← Eesti

2-21-129629/9

Obsah (6)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 484§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 06.04.2022.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-129629 Tsiviila

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Vastavalt hageja Officeday Estonia OÜ ja kostja MööbliGrupp OÜ (ostja) vahel sõlmitud müügilepingule müüs müüja ja ostja ostis kaupa summas 750 EUR, mille kohta esitas müüja ostjale arve nr 20EE00003, 07.01.2020, maksetähtajaga 14.01.2020 summas 750 eurot. Tooted on ostja poolt tellitud, pretensioone pole esitatud ning kauba vastuvõtt on allkirjadega kinnitatud, kuid ostja jättis arve tasumata. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda viivist lepingus sätestatud ulatuses. VÕS § 82 lg 7 esimesest ja teisest lausest tulenevalt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkel oli müüja poolt arvestatud viivis kõigi arvete maksmisega viivitamise eest kokku 101,10 EUR. Kuna võlgnik võlga ei tasunud, esitas müüja 20.09.2021 avalduse Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses. Vastavalt VÕS §-le 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on võla sissenõudmise raames teinud järgmisi toiminguid: ettevõttesisene suhtlemine krediidikontrolleri, pearaamatupidaja, juristi ja agendi vahel, kes teenindas võlgnikku, meeldetuletuse saatmine tasumata arvete kohta, avalduse koostamine ja esitamine maksekäsu kiirmenetluses, hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 EUR ja täiendava riigilõivu summas 130 EUR. 2 Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlga 750 eurot, viivised 101,10 eurot ja sissenõudmiskulu 40 euro ning maksekäsu menetluskulude katteks 20 eurot ja riigilõiv 175 eurot. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kostjale on hagiavaldus, menetluskulude nimekiri ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 16.02.2022.a. isiklikult avaliku e-toimiku kaudu (kostja seaduslikule esindajalae T. Raja). Kostja ei ole hagile vastanud, seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikuludena maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks 20 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 175 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Tulenevalt esitatud menetluskulude nimekirjast ja

§ 484

.2 peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid menetluskulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.