← Eesti

2-21-16300/15

Obsah (8)§ 442§ 187§ 459§ 129§ 173§ 174§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 01.02.2022, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-16300 Tsiviilasi G.M hagi R.M vastu elati

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1 HAGEJA NÕUE 18.10.2021, korrigeeritult 25.10.2021, esitatud hagis soovib hageja vähendada temalt väljamõistetud elatist 100 euroni kuus. Hageja märgib, et toimetulekutoetusest (400 eurot) ei ole võimalik rohkem maksta. Hageja on rahalistes raskustes kuna tal tuleb kanda ka muudest kohtumenetlustest tekkinud kulusid. Tal puuduvad varad, millel oleks väärtust. Tal on küll 2 sõidukit, kuid need on vanemad kui 20a ja on kokku väärtusega 500 eurot. Hagejal puudub ka ettevõtlustulu. Töötuna end arvele võtta ta ei saa, kuna lapse ema on eiranud hageja korduvaid palveid hageja väljaarvamiseks ühiste ettevõtete juhatusest. Hageja ei saa püsivalt kehva tervise tõttu enam edasi teha erialast (ehitusala) tööd. Kergema füüsilise töö tegemiseks on vaja koolitusi, mida töötukassa ei saa talle võimaldada kuni ta end töötuna registreerida ei saa. Hageja selgitab, et analoogne hagi elatise vähendamiseks - tsiviilasi 2-20-5063 - on menetlus lõppenud Tartu Ringkonnakohtu 21.12.2020 otsusega, mis jõustus 28.01.

  1. Seeläbi tuleb lugeda, et elatise vähendamise asjaolude osas on hinnang antud perioodi kohta kuni 21.12.2020, ehk hageja toob esile ja tõendab, et varasema lahendi (2-18-19002) muutmist põhistavad asjaolud on muutunud alates 21.12.2020 hageja viimaste varade/kinnisasjad Lääne-Virumaal müügiga, hageja püsiva töötu staatusega ja vaid toimetulekutoetuse saamisega ca 430 eurot/kuus. Kostja vastusele hageja omapoolset seisukohta esitanud ei ole. KOSTJA VASTUVÄITED
  2. Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja esindaja on avaldanud kirjalikult mh äriregistrile, et temal ei ole selle vastu midagi, et hageja äriühingutest tagasi kutsutakse, samas ei sõltu see ainuüksi L.Iust. Nimelt on nt äriühingu E. H OÜ`l veel teinegi osanik – UÜ K ning juhatuse liikme tagasikutsumine käib ikkagi vaid (enamuse) osanike otsusega. Samas ei oma aga kõnealune äriühing hageja töötuks registreerimisega tegelikus seost, kuivõrd temale kuulunud äriühingu EstS OÜ juhatuses ja nüüd likvideerijana on ikkagi hageja ise. Hageja on väitnud, et on töötu. 08.01.2021 on hageja internetis kuulutanud oma telefoninumbriga xxxx, et ta ostab notariaalse järelmaksuga suvila või maja Harjumaal hinnaga kuni 40 000 eurot. 12.05.2021 on hageja postitanud, et aitab rõõmuga ja teostab maalri-, plaatimis-, parketi-, kipsija puidutöid. 26.05.2021 on hageja postitanud oma ettevõtte reklaamina et tema ehitab väikeelamuid ja pakub erinevaid viimistlus ja disainlahendusi. Lisaks eeltoodule peab hageja sotsiaalvõrgustikus netilehte „Kinnisvara kiirmüük otse omanikult“, kus ta oma telefoniga xxxx inimesi netilehte kasutama kutsub. Netileht on 11.11.2021 tasuliseks tehtud. Selle netilehega on liitunud 5,7 tuhat liiget. Kui liikmelisuse tasustamisest „ehmatavad“ ära nt pooled liikmed, kes lahkuvad netikeskkonnast, teeb see ikkagi kuu sissetulekuks allesjäänud liikmete liikmemaksu arvelt (5700/2=) 2850 eurot kuus. Seega sarnaselt tsiviilasjas nr 2-20-5063, hageja jätkuvalt tegeleb ettevõtlusega ning andmed tema tegeliku sissetuleku kohta on varjatud. Kõige enam aga paistab silma samalaadne sissetulekute varjamine nagu see tuli ilmsiks ka tsiviilasjas nr 2-20-
  3. Nimelt, hageja esitas kohtule oma 6 kuu kontoväljavõtte ilmestamaks oma sissetulekute puudumist ja halba majanduslikku olukorda. Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, mida aga esitatud väljavõte ei sisalda. Hageja teatab oma kontaktandmetes, et elab jätkuvalt samal aadressil, kui ta seda tegi ka tsiviilasjas nr 2-20-5063 vaidluse ajal. Selleks elukohaks on Xxxx. On suhteliselt turvaline 2 eeldada, et ta kasutab seda eluruumi samadel õiguslikel alustel, nagu ta seda tegi ka 2-20-5063 vaidluse ajal. Sealses menetluses 30.04.2020 esitatud hagiavalduses toob hageja esile, et tal on järgmised igakuised püsikulud: Elatis, üürikulu 100 eur, toit 200 eur, hügieenitarbed 30 eur, ravimid 20 eur, telekommunikatsiooni ja sidevahendid 50 eur ja riided ja jalanõud 50 eur. 21.11.2021 tsiviilasjas nr 2-18-19565 Viru Maakohtu poolt tehtud kohtumääruses (Lisa 10) on kohus aluseks võtnud määruse tegemisel järgmised G.M poolt esitatud kulud: eluasemekulud 200 eur/kuus, kulu toidule 100 eur kuus, sidekulud 20 eur kuus, kulud tervishoiule 10 eur kuus ja kulud lapsele 102 eur kuus. Kostja nüüd võrdleb neid püsikulusid hageja seekordse kontoväljavõttega ja on selge, et ka seekord ei sisalda kontoväljavõte ei toidule tehtavaid kulusid 200 ega 100 eur kuus ulatuses, ega üürikulusid 100 ega 200 eur kuus. Ka ei nähtu sealt eelkirjeldatud muid püsikulusid (side, tervishoid). Lisaks eeltoodule on turuhindasid võrreldes selge, et hageja on ka näidanud oma üürikulusid tegelikest väiksemana. Hageja üüritav korter aadressil Xxxx on suurusega 65,7 ruutmeetrit. Kinnisvaraportaalides on samas piirkonnas sama suure korteri üürihind mitte suurusjärgus 100 ega 200 eurot kuus vaid 500-690 eurot kuus. Seega on hageja jälle oma esitatavaid andmeid moonutanud, neid mugandanud oma taotletavale eesmärgile vastavalt. Tsiviilasjas nr 2-20-5063 tuvastas kohus mh kohtulahendis, et - /…. kohtu hinnangul hageja oma väidetega kohut eksitanud, mistõttu kohus peab eluliselt usutavaks kostja seisukohta, et hagejal peavad olema muud vahendid ja muud sissetulekud, millede liikumine ei nähtu hageja esitatud pangakonto väljavõttelt…./ Hagejal on sisuliselt samad vastuväited esitatud hagile, kui need olid ka tsiviilasja nr 2-20-5063 vaidluse ajal – hagejal on tema poolt esitatud tõenditest väljuvaid kulusid ja sissetulekuid, milliseid tema käesolevas menetluses varjab. Nii nagu hageja eksitas kohut tsiviilasja nr 2-205063 vaidluse ajal, teeb ta seda ka oma kulude ja tulude osas praegu. Hageja pole esitanud ainsatki tõendit, millised toetaksid tema väiteid või annaksid aluse elatise vähendamiseks. Kogu töö otsimise väide on üles ehitatud halva tervise väitele. Ühtki tõendit, milline tõendaks, et hageja on oma töövõime selliselt kaotanud, et ta ei saa teha oma erialast (ehitus) tööd, pole hageja menetlusse aga esitanud. Kogu väidetava halva majandusliku olukorra on hageja endale ise tekitanud: ise on ta pannud toime kuriteo, millisega soetud menetluskulusid täitemenetluses sisse nõutakse, ise ta on jätnud tasumata elatise, milliseid täitemenetluses sisse nõutakse, ise ta on loonud ettevõtte ja asunud seda likvideerima. Ise ta on kohtu ees varasemalt oma sissetulekute ja väljaminekute osas kohut eksitanud, millisega on ta ka käesolevas menetluses oma usalduskrediiti oluliselt vähendanud. Hageja ei ole tõendanud, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Hagi asjaoluna ehk elatise vähendamise alusena pidanuks hageja esile tooma ja tõendama, et sõltumata elatise miinimumsuuruse muutumisest, ei ole lapse vajadused kas muutunud või on vähenenud, ja et seetõttu ei peaks hageja enam elatist niipalju maksma, kui määras kehtiv kompromissimäärus. Hageja sellele tuginenud ei ole. Hageja väidab, hagi asjaoluna, et tema varanduslik olukord on muutunud. Hageja väide, et tal hetkel puudub töökoht, ei ole aluseks elatise vähendamisele. Elatise suuruse muutmise võimalus ei ole mõeldud toimima kohustatud isiku igakordsel töösuhte lõppemisel. Ühtegi erandlikku asjaolu, mis annaks hagejale aluse taotleda elatise vähendamist summani alla miinimumsuurust, ei esine. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra 3 ja mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. Antud juhul ei ole hageja aga ei väitnud ega tõendanud, et tema puhul oleks tegemist (osaliseltki) töövõimetu isikuga. Kostja kulu õigusabile on 350 eur + km. Kostja on füüsiline isik, kes ei saa käibemaksu tasaarvestada. Summad tuleb välja mõista koos käibemaksuga. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud.
  5. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on

§ 459

kohaselt alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Sealjuures tuleb tuvastada, kas need asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suurust muuta. Kohtu hinnangul ei ole hageja seda tõendanud.

  1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 120 lg 1 tulenevalt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja.
  2. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on kostja isa ja vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja ei ela koos kostjaga ja seega ei osale hageja vahetult ka kostja ülalpidamisel. Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas hagejal on kohustus kostjale maksta elatist või mitte. Vaidlus on selle üle, millises summas peaks hageja osalema lapse ülalpidamises.
  3. Vastavalt PKS § 100 lg 1 sätestatule, antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus lähtub asja lahendamisel nii hagi esitamise ajal ehk kuni 31.12.2021 kehtinud PKS redaktsioonist kuid käsitleb ka PKS alates 01.01.2022 kehtivat redaktsiooni.
  4. Seadusandja on elatise miinimumsuuruse kehtestamisega eeldanud, et selle kahekordne määr katab lapse eeldatavad kulud ja seega miinimumpalga suurenemisel on kostja õigustatud vastavas suuruses elatist ka saama. Vaidlust ei ole selle üle, et vastavalt poolte poolt eelmises tsiviilasjas (tlk 41) kokkulepitule arvestatakse elatisena makstavast miinimumsuurusest maha 50% kostjale makstavast peretoetusest.
  5. Hageja peab tõendama, et eelmise lahendiga võrreldes on muutunud need asjaolud, mis annaks aluse elatise suurust muuta hagis taotletud ulatuses.
  6. Elatise suuruse muutmise aluseks saab olla kohustatud isiku ehk antud juhul hageja varandusliku olukorra ja kostja vajaduste oluline muutumine võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-17 kohaselt saab elatise miinimumsuuruse muutumisel eeldada, et muutunud on ka lapse vajadused. Miinimumelatise piires lapse vajadusi kostja tõendama ei pea.
  7. Riigikohus oma 07.02.2018 tehtud lahendis tsiviilasjas nr 2-15-15909 on asunud seisukohale, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest 4 ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
  8. märtsi
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
  10. jaanuari
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
  12. Hageja ei ole tõendanud, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära (kuni 31.12.2021 kehtinud) PKS § 102 lg 2 mõttes.
  13. Kuni
  14. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 102 lg 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Elatise miinimummääras nõudmisel ei pea laps oma vajadusi ja kulutusi tõendama (vt Riigikohtu
  15. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr. 2-15-15909, p 12). Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse olemasolu (Riigikohtu
  16. oktoobri
  17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Mõjuvaks põhjuseks võis enne
  18. jaanuari 2022 kehtinud PKS § 102 lg 2 järgi mh olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  19. Hagi asjaoluna ehk elatise vähendamise alusena pidanuks hageja esile tooma ja tõendama, et sõltumata elatise miinimumsuuruse muutumisest, ei ole lapse vajadused kas muutunud või on vähenenud, ja et seetõttu ei peaks hageja enam elatist niipalju maksma, kui määras kehtiv kompromissimäärus. Hageja sellele tuginenud ei ole. Hageja arvamus, et kostja peaks hakkama saama tema poolt makstava 100 euroga, ema poolt lapse ülalpidamises samaväärses ulatuses osalemisena 100 euroga + 60 euroga peretoetuse näol, ehk 260 euroga, on meelevaldne ja subjektiivne. Nimetatud summa on väiksem isegi esmase elatise lahendi tegemise ajal 2019 kehtinud elatise miinimumsuurusest, rääkimata sellest, et nii 2020 ehk eelmise elatise vähendamise hagi lahendamise kui ka käesoleva hagi 2021 esitamise ajal on miinimumsumma ehk lapse tõendatud vajadus veel suurem. Hageja pakutu elatissumma jääb tugevalt väiksemaks ka alates 01.01.2022 elatise baassummana arvutatud 213,44 eurost.
  20. Hagejal on ekslik arusaam, et hinnang tema varanduslikule seisundile kujundatakse vaid töötasu saamise/mittesaamise alusel. Ainuüksi igakuise sissetuleku ebapiisav suurus ei ole üldjuhul mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra (vt Riigikohtu
  21. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13).
  22. Hageja ei ole tõendanud, et tema võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud tervisliku seisundi tõttu.
  23. Kohus leiab, et hagejal tuleb pingutada ning teha kõik endast olenev, et teenida tasu ulatuses, mis võimaldab katta nii enda vajadusi kui ka tasuda elatist kostjale. Hageja sissetuleku ja varalise olukorra kohta esitatud tõendite alusel võib tema olukorda küll lugeda mõnevõrra pingeliseks, kuid koosmõjus eeltooduga, ei anna hageja tervisliku seisundi väidetav, st tõendamata, piiratus suurema sissetuleku teenimiseks, alust elatise vähendamiseks. Hageja väide, et tal hetkel puudub töökoht, ei ole aluseks elatise vähendamisele. Elatise suuruse muutmise võimalus ei ole mõeldud toimima kohustatud isiku igakordsel töösuhte lõppemisel. Kohus nõustub kostjaga, et hagejal ei ole mingit subjektiivset takistust uue töö otsimiseks. 5
  24. Kohus nõustub kostjaga, et hageja on oma vara koosseisu ja väärtuse esitanud eksitavalt. Lisaks, isegi kui möönda, et uue töösuhte leidmine koheselt peale eelmise töösuhte lõppemist ei pruugi alati õnnestuda, siis see võib, aga ei pea, viivitamatult mõjutama hageja võimet ennast ja oma alaealist last üleval pidada. Hagejal ei ole oma varandusliku seisundi parendamiseks takistust.
  25. Kohus nõustub kostjaga hageja kontoväljavõtete osas ehk et jätkuvalt ei nähtu sellest indikatsiooni hageja tegelike kulude-tulude kohta. Kohus peab eluliselt usutavaks kostja seisukohta, et hagejal peavad olema muud vahendid ja muud sissetulekud, millede liikumine ei nähtu hageja esitatud pangakonto väljavõttelt.
  26. Ühtegi erandlikku asjaolu, mis annaks hagejale aluse taotleda elatise vähendamist summani alla (kuni 31.12.2021 kehtinud) miinimumsuurust, ei esine. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra ja mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. Antud juhul ei ole hageja aga ei väitnud ega tõendanud, et tema puhul oleks tegemist (osaliseltki) töövõimetu isikuga.
  27. Kohus peab võimalikuks siinkohal korrata lahendis 2-20-5063 esitatud seisukohta, et vaidlust ei ole selle üle, et kostja seaduslik esindaja saab peretoetust, aga see tähendab, et kui saadavale peretoetusele lisada hagis taotletu kohaselt hageja poolt seni- kompromissimäärust eiravanaelatisena tegelikult tasutud 100 eurot, siis on kostja vajaduste katmiseks reaalselt rahalisi vahendeid 160 (hageja elatis pluss toetus) euro ulatuses. Seda on ilmselgelt liiga vähe ja sellise summa puhul ei saa nõustuda hageja väitega, et ka kummagi vanema 100 eurose osalusega ja hüvituste-toetustega summas 60 eurot (ehk kokku 100+100+60) saab lapse vajadused kaetud. Selles summa vaid toidugi peale arvestamisel jääb igapäevaseks kulutuseks 8,6 eurot. Tervislikku, vaheldusrikast toitu on kasvavale lapsele sellise ratsiooni juures keeruline tagada. Lisaks on aga lapsel ka muud vältimatud püsikulutused, mida ära jätta on keeruline või võimatu: riidedjalanõud, osa eluasemekuludest, ravimid, hügieenitarbed, tänapäeva ühiskonnakorralduse juures tuleb ka sidekulud juba lugeda vältimatuks püsikuluks jms. Seega, lapse vajaduste katmiseks ei piisa lapsetoetusest ja hageja poolt senigi tasutavast 100 eurot suurusest elatisest.
  28. Kohus leiab, et hageja on eelmisega lahendiga võrreldes „asjaolude mittemuutumise“ ise tekitanud. Hageja on oma varandusliku võimetuse/võimekuse ise oma tegevusega hoidnud sellises konditsioonis, mis tema- põhjendamatu- arvamuse kohaselt välistaks temalt elatise nõudmise miinimumelatise suuruseski.
  29. Kohus leiab, et hagejal on võimalik oma varanduslikku seisundit parendada. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel.
  30. Alates
  31. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne
  32. jaanuari 2022, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni
  33. jaanuarini 2022 elatise välja enne
  34. jaanuari 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates
  35. jaanuarist 2022 aga kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel (vt Riigikohtu
  36. oktoobri
  37. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11, p 11;
  38. mai
  39. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 16;
  40. oktoobri
  41. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 18;
  42. veebruari
  43. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-10, p 16). 6
  44. Kohus peab seega alates
  45. jaanuarist 2022 elatise väljamõistmisel lähtuma kehtivast seadusest. PKS § 2172 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui enne
  46. aasta
  47. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  48. aasta
  49. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
  50. Kuivõrd seadus muutus menetluse kestel, on kohtu hinnangul (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2022 lahend 2-19-19160) menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt põhjendatud tõlgendada PKS § 2172 lg-t 2 selliselt, et ainuüksi seaduse muudatusele kui väljamõistetud elatise suuruse muutmise alusele saab tugineda ka menetluse kestel.
  51. Alates
  52. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  53. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  54. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on elatise väljamõistmise eesmärgiks lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Igakuine elatis ühele lapsele arvutatakse alates
  55. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse kohaselt lapse vajadustest, kohustatud vanema sissetulekust, elatist saama õigustatud laste arvust, peretoetustest ja kummagi vanemaga koos veedetud ajast lähtudes. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui toetused laekuvad elatist taotlevale poolele, tuleks pool toetusest seega elatise summast maha arvata. Kuna tegemist on toetustega, mille eesmärk on pere toimetuleku parandamine, on põhjendatud neid elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta. Alates
  56. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 102 lg-te 1–2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  57. Hageja ei ole tõendanud ühtegi mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla seadusega kehtestatud miinimummäära, summani 100 eurot kuus. Kuigi hageja väitel ei ole ta suuteline kostjale elatist ka alla miinimummäära maksma, ei ole ta asjakohaseid tõendeid oma igakuiste sissetulekute, kulutuste ja kohustuste osas kohtule esitanud. Hageja esitatud pangakonto väljavõte ei tõenda tema kulusid ja kohustusi. 7 Hagi hind
  58. Kohus selgitab menetlusosalistele, et

§ 442lg 2 p 51 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind.

Juhindudes

§ 129

lg 2 on elatise muutmise nõude hagihind (262-100 = 162 eurot x 9 kuud) =1458 eurot. Menetluskulud 30.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise/muutmise hagi läbivaatamise eest. 31.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2022 lahend 2-19-19160). 32.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2022 kohtuotsusega jätta Viru Maakohtu 1. veebruari 2022 otsus muutmata. 01.02.2022 kohtuotsus 2-21-16300 jõustus 11.05.2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. (digitaalselt allkirjastatud) Elena Jõgis Referent 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.