KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 23. veebruar 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-15684 Tsiviilasi Viljand

) § 1772 lg 1 p 2 järgi võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt. Kui kohus piirab

§ 1772

alusel võlgniku õigust, peatab loa kehtivuse või teeb mõlemat või tunnistab võlgniku dokumendi kehtetuks, keelab ta ka vastava õiguse või loa või dokumendi või nende kõigi andmise sama kohtumäärusega (

§ 1772lg 2).

Võlgnikul on mootorsõiduki juhiluba, mis on välja antud

1. aprillil
2. Kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramisest. Võlgnik ei ole reageerinud kohtutäituri hoiatusele ega täitnud pärast hoiatuse kättesaamist ühtegi

§ 1771lg-s 1 sätestatud tingimust.

Võlgnik ei ole ka käesolevas asjas kohtutäituri esitatud avaldusele vastanud. Kohtule ei ole teada ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine ja selle andmise keelamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Elatise eesmärk on kindlustada lapsele pidev ja vajalik ülalpidamine. Võlgniku õiguste piiramise eesmärk ei ole võlgnikku karistada elatise tasumata jätmise eest, vaid tegemist on meetmega, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Kuna senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad, tuleb elatise sissenõudmiseks kohaldada täiendavaid abinõusid. Kohus lõpetab võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise

§-d 1775 sätestatud tingimustel. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Võlgnik palub
2. novembril 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt leidis võlgnik endale töökoha, mis eeldab mootorsõiduki juhtimisõigust. Tööl käies saab ta maksta lapsele igakuist elatist ning tekkinud võlgnevust. Samuti vajab võlgnik juhilube kohtulahendist tulenevat ühiskondlikult kasuliku töö tegemise kohustuse täitmiseks. Ilma autota võlgnik liikuda ei saa. Ühistransport liigub harva ja ebasobilikel kellaaegadel. Võlgnikul on vaja käia autoga ka arsti juures ja apteegis. Võlgnikul on astma, mistõttu kasutab ta igapäevaselt ravimeid. Lisaks ei saa ta töötada astma tõttu nt tolmuses või kemikaalidega keskkonnas. 3 Võlgnik sai kohtutäituri kirja septembris kätte, kuid ei saanud dokumenti avada. Kohtutäiturit ta dokumendi avamise võimatusest ei teavitanud. Võlgnik ei vastanud ka kohtu kirjale, kuna arvas, et asi vaadatakse läbi istungil. Võlgniku vanemad ja vend on aastate jooksul teinud korduvaid ülekandeid sissenõudja kontole, kuna ei teadnud, et võivad tasuda ise kohtutäiturile. Võlgnik elas lapse emaga koos vahelduva eduga
3. a-st kuni
4. a aprillini. Kooselu ajal pidas võlgnik peret ülal. Võlgnikul tekkis lapse emaga suurem tüli
5. a-l ning siis nõudis ema elatist, pöördudes kohtutäituri poole. Kui võlgnik ja ema koos elasid, siis menetlust ei peatatud ega lõpetatud. Seejuures on ema lapse kasuks makstud elatise võlgnikule tagasi kandnud.
6. Täitur ei nõustu määruskaebusega ning palub avalduse rahuldada. Võlgnik on esile toonud üldise põhjenduse juhtimisõiguse peatamise ebaõigluse kohta, kuid see ei tulene võlgnikust endast. Võlgnikul on võimalik leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning asuda täitma lapse ees olevat kohustust. Juhtimisõiguse puudumine küll ahendab töö leidmise võimalusi, kuid see ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel. Kui võlgnik teeb tasuta tööd või keeldub loovutamast osa töötasust lapse elatise katteks (töötasu ei kanta kontole, võlgnik töötab mitteametlikult ega anna kohtutäiturile teada, kes talle töötasu maksab), ei pea kohtutäitur arvestama võlgniku põhjendust, et ta vajab

§ 1772lg-s 1 nimetatud õigust või luba töö tegemiseks.

Täiteasi on kestnud alates

1. novembrist
2. Selle aja jooksul on võlgnik töötanud neljas erinevas äriühingus, kuhu edastati ka töötasu arestimise aktid. Pooltel juhtudel lahkus võlgnik töölt pärast esimest sissetulekust kinnipidamist ning teistel juhtudel ei jõutud kinnipidamist teostada. Võlgniku käitumise tõttu ei saa optimistlikult suhtuda tema lubadusse hakata tasuma igakuist elatist ning võlgnevust.
3. Lapse ema arvates on mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine põhjendatud. Võlgnik on küll töötanud, kuid ta ei ole sel ajal lapsele elatist maksnud. Lisaks ei ole ta suuteline tööl käima. Ta tarvitab alkoholi ja kangeid rahusteid. Teda on ka mitmel korral karistatud sõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Lapse vanaema ja võlgniku vend on kandnud lapsele raha kingituseks või taskurahaks. Tegemist ei olnud elatisega.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 4
6. Võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine ja selle andmise keelamine (

§ 1772

lg 1 p 2 ja lõige 2) on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus käesolevas asjas diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud. Maakohus on õigesti leidnud, et võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine ja selle andmise keelamine on põhjendatud. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.1.

§-d 1771 jj näevad kohtutäiturile sissenõudja nõusolekul ette võimaluse pöörduda kohtusse lapse elatise võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramiseks, kui võlgnik ei ole täitemenetluses kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ega ole seejärel 30 päeva jooksul täitnud ka vähemalt ühte kohtutäituri hoiatuses märgitud seaduses ette nähtud tingimust juhtimisõiguse piiramise vältimiseks. Kohus võib

§ 1772

lg 1 p 2 alusel sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvel. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur esitanud arvestuse täiteasjas makstud elatise kohta, millest järeldub, et võlgnik ei ole täitemenetluse ajal vähemalt kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud (tl-d 2–3). Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlgnikul oleks vara, mille arvelt elatist sisse nõuda. Seda ei ole väitnud ka võlgnik esitatud määruskaebuses. Seega tuvastas maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti, et

§ 1772lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud.

Ringkonnakohus märgib, et elatise korrapäraseks tasumiseks ei saa lugeda R.R. ja E.R. poolt lapsele väikestes summades tehtud ülekandeid (tl-d 43–53). Maksekorraldustelt nähtuvalt on enamjaolt olnud tegemist kingituste ja nn taskurahaga. Lisaks ei ole lapse ema ega ka võlgnik ise väitnud, et vanematel oleks kokkulepe elatise tasumiseks sellisel viisil ja summas. 10.2.

§ 1771

lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse vastavalt kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17). 10.2.
3. Praeguses asjas ei ole võlgnik kohtutäiturile ega maakohtule esitanud põhjendusi, millest võiks järeldada, et mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Samas on võlgnik määruskaebuses kinnitanud, et sai

§ 1771lg-s 1 sätestatud kohtutäituri hoiatuse septembris 2021 kätte (tl 21).

Ringkonnakohus märgib, et kuigi võlgniku väitel ei saanud ta kohtutäituri edastatud dokumentidega tutvuda, pidi ta kohtutäituri edastatud 5 elektroonilise kirja sisust aru saama, et kohtutäitur hoiatab teda mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamisest. Lisaks oleks võlgnik pidanud ise kohtutäiturile dokumentide avanemise võimatusest teada andma. Samuti on võlgnik kätte saanud maakohtu

1. oktoobri
2. a määruse avalduse menetlusse võtmise kohta, milles anti võlgnikule tähtaeg avalduse kohta kirjaliku seisukoha esitamiseks. Samas ei saanud võlgnik sellest määrusest järeldada, et saab esitada avalduse kohta seisukohti ja vastuväiteid istungil, kuna maakohus on samas määruses märkinud, et asi (määruses ekslikult nimetatud kaebus) vaadatakse läbi ja lahendatakse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata (tl 14). Samuti on maakohus nimetatud määruses võlgnikule selgitanud tema tõendamiskoormist. Seega olid võlgnikule menetluslikud õigused enda huvide kaitseks tagatud. Eeltoodust tulenevalt võttis võlgnik riski, et tema juhtimisõigust võidakse piirata, kui ta jätab oma seisukohad ja tõendid esitamata. Arvestades maakohtu selgitusi, ei saanud võlgnikule jääda ka tema tõendamiskoormis ebaselgeks. Ringkonnakohus märgib, et hagita menetluses on kohtu roll tõendite kogumisel küll aktiivsem kui hagimenetluses, kuid uurimispõhimõte (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7) ei võta menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (vt ka Riigikohtu
3. oktoobri
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17.2). 10.2.
5. Võlgnik tugineb määruskaebuses sellele, et ta vajab mootorsõiduki juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks ning selle piiramine raskendab ühiskondlikult kasuliku töö tegemise kohustuse täitmist ning arsti juures ja apteegis käimist. Samuti väidab võlgnik, et hakkab tööle asumisel tasuma lapsele igakuiselt elatist ja tekkinud võlgnevust. Asja materjalidest nähtuvalt asus võlgnik tööle XXXXXX OÜ-s metsanduse oskustöölise ametikohale alates
6. detsembrist 2021 (tl-d 23, 67–68). Samas ei ole võlgnik põhistanud, et metsanduse oskustöölise tööülesannete täitmine on juhtimisõiguse piiramise tõttu takistatud ning see ametikoht eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust ka eeldada, et metsanduse oskustöölise ametikoht eeldab juhtimisõiguse olemasolu (võrreldes nt autojuhi ametikohaga). Lisaks ei ole võlgnik kohtule esitanud tõendeid, et tema tervislik seisund ei võimaldaks tal tööd teha. Ringkonnakohus möönab, et juhtimisõiguse peatamine muudab võlgniku elukorralduse keerulisemaks. Samas ei too see kaasa olukorda, kus võlgnikul ei oleks enam üldse võimalik tööle, arsti juurde, apteeki jm jõuda. Võlgniku väitel elab ta XXXXX külas. Viljandimaa Ühistranspordikeskuse kodulehelt nähtuvalt asub nii XXXXX külas kui ka sellest ligikaudu kahe kilomeetri kaugusel X teeristis) bussipeatus, mille kaudu on bussiühendus võlgniku elukohalähedaste suuremate asulatega erinevatel kellaaegadel. Seega on võlgnikul võimalik kasutada liiklemiseks ühistransporti. 10.
7. Eelmärgitust tulenevalt ei anna määruskaebuses esitatud väited ringkonnakohtu arvates alust järeldada, et

§ 1774

lg-s 2 sätestatud eeldused võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramata jätmiseks on täidetud. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks asunud elatisnõuet täitma, sõlminud sissenõudjaga kokkuleppe elatise tasumiseks või toonud esile selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et mootorsõiduki juhtimisõiguse 6 kehtivuse peatamine ja selle andmise keelamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 11. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku (määruskaebuse esitaja) kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäituril või sissenõudjal oleks määruskaebuse esitamisest tingitud rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid. Seetõttu puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin 7 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest