← Eesti

4-21-4918/20

Obsah (7)§ 132§ 29§ 123§ 110§ 19§ 87§ 133

4-21-4918 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2022.a, Rapla kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-21-4918 (270021001409) Kohtunik

§ 132p 1 kohus otsustas: 1.

  2. Jätta Heili Tammaru kaebus rahuldamata Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla Politseijaoskonna menetlusgrupi 14.12.2021.a otsus väärteoasjas nr 270021001409 muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda 14.12.2021.a väärteoasjas tehtud otsuses toodud arveldusarvele, märkides vastav viitenumber. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud kohtuotsuses määratud korras või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsuse ärakiri saata Heili Tammarule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. 1

(8)4-21-4918 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
  1. märtsil 2022.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
  2. 20.11.2021.a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri poolt väärteoprotokoll väärteoasjas nr 2700,21,001409, mille kohaselt viibis Heili Tammaru 20.11.2021.a kell 10:55 Rapla linnas Tallinna mnt 16 asuvas kaubandusettevõttes, Konsumi poe üldkasutatavas ruumis, ja ei kandnud maski, isikul ei olnud kaasas tervisetõendit. Heili Tammaru rikkus Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 p 10 ap 4 teise lause 3-6 osas ja NETS § 28 lg-s 6 sätestatut ning pani toime NETS § 46² lg 1 järgi ettenähtud väärteo.
  3. Kohtuvälise menetleja 14.12.2021.a otsuse kohaselt rikkus Heili Tammaru NETS § 28 lg-t 6, pani toime NETS § 46² lg 1 ettenähtud väärteo ning temale määrati karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik Heili Tammaru pani 20.11.2021.a toime temale NETS § 46² järgi süüks arvatud väärteo. Väärteoprotokoll on koostatud õigesti Väärteo toimepanemine Heili Tammaru poolt on tõendatud tunnistaja AŠ ja menetlusaluse isiku enda ülekuulamise protokollidega. Toimepandud väärtegu on õigusvastane, teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. NETS § 46² lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, s.o. kuni 400 eurot. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja võtnud lähtepunktiks sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja hindab Heili Tammaru süü keskmisest väiksemaks. Heili Tammarul ei ole karistusregistri andmetel kehtivaid karistusi ning kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahv keskmisest väiksemas määras omab konkreetse menetlusaluse isiku suhtes eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Menetlusaluse isiku kaebus
  4. 30.12.2021.a esitas Heili Tammaru kaebuse, milles palub väärteootsus tühistada ja väärteomenetlus tema suhtes lõpetada. Kaebuse kohaselt on Heili Tammarul olemas nõuetekohane tõend selle kohta, et temal on meditsiinilistel põhjustel maski kandmine vastunäidustatud. Tõend nr 100001234 on välja antud 29.10.2021.a. Heili Tammaru selgitas politseiametnikule, et temal on tõend kadunud, politseiametnik temalt rohkem ja täpsemaid selgitusi ei nõudnud ning ei selgitanud temale tema õigusi ja kohustusi. Tema tugiisikul keelduti asjas osalemast, Heili Tammaru oleks soovinud väärteoprotokolli vormistamise juurde esindajat või tugiisikut ning leiab, et tema õigusi on väärteomenetleja poolt oluliselt rikutud. 2
(8)4-21-4918 Kohtuväline menetleja leidis ekslikult, et Heili Tammaru pani toime tahtliku väärteo, samuti leidis, et kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Heili Tammaru leiab, et tema tegu ei ole õigusvastane, kuna tal on olemas vastav seaduslikult vormistatud dokument, milline asjaolu selle teo õigusvastasuse välistab. Heili Tammaru hinnangul on täiesti meelevaldne järeldus, et tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendavad asjaolud on olemas, millega kohtuväline menetleja ei ole küllaldaselt arvestanud. Heili Tammaru ülalpidamisel on kaks alaealist last ning temal puuduvad varsemad karistused. Heili Tammaru leiab, et kohtuväline menetleja oleks võinud, rikkumise esmakordsust arvestades, piirduda hoiatusega. Heili Tammaru ei olnud teadlik sellest, et tervisetõend peab igakordselt kaasas olema kui ta üldkasutatavas kohas ilma maskita viibib. Heili Tammaru leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel olnud meelevaldne ning seoses kohtuvälise menetleja tegevusega on tema suhtes karistuse eripreventiivne eesmärk täidetud. Heili Tammaru käitub edaspidi, nagu ka varasemalt, alati seadusekuulekalt. 120 eurot on tema perekonnale väga suur kaotus ning see tuleks tasuda alaealiste laste toiduraha arvelt. Heili Tammaru on nõus kirjaliku menetlusega. (tl 2-3) Kaebusele on lisatud koopia tõendist nr 100001234, mille ettenäitajal on viitega Eesti Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 305 maski kandmine delikaatsetel/meditsiinilistel põhjustel vastunäidustatud. Tõendi väljastas ViralHelp. (tl 5-6) 4. 03.01.2021.a saabus Pärnu maakohtu Rapla kohtumajja kaebus, mille esitas Heili Tammaru kaitsja Alexey Bogdanov. Kaebuses palutakse tühistada 14.12.2021.a otsus väärteoasjas ja lõpetada menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kaebuses on alternatiivne taotlus vähendada Heili Tammarule määratud rahatrahvi seitsme trahviühikuni s.o 28 euroni. Kaebuse kohaselt ei tunnista Heili Tammaru oma süüd, ta ei rikkunud NETS § 28 lg-s 6 ja § 46² lg-s 1 sätetatut, samuti esinevad väärteoprotokollis esinevad vormilised vead, mis tingivad väärteoprotokolli tühistamise. Analüüsitud ei ole Vabariigi Valitsuse korraldust nr 305, ega sellele viidatud. Samuti ei ole väärteoprotokollis ammendava täpsusega toodud sündmuste kirjeldus. Kaebaja leiab, et KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kaebuses toodud kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning palub lõpetada väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Alternatiivselt palutakse mõista Heili Tammarule rahatrahv alla keskmist määra, s.o seitsme trahviühiku ulatuses. Heili Tammaru ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud, tema tegu oli lühiajaline ning ta tegi kinnipidamise ajal koostööd. (tl 20)

  1. 17.01.2022.a esitas Heili Tammaru kaebuse täienduse, milles palub kaebuse juurde võtta tõend nr 100001234, mis tõendab, et temal oli maski kandmine väärteoprotokolli koostamise ajal vastunäidustatud. Heili Tammaru toetab ka Alexey Bogdanovi vahendusel esitatud kaebuses esitatud alternatiivset taotlust rahatrahvi vähendamiseks, palub arvestada oma majandusliku olukorraga ja sellega, et tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. (tl 29) Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht
  2. Kohtuväline menetleja nõustub Heili Tammaru poolt esitatud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning ei soovi võtta osa kohtuistungist. Kohtuväline menetleja leiab, et Heili Tammaru poolt on NETS § 28 lg 6 nõuete rikkumine aset 3

(8)4-21-4918 leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud NETS § 46² lg 1 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on õigusvastane, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et NETS § 45² lg 1 kohaselt võib Terviseamet kaasata eriolukorras või hädaolukorras, mis on seotud nakkushaiguse epideemiaga, oma ülesannete täitmisse korrakaitseorgani juhul ja nii kaua, kui ta ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita. Korrakaitseorgani kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus. 11.08.2021.a korraldusega nr 1.1-15/21/53 on Terviseamet tuvastanud tervishoiuteenuse osutajate toimepidevuse häirest ning nakkushaiguse COVID-19 epideemiast tingitud hädaolukorra. Vabariigi Valitsuse 23.08.2021.a korraldus nr 305 sätestab COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud, üks neist on kohustus avalikus siseruumis kanda kaitsemaski. Maski kandmisest on vabastatud (Vabariigi Valitsuse korraldus nr 305 p 8¹) alla 12-aastane isik; tervislikul põhjusel, mille kohta maski mittekandjale on väljastatud tervishoiuteenuse osutaja tõend; töötaja, kui tööandja riskianalüüs ei näe ette maski kandmist; isik, kelle tegevuse (nt sportimine, söömine) või töö (nt suhtlemine kurdiga) iseloom ei võimalda. Menetlusalune isik on täisealine ning ta ei ole kogu väärteomenetluse jooksul esitanud kehtivat tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud tõendit selle kohta, et ta on maski kandmisest vabastatud tervislikel põhjustel. Menetlusalune isik viibis kaupluses ostjana. Maskita kaupluses viibimine on tõendatud tunnistaja ütlustega, mille kohaselt märkas politseiametnik menetlusalust isikut kaupluses maskita. Küsimusele, miks isik maski ei kanna, vastas isik, et tal on maski kandmine vastunäidustatud ning et tal on selle kohta arstitõend kodus olemas. Kaebaja esitas Pärnu Maakohtule tervisetõendi, mis ei ole arstitõend. Esitatud tõend on allkirjastamata ning külastades tõendi esiküljel all paremal toodud internetilehekülge selgub, et ViralHelp on ettevõte, mille tegevuse eesmärgiks on raha eest välja anda ebaseaduslikke tõendeid, mis ei vabasta maski kandmise kohustusest. Maski kandmise kohustusest vabastava tõendi väljastab vastav eriarst või perearst, kui eriarst on kinnitanud perearstile maski kandmise vastunäidustuse. Tõendil ei pea olema kirjas diagnoos või teave perearsti konsultatsioonist eriarstiga. Arstitõend peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tõendile märgitakse patsiendi nimi ja isikukood. Samuti peab olema tõendile märgitud loetavalt tõendi väljastanud arsti nimi, asutus, arsti kood, kuupäev ja allkiri. Tõend kehtib maksimaalselt 6 kuud. Näidise arstitõendist leiab: https://vaktsineeri.ee/juhisedtervishoiutootajatele/ Kohtuväline menetleja möönab, et väärteoprotokollis on nõuete rikkumise osa täpsemalt kirjas kui otsuses. Otsuses olev viide NETS § 28 lg-le 6 ei ole asjakohatu, kuid ainuüksi sellest ei piisa. Väärteoprotokollis on viide Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 305 p 10 ap 4 teise lause 3-6 osale. Kohtuväline menetleja on ekslikult viidanud valele alapunktile. Õige õigusnorm lisaks NETS § 28 lg-le 6 on Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 p 10 ap 8 (sisetingimustes kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis või teenuse osutaja teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui on täidetud p-des 7–8 ja 9 sätestatud nõuded) ning p-le 8. Kohus palus muuhulgas selgitust, kuidas Heili Tammaru rikkus NETS § 28 lg-t 6. Kohtuväline 4
(8)4-21-4918 menetleja selgitab, et NETS § 28 lg-st 6 nähtub, kui sama paragrahvi lg-tes 2 ja 5 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine (käesolevas asjas lg 2 p 5 - kohustada isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid) toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega. Vabariigi Valitsus võttis 23.08.2021.a vastu korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud “. Kaebaja märgib oma kaebuses ka seda, et ta oleks soovinud väärteoprotokolli vormistamise juurde esindajat või tugiisikut, kes ka kohale tuli, kuid keda politsei talle toeks ei lubanud. Kohtuväline menetleja leiab, et vastavalt

§-le 20 võib menetlusalune isik väärteomenetluses omada küll kaitsjat (kelleks on advokaat või menetleja loal muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lg 2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni), kuid kaebaja poolt kohale kutsutud isik ei vastanud kaitsja nõuetele ning segas menetlustoiminguid. Kohtuväline menetleja lisab kirjalikule seisukohale vormikaamera nr P17960 salvestised, mille edastab kohtule failijagamisteenuse sahver.eesti.ee kaudu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kõnealuse väärteo menetlemisel ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus väärteoasjas nr 2700,21,001409 muutmata. (tl 34-36) Menetlusaluse isiku vastuväited kohtuvälise menetleja kirjalikele seisukohtadele 7. Heili Tammaru esindaja Aleksei Bogdanov esitas 07.02.2022.a vastuväited kohtuvälise menetleja esindaja kirjalikele seisukohtadele selgitades, et ViralHelp poolt väljastatud kaardi esitaja tõendab, et tal on õigus maski mitte kanda. See on kaardiomaniku isiklik avaldus, et ta tegutseb vastutustundlikult ja seaduste piires, järgides oma ühiskondlikke kohustusi ja NETS-i. Kaardi omanikule tuleb anda võimalus asjaolusid selgitada, mitte käsitada teda seaduserikkujana. Kohtuvälise menetleja argumendid palutakse kõrvale jätta ja rahuldada Heili Tammaru 03.01.2022.a kaebus. (tl 40-48) Kohtu seisukoht 8.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata

§-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada

§ 110

alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.

  1. Kaebuse kohaselt ei selgitatud menetlustoimingu tegemisel Heili Tammarule tema õigusi ja kohustusi ning tema tugiisikul keelati menetluses osalemast kuigi Heili Tammaru soovis väärteoprotokolli koostamise juurde esindajat ja tugiisikut. Sellega on kohtuväline menetleja kaebaja hinnangu rikkunud oluliselt tema õigusi.
  2. Kohus Heili Tammaruga ei nõustu ning leiab, et kohtuväline menetleja ei ole menetlustoimingu tegemisel rikkunud Heili Tammaru õigusi. Väärteoprotokollist nähtub, et Heili Tammarule on tema õigusi ja kohustusi tutvustatud, Heili Tammaru keeldus allkirja andmast (tl 15). Tunnistaja AŠ ütlustest (tl 12 pöördel-13) nähtub, et Heili Tammarule tutvustati

§ 19

sätestatud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi, kuid ta keeldus selle kohta allkirja andmast. Heili Tammaru oli oma õigustest teadlik, mida kinnitab asjaolu, et ta soovis menetlustoimingu juurde kaitsjat. Tunnistaja AŠ sõnul võimaldati Heili Tammarul menetlustoimingu juurde kaitsja kutsuda, kuid Heili Tammaru kutsus kohale oma 19 - aastase 5

(8)4-21-4918 poja, kes ei vastanud

§-s 20 lg 1 sätestatud nõuetele. 11.

§ 19

lg 3 kohaselt on kaitsja osavõtt alates kohtumenetluses kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14 - kuni 18 - aastane või ta ei ole oma psüühikahäire tõttu ise suuteline ennast esindama. Seega ei ole Heili Tammaru õigust kaitsja osavõtule kohtuvälises menetluses vähimalgi määral rikutud. Samuti puudus vajadus tugiisiku osalemiseks menetlustoimingul, kuna Heili Tammaru on füüsiliselt terve ja süüvõimeline isik.

  1. Väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et Heili Tammaru, viibides 20.11.2021.a kell 10:55 Rapla linnas Tallinna mnt 16 asuvas kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis, ei kandnud kaitsemaski ning tal ei olnud kaasas arstitõendit.
  2. Tunnistaja AŠ kontrollis 20.11.2021.a kaupluste müügisaalides klientide poolt maski kandmise kohustuse täitmist ning nägi kell 10:55 kaupluse Konsum müügisaalis kaubariiulite vahel naist, kes ei kandnud maski. Naiseks osutus Heili Tammaru, kes vastas, et tal on maskiga raske hingata, arstitõend on kodus postkastis, postkast on aga lukus ja sealt praegu kätte ei saa. Heili Tammaru ei osanud vastata, millise arsti poolt temale tõend väljastatud on (tl 12 pöördel 13)
  3. Heili Tammaru tunnistab oma kaebuses, et ta viibis 20.11.2021.a kell 10:55 kaupluse Konsum müügisaalis ilma maskita, kuid tal oli nõuetekohane tõend selle kohta, et tal on meditsiinilistel põhjustel maski kandmine vastunäidustatud. Tõendit tal kaasas ei olnud, sest see oli kadunud. Heili Tammaru lisas oma kaebusele koopia tõendist nr 100001234, mille ettenäitajal on, viitega Eesti Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 305, maski kandmine delikaatsetel/meditsiinilistel põhjustel vastunäidustatud.
  4. Kaebusele on lisatud koopiast tõendist nr 100001234 nähtub, et selle väljastas ViralHelp. ViralHelp ei ole tervishoiuteenuse osutaja, seega ei ole eelnimetatud tõendi näol tegemist nõuetekohase, perearsti või eriarsti poolt väljastatud tõendiga, mis vabastaks selle ettenäitaja maski kandmise kohustustest tervislikel põhjustel.
  5. Väärteoprotokollis heidetakse Heili Tammarule ette ta rikkus Vabariigi Valitsuse 23.08.2021.a korralduse nr 305 p 10 ap 4 teise lause 3-6 osa ja NETS § 28 lg-t 6, pannes toime NETS § 46² lg 1 järgi ettenähtud väärteo. Väärteootsuses heidetakse Heili Tammarule ette NETS § 28 lg 6 rikkumist, millega ta pani toime NETS § 46² lg 1 järgi ettenähtud väärteo. Kohus nõustub kaebusega selles, et väärteootsuses ei ole viidatud Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 305, kuigi seda oleks pidanud tegema. Samuti leiab kohus, nagu ka kohtuvälise menetleja esindaja on oma vastulauses omaks võtnud, et kohtuväline menetleja on väärteoprotokollis viidanud ekslikult Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 305 p 10 valele alapunktile, viidata oleks tulnud alapunktile 8 (sisetingimustes kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis või teenuse osutaja teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui on täidetud p-des 7–8 ja 9 sätestatud nõuded) ning p-le
  6. Väärteootsuses on aga Heili Tammarule ette heidetud üksnes NETS § 28 lg 6 rikkumist, kuid NETS § 28 lg 6 kõrval oleks tulnud viidata ka NETS § 28 lg 2-le ning Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 p 10 ap -le 8 ja p-le
  8. Kohus leiab, eeltoodud puudused ei too kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

§ 29

lg 1 p 1 alusel.

§ 87

kohaselt määrab väärteoasja arutamise piirid väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus. Viimasega on seotud ka väärteoasja arutav kohus. Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni 6

(8)4-21-4918 nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Kohus leiab, et väärteoprotokollis on ammendavalt kajastatud Heili Tammarule etteheidetud väärteo faktilised asjaolud, mille alusel on võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks ning ei ole rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. 18.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kui puuduvad

§ 29

lg-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud, peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kohustuslikus korras kõik

§ 133

p-des 2-7 loetletud küsimused ka siis, kui on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige õiguslik hinnang või jäetud blanketset süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjas nr 3-1-1-5-15 p-d 8 - 9 ja asjas nr 3-1-1-84-13, p-d 13-14). 19. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas omaksvõetud seisukohtade järgi ei ole blanketse süüteokoosseisu puhul väärteomenetlusõiguse rikkumiseks loetud viitamist väärteoprotokollis nimetamata blanketset normi sisustavatele sätetele, kui seejuures ei muudeta etteheidetava teo sisu (faktilisi asjaolusid). Sarnaselt kriminaalmenetlusega peab aga menetlusalusel isikul olema võimalik esitada kohtu õiguslikule hinnangule vastuväiteid, et oleks tagatud kaitseõigus kooskõlas

§ 19

lg 1 p-ga 1 (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-8005, p 8 ja otsus asjas nr 3-1-1-54-09, p 8.2).

  1. Kohtuväline menetleja selgitas oma kirjalikes seisukohtades, missuguste õigusnormide kohaselt menetlusalusele isikule etteheidetav tegu karistatavaks loeti. Kohus edastas need seisukohad menetlusaluse isiku esindajale, kellel oli võimalik vastuväiteid esitada.
  2. Nagu ülalpool märgitud, lahendab kohus

§ 123

lg 2 kohaselt väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning

§ 87

alusel olles seotud väärteoprotokollis sätestatuga, saab teha lahendi väärteoprotokollis esitatud põhjal. Käesolevalt on kohtuväline menetleja väärteoprotokollis eksinud menetlusalusele isikule Valitsuse korralduse nr 305 p 10 ap 4 teise lause 3-6 osa ja NETS § 28 lg 6 rikkumist ette heites, ka kohtuvälise menetleja vormistatud otsuses on viited rikutud normile ebapiisavad, kuid väärteokirjeldus on nii protokollis kui ka otsuses sama. Samuti ei toonud puudused protokollis ega otsuses menetlusaluse isiku jaoks kaasa üllatuslikku väärteokvalifikatsiooni, sest ka väärteokvalifikatsioon on väärteootsuses väärteoprotokolliga võrrelduna jäänud samaks. Samuti on kaebuse esitajale ja tema kaitsjale olnud arusaadav, milles seisneb väärteoetteheite sisu ning milline on väärteokvalifikatsioon. 22. Kohtu hinnangul on Heili Tammaru oma käitumisega täitnud NETS § 46² lg 1 ettenähtud väärteo objektiivse kooseisu, rikkudes NETS § 28 lg 2 ja lg 6 alusel Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 p 10 ap-s 8 ja p-s 8 kehtestatud nõudeid. Teave, kelle poolt ja millistel tingimustel väljastatakse tõendit isikule, kellel kaitsemaski kandmine ei ole tervislikel põhjustel võimalik, on kättesaadav Terviseameti kodulehel. Seda küsimust on korduvalt käsitlenud meedias ja sotsiaalmeedias perearstid ja ametnikud, seega oli Heili Tammaru täisealise ja süüvõimelise isikuna teadlik, et tema poolt kohtule esitatud tõend ei ole nõuetekohane ning see ei vabasta teda avalikus siseruumis kaitsemaski kandmise 7

(8)4-21-4918 kohustusest. Heili Tammaru pani temale süüksarvatud väärteo toime tahtlikult ning kohus ei tuvastanud ühtegi tema teo õigusvastasust või tema süüd välistavat asjaolu.
  1. Kohus leiab, et Heili Tammarule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kooskõlas karistusseadustiku §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Heili Tammarule määratud karistus alla sanktsiooni keskmise määra vastab Heili Tammaru isikule ja tema poolt toimepandud süüteo raskusele.
  2. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohus jätab kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.