← Eesti

3-22-678/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-678 Hal

) § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 alusel. 2. Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tallinna Halduskohtule 22.03.2022 taotluse anda

§ 361

lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 ning § 362 lg 3 alusel luba paigutada X KPK-sse kuni kaheks kuuks. Isiku kinnipidamine on vajalik tema isiku tuvastamiseks (

§ 361

lg 2 p 1) ja kodakondsuse kontrollimiseks (

§ 361

lg 2 p 2), sest isikul puuduvad dokumendid ja ta on tuvastatud üksnes tema enda ütluste alusel. Rahvusvahelise kaitse taotleja puhul ei ole PPA-l võimalik teha päritoluriigile päringuid isiku tuvastamiseks. Kinnipidamine on vajalik ka isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja erinevate menetlustoimingute tegemiseks (

§ 361lg 2 p 4).

Isiku puhul esineb VSS § 68 p 8 kohane põgenemisoht, sest ta saabus Eestisse ebaseaduslikult ning on selgitanud, et tema eesmärk oli jõuda Belgiasse, kus elavad isiku vend ja tema pere, või Saksamaale ning taotleda seal rahvusvahelist kaitset. Taotleja ei soovi jääda Eestisse, kuhu ta sattus juhuslikult smugeldajate tegevuse tõttu. Isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust koheselt pärast kinnipidamist, vaid ligi kuu aega hiljem (esmakordselt 16.03.2022 suuliselt). Seega on alust arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus võib olla esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmisest hoidumiseks (

§ 361lg 2 p 5).

Eelneva käitumise põhjal on tõenäoline, et isik ei oleks kinnipidamiseta PPA-le kättesaadav rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuleviimiseks, vaid jätkab teekonda algsete sihtriikide Belgia või Saksamaa poole. Põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada

§-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ning tema kinnipidamine on proportsionaalne ja kohane abinõu. 3. Tallinna Halduskohus andis 23.03.2022 määrusega

§ 361

lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 alusel PPA-le loa paigutada X KPK-sse kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.05.

  1. Isikul puuduvad dokumendid ning tema isikusamasus ja kodakondsus vajavad kontrollimist. Vabaduses viibides ei pruugi isikul olla motivatsiooni teha PPA-ga koostööd ning on vähemalt tõenäoline, et võimaluse korral püüab isik lahkuda Eestist teistesse Schengeni riikidesse, kus tal võib olla lähedasi või tuttavaid ning kus tal võib olla end vajaduse korral ka lihtsam varjata. Isiku varasemat käitumist arvestades ei ole tema ütlus, et ta ei soovi Eestist lahkuda, piisavalt usaldusväärne. Isiku usaldusväärust vähendavad Eesti piiri ebaseaduslik ületamine ja ka asjaolu, et ta saabus Eestisse läbi mitme Euroopa Liidu riigi, ent ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust ja ei teinud seda ka kohe pärast Eestis kinnipidamist. Seega ei pruugi soov saada rahvusvahelist kaitset olla siiras. Rahvusvahelist kaitset reaalselt vajavalt isikult saab eeldada rahvusvahelise kaitse taotlemist esimeses turvalises riigis, kuhu ta jõuab. Kuna isiku sõnul oli tema eesmärk jõuda Saksamaale või Belgiasse, siis on võimalik, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati peamiselt väljasaatmise edasilükkamiseks. Isik peab olema rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimiseks PPA-le kättesaadav, kuid senine teave lubab kahtlustada, et isik võib vabadusse jäädes Eestist lahkuda. Põgenemisohu tõttu ei oleks isiku suhtes leebemaid järelevalvemeetmeid võimalik tõhusalt kohaldada.
  2. X esitas ringkonnakohtule 14.04.2022 taotluse riigi õigusabi saamiseks mh Tallinna Halduskohtu 23.03.2022 määruse peale määruskaebuse esitamiseks. Ringkonnakohus rahuldas 14.04.2022 määrusega X taotluse riigi õigusabi saamiseks esindamiseks halduskohtumenetlustes, mis puudutavad tema KPK-s kinnipidamist, eelkõige haldusasjas nr 3-22-678, ning andis riigi õigusabi osutavale advokaadile tähtaja nõuetekohase määruskaebuse esitamiseks.
  3. X palub 14.04.2022 määruskaebuses (täiendatud 29.04.2022) tühistada Tallinna Halduskohtu 23.03.2022 määrus ning teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada isik KPK-st. PPA ja halduskohus on alusetult leidnud, et isik ei pruugi olla 2

(5)3-22-678 rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni kättesaadav. Põgenemisohu esinemist on põhjendatud puudulikult, sest sisuliselt ei ole hinnatud isikuga seotud asjaolusid kogumis. Isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust üksnes enda väljasaatmise edasilükkamiseks. Sellist hinnangut ei ole põhjendatud. Kinnipidamine ei ole PPA eesmärkide saavutamiseks vältimatult vajalik. Rahvusvahelise kaitse taotlejad viibivad reeglina vabaduses ning kinnipidamise aluseks ei saa olla pelgalt isikuga seotud asjaolude ebaselgus ja menetlustoimingute tegemise vajadus. Samuti ei saa kinnipidamise aluseks olla usalduse puudumine. Isiku ebausaldusväärsust ei ole ka sisuliselt põhjendatud, vaid see hinnang lähtub üksnes subjektiivsest arvamusest. Asjaolu, et isik palus Eestisse jõudes ise politsei kohale kutsuda, kinnitab siirast soovi saada rahvusvahelist kaitset. Isik on ka halduskohtu istungil kinnitanud, et Eesti on sobiv koht rahvusvahelise kaitse taotlemiseks ning ta soovib leida töö ja ennast siin sisse seada, samuti teeb PPA-ga koostööd ja ei põgene. Põgenemisohtu ei saa järeldada ainuüksi ebaseadusliku piiriületuse faktist. Isiku kinnipidamine on ebaproportsionaalne ja halduskohus ei ole põhjendanud, miks ei ole võimalik rakendada leebemaid järelevalvemeetmeid (sh lubada isikul elada majutuskeskuses). Isik palub vabastada end tõlkekulude kandmisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-d 6 ja 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida PPA-lt selle kohta täiendavat seisukohta, vaid arvestab PPA 22.03.2022 taotluses avaldatuga.
  2. X on määruskaebuses taotlenud menetlusabi tõlkekulude kandmiseks. Kuna määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, tuleb seda käsitada taotlusena vabastada isik asjas tehtava kohtulahendi tõlkimise kulude kandmise kohustusest (HKMS § 110 lg 1 p 1). Ringkonnakohus leidis juba 14.04.2022 määruses, et X-le menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel ei hinnata seejuures menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ning seda ei välista ka riigi õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Kuna kohtulahendi kirjeldav osa kajastab lühidalt üksnes asjaolusid ja senist menetlust ning Tallinna Halduskohtu 23.03.2022 määrus on puudutatud isikule varem tõlgitud, siis tuleb menetlusabi taotlus HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada osaliselt ning tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused riigi kulul puštu keelde. 8.

§ 361

lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et

§ 29

lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole

§ 361

lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad.

§ 361

lg 2 p‑de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes

§ 361lg 2 p-s 4.

Põhjendatud kahtlus, et rahvusvahelise kaitse taotleja puhul esineb põgenemisoht, ei ole iseseisvalt KPK-sse paigutamise alus, vaid üksnes asjaolu, mis õigustab

§ 361

lg 2 p-de 1–5 ja 7 alusel KPK-sse paigutamist (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Praegusel juhul on PPA ja halduskohus tuginenud

§ 361lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud alustele.

9.

§ 361

lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise aluseks olla vajadus tuvastada tema isik või kontrollida isikusamasust või kontrollida või välja 3

(5)3-22-678 selgitada isiku kodakondsus. Vaidlust ei ole selles, et X-l puudub reisidokument või muu dokument, mille alusel saaks tema isikut ja kodakondsust tõsikindlalt tuvastada. Samas ei õigusta isiku

§ 361

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel kinnipidamist pelgalt asjaolu, et välismaalasel puuduvad isikut tõendavad dokumendid, vaid PPA-l peaks olema põhjendatud kahtlus isiku esitatud andmete õigsuses, mis võiks VSS § 68 p 3 järgi viidata põgenemise ohule. Praegusel juhul on PPA tuginenud üksnes isikul dokumentide puudumisele ning vajadusele isikusamasust ja kodakondsust täiendavalt kontrollida, kuid ei ole toonud välja põhjuseid, miks esineb alus kahelda, et isik on andnud ebaõigeid ütlusi või varjab oma dokumente. Ka ringkonnakohtule ei ole asja materjalide põhjal äratuntav, et isiku ütlustes oma isiku või kodakondsuse kohta oleks põhjust kahelda. Kuigi isiku nimekuju on PPA koostatud dokumentides olnud erinev (algselt X, hiljem X), ei ole PPA väitnud, et selle põhjuseks oleks isiku muutlikud ütlused, vaid tegemist võib olla tõlke- või üleskirjutuse veaga. Eeltoodu põhjal ei olnud halduskohtul alust tugineda X kinnipidamiseks loa andmisel

§ 361lg 2 p-dele 1 ja 2.

Ringkonnakohus muudab selles osas halduskohtu määruse põhjendusi. 10.

§ 361

lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise aluseks olla vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le menetlustoimingute tegemiseks (sh ärakuulamiseks) kättesaadav. Kuna praegusel juhul on rahvusvahelise kaitse menetlus alles algusjärgus, siis on ilmne, et PPA-l tuleb teha mitmeid menetlustoiminguid, mis eeldavad rahvusvahelise kaitse taotleja isiklikku osavõttu. Ainuüksi rahvusvahelise kaitse saaja staatuse aluseks olevate asjaolude ebaselgus ei ole siiski piisav, et võtta rahvusvahelise kaitse taotlejalt vabadus. Reeglina viibivad rahvusvahelise kaitse taotlejad vabaduses ning kuivõrd isiklikku osalemist ja kättesaadavust menetlustoiminguteks ei välista iseenesest see, et taotleja viibib vabaduses, eeldab rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine täiendavalt põhjendatud kahtlust, et kinnipidamiseta võiks isik liikuda edasi või asuda ennast PPA eest varjama (nt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18–18.4). 11.

§ 361

lg 21 kohaselt käsitatakse muu hulgas

§ 361

lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Seejuures näevad

§ 361

lg 21 ja VSS § 68 ette üksnes asjaolud, millest mõni peab põgenemisohu jaatamiseks vältimatult esinema, kuid selle ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 18; 19.06.2019 määrus nr 3-19415, p 16; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). PPA 22.03.2022 taotluses on X põgenemise ohtu seostatud VSS § 68 p-s 8 nimetatud asjaoluga. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui ta on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, mil isik siseneb Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2021 määrus nr 3-21-2004, p 14). Asja materjalidest nähtuvalt saabus X Eestisse autoga Ikla piiripunkti kaudu (s.o Lätist) ning läbis enne Eestisse jõudmist mitmeid Euroopa Liidu liikmesriike. Seega ei ole põgenemisohu tuvastamiseks VSS § 68 p-s 8 sätestatu praegusel juhul asjakohane. 12. Ringkonnakohtu hinnangul esineb asjaoludest tulenevalt X põgenemise oht vastavalt VSS § 68 p-le 6, sest isiku käitumisest ja selgitustest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on selgitanud, et ei soovinud tulla Eestisse, vaid plaanis minna Saksamaale või Belgiasse. Afganistanist saabus ta erinevate smugeldajate abil Iraani ja Türgi kaudu Kreekasse, kust jõudis läbi Põhja-Makedoonia, Serbia, Ungari, Slovakkia, Poola, Leedu ja Läti välja Eestisse, kuigi pidanuks tegelikult jõudma Saksamaale. Pärast Eestisse saabumist kutsus Pärnus asuva tankla teenindaja X enda palvel politsei, kellelt isik lootis samuti saada abi, 4

(5)3-22-678 et jõuda Saksamaale või Belgiasse, mitte ei püüdnud esitada rahvusvahelist kaitse taotlust. Isik on korduvalt kinnitanud, et Eesti ei olnud tema sihtriigiks ning kuigi ta on hiljem asunud väitma, et abi saamiseks sobib ka Eesti (vt 21.03.2022 ankeet) ja ta soovib jääda Eestisse (vt Tallinna Halduskohtu 22.03.2022 istungi protokoll), viitab rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine alles mitu nädalat pärast isiku kinnipidamist ja temale koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse koostamist (koos sissesõidukeelu kohaldamisega), et X ei soovi tegelikkuses lahkumiskohustust täita, vaid esitas rahvusvahelise kaitse taotluse peamiselt eesmärgiga läkata lahkumiskohustuse täitmine edasi või vältida enda väljasaatmist (

§ 361lg 2 p 5).

Isikust lähtuva põgenemisohu tõttu oli põhjendatud tema kinnipidamine

§ 361

lg 2 p-de 4 ja 5 alusel, sest vastasel korral ei jääks isik tõenäoliselt ootama rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust ega oleks PPA-le menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav, vaid liiguks edasi Saksamaale või Belgiasse või mõnda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki, kus tal on sugulasi või tuttavaid (nt 24.02.2022 küsitlusel on isik märkinud, et lisaks Belgias elavale venna perele on tal sugulasi Itaalias ja Prantsusmaal ning üks temaga koos Afganistanist lahkunud tuttav on jõudnud Saksamaale). 13. Määruskaebuses ei ole toodud välja ühtegi asjaolu, mille põhjal saaks isiku kinnipidamist hinnata ebaproportsionaalseks (nt tervise või turvalisuse kaalutlustel). Isiku kinnipidamist kuni kaheks kuuks ei saa pidada ebaproportsionaalseks ainuüksi kinnipidamise kestusest tulenevalt.

§ 29

lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust, et isik järgib PPA seatavaid reegleid, kuid X suhtes tuvastatud asjaolud ei anna sellise usalduse tekkimiseks alust. Kuigi isik märkis Tallinna Halduskohtu 22.03.2022 istungil, et soovib jääda Eestisse, ei kõrvalda pelgalt see kinnitus põhjendatud kahtlust, et suure tõenäosusega liiguks isik siiski Eestist edasi.

  1. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.03.2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
  2. X-le määruskaebuse menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadi 29.04.2022 taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.