← Eesti

2-22-4066/3

Obsah (10)§ 62§ 444§ 314§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-4066 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS hagi R. M

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 18.03.2022 Pärnu Maakohtule hagi R. M. (kostja) vastu võlgnevuse, sissenõudekulu ja viivise nõudes. Hagiavalduselt on tasutud riigilõiv 910 eurot. Kohus võttis hagi 24.03.2022 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 2
  2. Hageja omas võlgniku vastu nõuet 13.03.2018 laenulepingust nr L13032018/0071, mille alusel kostja võlgnes hagejale 6 358,18 eurot ja viivised summas 4 688,70 eurot. Kuna kostja summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled 12.07.2021 Kompromissilepingu/Võlatunnistuse nr 24942416, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõudest summas 1 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 11 045,88 eurot (sh põhivõlg 6 358,18 eurot ja viivised 4 687,70 eurot). Antud summale lisandus lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Hageja nõuab kostjalt hageja kasuks välja 12.12.2019 kompromissilepingust nr 24831569 tulenevat võlgnevust kompromissisummas 11 075,88 eurot (sh põhinõue 6 358,18 eurot, enne 12.07.2021 sissenõutavaks muutunud viivised 4 687,70 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot), viivised põhinõudelt 6 358,18 eurot (perioodi 16.09.2021 - 18.03.2022 eest) summas 701,94 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot. Hageja nõuab tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06 % päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude (riigilõivu ja õigusabikulude) hüvitamist ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
  3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 24.03.2022 kohtumäärus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta kätte saatmisega kostja e-posti aadressile xxx

§ 314

' lg 1-3 alusel selgitusega, et dokumendid loetakse kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel saatmisest ehk 31.03.

  1. R. M. kohustus vastama hagiavaldusele 14 päeva jooksul, s.o hiljemalt 14.04.
  2. Kostja ei ole kohtule tähtajaks hagivastust esitanud.
  3. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 5.

§ 407

lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. 6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

7.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. 8. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (s.o 100 eurot/h ilma käibemaksuta, lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 2 töötunni eest, s.o 200 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt

§ 174lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 240 eurot.

9. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 1 150 eurot (910 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 240 eurot). 3 10.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 11.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.