Obsah (4)

§ 275§ 15§ 56§ 47

4-22-635 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mail 2022 Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-22-635 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär M

§ 275

lg 1 Asja läbivaatamise aeg ja koht 07.04.2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 275

lg 1 alusel rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 otsuse sisu eurot Kaebuse esitaja taotlus Otsuse tühistamine Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ja Tartu Vangla 18.02.

1. a otsus väärteoasjas nr 650021000178 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Marko Kartau koostas 19.01.2022 väärteoprotokolli Alari Ujoki suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et tema, olles kinnipeetav Tartu Vanglas, ütles XXX kella 08.20 paiku Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone 4-22-635 kolmanda osakonna kambris nr X ametiülesandeid täitvale valvurile A : „Enne kui siia haukuma tuled, pühi jalad puhtaks!“, solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. Samal päeval kella 09.03 paiku, mil A. Ujok väljus kambrist nr X ütles ta valvurile A : „Järgmine kord kui sitt tuju on, siis ära ela seda meie peal välja ning järgmine kord kui haukuma tuled, pane käpad maha“, solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. Eelnimetatud tegevusega solvas A. Ujok avalikku korda kaitsvat võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega ja pani seeläbi toime karistusseadustiku (

) § 275 lg 1 sätestatud väärteo.

1. Tartu Vangla 18.02.
2. a otsusega määrati A. Ujokile

§ 275lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot.

3. A. Ujok vaidlustas otsuse Tartu Maakohtule esitatud kaebusega, milles leidis, et Tartu Vangla otsus tuleb tühistada täies ulatuses, sest

§ 275

lg 1 kohaldamine ja selle järgi talle karistuse määramine on olnud seadusele mittevastav. Ta ei ole A solvanud ega solvanguga vanglaametniku au ja väärikust määrinud. Valvuri väited on ebaõiged ja paljasõnalised ning nende pinnalt ei saa väita, et loenduse ajal oleks ta toime pannud

§ 275lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

A. Ujok leiab, et

§ 275

lg 1 on kohaldatav ainult juhul kui ametniku vastu oleks toimunud konkreetne õigusvastane verbaalne rünne, mis oleks reaalselt võinud kaasa tuua avalikku korda kaitsva isiku solvamise. Tema ei ole aga võimuesindajat vähimalgi viisil laimanud ega solvanud ega teda koeraks nimetanud. 07.04.2022 toimunud kohtuistungil jäi A. Ujok esitatud kaebuse juurde.

1. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Vangla otsus muutmata. A. Ujokile etteheidetav süütegu on tõendatud sellega, et ta ei öelnud küll konkreetselt välja, et tegemist oli koeraga, küll aga tuli see välja tema sõnakasutusest – tegemist on käppadega olendiga, kes haugub. Ta ei öelnud seda ühe korra, vaid nii loenduse ajal kui ka hiljem kambrite avamisel. Lisaks palus kohtuväline menetleja võtta arvesse asjaolu, et A. Ujokile on juba määratud miinimumi lähedane karistus. Kohtuotsuse põhjendused
2. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).
3. A. Ujokile heidetakse ette valvuri A solvamist esmalt hommikusel loendusel ja seejärel eluosakonna avamisel ehk ajal, mil viimane täitis oma tööülesandeid. A. Ujok ütles vanglaametnikule: „Enne kui siia haukuma tuled, pühi jalad puhtaks!“ ning „Järgmine kord kui sitt tuju on, siis ära ela seda meie peal välja ning järgmine kord kui haukuma tuled, pane käpad maha“.

§ 275

lg 1 kohaselt on avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatav.

1. Kohtule esitatud ning A poolt XXX. a koostatud kahest ettekandest nähtub, et kell 08.20 selgitas ta hommikuse loenduse ajal kinnipeetav A. Ujokile, et kambri seinale ei tohi pilte kleepida, mille peale vastas viimane talle üleoleval toonil: „Enne kui siia haukuma tuled, pühi jalad puhtaks“, mille peale A tundis end solvatuna, sest ta pole loom, vaid vanglaametnik. Kell 09.03 tuli kinnipeetav A. Ujok eluosakonna avamisel oma kambrist välja ja ütles talle: „Järgmine kord kui sitt tuju on, siis ära ela seda meie peale välja!“ ning pärast kinnipeetavale selgitamist, et tegemist oli kambris olevatele puudujääkidele tähelepanu juhtimisega ja et kinnipeetav võiks enda suhtumist parandada, ütles A. Ujok talle: „Järgmine kord kui haukuma 2 4-22-635 tuled, pane käpad maha“ (tl 22). Sarnast sündmuste käiku kirjeldas A ka kohtuistungil: ta viis parajasti läbi hommikust loendust ning juhtis A. Ujoki kambris tehnilise seisukorra kontrolli käigus tähelepanu asjaolule, et seina peal olevad paberid ei tohiks seal olla, kui A. Ujok hakkas temaga sõnelema, solvas teda ja käskis tal kambrisse sisenedes oma jalad ära pühkida. A teavitas, et nii on ebaviisakas suhelda, kuid A. Ujok tõstis jätkuvalt oma häält. Sõneluse käigus andis ta A. Ujokile käskluse vait jääda, et ta saaks loenduse lõpetada ja kambrist väljuda. Pärast sektorit lahti tehes tuli A. Ujok uuesti talle midagi ütlema (tl 48 pöördel).
2. A. Ujok ise kirjeldas kuidas hommikuse loenduse ajal käivad valvurid igapäevaselt ja tirivad kambris olevaid konstruktsioone, trelle, voodit, peksavad jalaga lauda ja tooli, et vaadata, kas need on lahti, mistõttu ütles ta sel hommikul naljaga A , et mis sa sikutad neid, need tulevad ükskord seina küljest lahti. A aga võttis seda pahatahtlikult ja käskis tal suu kinni panna. Kuna tollel päeval oli väljas porine ilm, aga A puhtaks teha. Hiljem kui sektor lahti tehti ütles ta A veel, et kui tal sitt tuju on, ärgu elagu seda nende peal välja, mille peale viimane lõugas üle koridori kõikide kinnipeetavate ees, et „ma ütlesin sulle, et pane suu kinni, aru ei saanud“. Selle peale A. Ujok ütleski, et enne kui haukuma hakkad, võiksid käpad maha panna, mis ei ole midagi paha, vaid tähendab, et võta hääletoon tagasi – A. Ujoki ema ütleb koguaeg sellist asja, see on Peipsiääre must huumor. Pärast otsis A. Ujok enda sõnul A pool päeva taga ja kui ta sektorist lõpuks läbi kõndis, siis palus temalt andeks, kuna ei teadnud, et ta võib selle peale nii solvuda. A aga ütles, et midagi ta ei solvunud, ta ei solvu selliste asjade peale ja trampis minema. Peale seda on nad üksteisest eemale hoidnud (tl 47-48). 9.

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

§ 275lg 1 tähenduses.

Lisaks tuleb

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega (RKKK 3-1-1-31-16 p 10). 10. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et valvur A näol oli tegemist avalikku korda teostava võimuesindajaga

§ 275lg 1 tähenduses, kes täitis XXX hommikul oma tööülesandeid.

Täpsemalt seisnesid need tööülesanded hommikuse loenduse läbiviimises ja hiljem eluosakonna sektori avamises. Samuti ei ole vaidlust selles, et A. Ujok selliseid sõnu kasutas nagu talle käesoleva menetluse raames ette heidetakse. Seda on ta ise ka tunnistanud. Küll aga on vaidlus selles, kas A. Ujoki öeldut saab pidada niivõrd solvavaks, et tuvastada

§ 275lg 1 sätestatud süüteo toimepanemine.

11. Solvamine on määratlemata õigusmõiste, mille sisustajaks on kohtupraktika (RKKK 31-1-3-05 p 7.1). Kuigi A. Ujok väitis, et A olevat talle öelnud, et ta ei solvunud, on viimane nii oma ettekannetes kui ka 07.04.2022 toimunud kohtuistungil väitnud vastupidist. A sõnul A. Ujoki väljaöeldu solvas teda, kuna ta on siiski vanglaametnik ja riigiametnik, kes ise suhtub kinnipeetavatesse väärikalt ja soovib samasugust käitumist ka nende poolt. Täiendavalt selgitas ta, et üldiselt suhtlevadki kinnipeetavad valvuritega negatiivselt ja vahepeal solvavad veel rohkem, kuid kui ta iga solvumise peale ettekande koostaks, siis ei jõuaks ta oma teisi tööülesandeid täita. Sel korral otsustas ta aga ettekande koostada, sest selliseid solvamisi tuleb vähe ette, kus kõigepealt teeb kinnipeetav seda loenduse ajal ning seejärel on mingi aeg hiljem jätkuvalt negatiivselt meelestatud (tl 48 pöördel). Kohtu hinnangul on eelnevaga üheselt 3 4-22-635 tuvastatav, et A tundis ennast A. Ujoki sõnade tõttu solvatuna. Menetlusalune isik tegi seda korduvalt ning teiste isikute juuresolekul, mistõttu õõnestas ta oma lugupidamatu sõnakasutuse ja käitumisega vanglaametniku autoriteeti kui sellist nii viimase töökaaslaste kui ka teiste kinnipeetavate ees. 12.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Menetlusalune isik on väitnud, et ta ei tahtnud kedagi solvata ega pea öeldut ka ise solvanguks – see ei viita tema meelest kuidagi sellele, et ta vangivalvurit koeraks või mingiks muuks loomaks peaks. Kohus sellega ei nõustu. Kuigi A. Ujok on selgitanud, et „pane käpad maha“ tähendab tema kodukohas „võta oma hääletoon tagasi“, ei ole kohtu hinnangul tegemist kuigi levinud väljendiga ning võõrastega suheldes ei saa tõsikindlalt arvestada, et sellist harvaesinevat väljendit solvanguks ei peeta. Nimelt saab nii väljendit „haukumine“ kui ka „pane käpad maha“ pidada peamiselt koerlaste sugukonda kuuluvate isendite kohta kasutatavate väljenditena ning inimeste vahelises suhtluses viitab see üldisele lugupidamatusele või vähemalt negatiivsele meelestatusele kellegi suhtes. Arvestades, et A. Ujok solvas vangivalvurit kahel korral ca 40 minutilise vahega, ei olnud tegemist ka mitte ühekordse oma sõnade mittekontrollimisega, vaid sooviga A oma meelsust üles näidata. Selline teguviis saab aga olla üksnes tahtlik. 13. Eelnevast tulenevalt on A. Ujok täitnud

§ 275lg-s 1 sätestatud teokoosseisu.

Kohus ei tuvastanud tema teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid, A. Ujok on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 14. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 15.

§ 275

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 47lg 1 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

Järelikult on

§ 275

lg 1 järgi toime pandud väärteo eest võimalik määrata karistusena rahatrahv vahemikus 12-1200 eurot. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse.

1. Kohus hindab A. Ujoki teosüüd väikeseks. Kuigi ta solvas vangivalvurit kahel korral, ei saa tema sõnakastust pidada intensiivseks, räigeks ega ropuks. Samuti on A. Ujok enda sõnul nii J-M. Ai ees vabandanud kui ka oma teost aru saanud ning pärast seda vahejuhtumit rohkem asunud mõtlema kellele ta mida ütleb. Samas aga nimetas ta oma teguviisi ka kohtuvaidlustes veel naljaks ning leidis, et üksteisest saadi lihtsalt valesti aru, mistõttu ei ole lõpuni kindel kas isik ikka tõepoolest endale juhtunust mingeid järeldusi on teinud.
2. Karistust kergendavad või raskendavad asjaolud A. Ujoki teos puuduvad. A. Ujok kannab käesolevalt Tartu Vanglas karistust ning enda sõnul on tal vanglas ka rikkumisi esinenud (tl 48). Üldpreventiivsestest eesmärkidest lähtuvalt tuleb piisavaks lugeda juba seda, kui kinnipeetavale antakse mõista, et lugupidamatu suhtumine avalikku võimu kaitsevate isikute vastu on taunitav ja võib kaasa tuua karistuse, mistõttu ei tingi õiguskorra kaitsmise huvid eraldi karistuse korrigeerimist. Kohtu hinnangul võimaldab eeltoodu määrata A. Ujokile karistuse sanktsiooni alammääras ning seda on kohtuväline menetleja käesolevas menetluses 4 4-22-635 ka teinud. A. Ujokile mõistetud karistus vastab tema süü suurusele ning on küllaldane ka preventiivsete eesmärkide saavutamiseks.
3. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus väärteomenetlusõiguse rikkumist ei tuvastanud. Kohtu hinnangul on Tartu Vangla 18.02.
4. a otsus seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited selle tühistamiseks alust ei anna.
5. Eelnevast tulenevalt jätab kohus A. Ujoki kaebuse rahuldamata ning Tartu Vangla 18.02.
6. a otsuse väärteoasjas nr 650021000178 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5