisuhtevägivalla infolehel kirjeldatud vägivalla iseloomu kohta, 7
(8)1-20-2143 et K. A. pole nende dokumentidega tutvunud ja ei saa välistada, et ta kirjeldas politseiametnikule ka muid vägivalla kasutamise viise. G. P. andis KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaselt ütlusi selle kohta, mida ta sündmuskohal tajus. Tema sõnade kohaselt rääkis kannatanu, et A. Aslanyan lõi teda tüli käigus rusikatega korduvalt pähe. Samasugust kirjeldust kajastab tunnistaja koostatud patrullileht ning lähisuhtevägivalla infoleht. Kuigi kannatanu pole neid dokumente allkirjastanud ega nendega tutvunud, ei viita tunnistaja ütlused mingil moel võimalusele, nagu oleks K. A. võinud talle kirjeldada ka muid süüdistatava vägivaldse käitumise viise. Vastupidiselt kinnitas G. P., et kui kannatanu oleks kirjeldanud muid vägivallategusid, oleks ta selle kindlasti kirja pannud. Tunnistaja fikseeris seletuse, mida ta kannatanult kuulis. Viimati märgitud osa tunnistaja ütlustest toonitas ka maakohus, kui osutas süüdistuse teokirjelduse ja tõendite vahel tekkinud vastuolule. Seega ei vasta ringkonnakohtu järeldused tunnistaja ütlustele, kujutades endast sisuliselt oletust.
- Maakohus toetus kannatanute ja süüdistatava ütluste analüüsimisel muu hulgas nende ravi kajastavatele dokumentidele. Ringkonnakohus luges terviseandmed valdavalt asjasse mittepuutuvaks. Kaitsja peab ringkonnakohtu arusaama vääraks, leides, et kannatanute ravidokumendid kinnitavad K. A. ja L. L-i ütluste ebausaldusväärsust. Kolleegium märgib, et maakohus nõudis kannatanute esindaja ja kaitsja taotlusel välja kannatanute ning süüdistatava terviseandmed, sh ravidokumendid. Kannatanu esindaja soovis terviseandmeid kasutada tsiviilhagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel, kaitsja aga süüküsimuse lahendamisega seotud tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks. Osutatud tõendite vastuvõtmisel ja nendele tuginemisel pole kohtud kontrollinud, kas süüdistatav ja kannatanud on andnud nõusoleku enda kõigi terviseandmete avaldamiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a otsus nr 1-20-5071/72, p-d 23, 24, 28 ja 30). Seetõttu tuleb kriminaalasja uuel arutamisel võtta vajaduse korral seisukoht, kas ja millises ulatuses on terviseandmeid käsitlevad dokumendid lubatavad tõendid.
- Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
- detsembri
- a otsuse osas, millega tühistati maakohtu otsus, tunnistati A. Aslanyan süüdi ning karistati teda KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, saadeti kriminaalasi tsiviilhagi osas uueks arutamiseks sama maakohtu teisele kohtukoosseisule, mõisteti süüdistatavalt menetluskulu hüvitisena välja 7872 eurot 16 senti ning jäeti maakohtu otsus tühistamata osas, millega maakohus otsustas KrMS § 314 lg 51 alusel kustutada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile
- novembril 2018 saadetud DNA-proovi ja sõrmejälgede kaarti puudutavad andmed. Tühistatud osas tuleb kriminaalasi saata uueks arutamiseks sama ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
- A. Aslanyani kaitsja esitas Riigikohtule taotluse valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud 1800 euro hüvitamiseks. Taotluse kohaselt osutas kaitsja süüdistatavale õigusabi 12 tundi tunnihinnaga 150 eurot. Kolleegium peab osutatud õigusabi vajalikuks ja õigusteenuse tunnihinda põhjendatuks, kuid leiab, et taotluses märgitud ajakulu pole õigustatud. Kriminaalasja keerukust ja mahtu arvestades tuleb kaitsjatasu lugeda kassatsioonimenetluse kuluks ja süüdistatavale hüvitada 8 tunni ulatuses. Seega tuleb riigilt KrMS § 186 lg 1 alusel A. Aslanyani kasuks välja mõista 1200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)