← Eesti

1-21-8809/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

  1. mai 2022 Kriminaalasja number 1-21-8809 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik Kriminaalasi Lauri Rünk süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. märtsi 2022 otsus Apellatsiooni esitaja ringkonnaprokurör Anneli Hinto Prokurör ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav Lauri Rünk, isikukood: 38207132712, elukoht: XXX, viibimiskoht: Pargi tee 16, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi maakond (SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskus); kriminaalkorras neli kehtivat karistust Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON:
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. märtsi 2022 otsus osaliselt, s.o Lauri Rüngale tingimisi mõistetud vangistuse osas.
  5. Tühistatud osas teha uus otsus, millega määrata kindlaks, et Lauri Rüngal tuleb mõistetud vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ära kanda reaalse vangistusena.
  6. Muus osas jätta Tartu Maakohtu
  7. märtsi 2022 otsus muutmata.
  8. Apellatsioon rahuldada. KrMS § 414 lg-te 1 ja 2 alusel saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Vangistuse kandmise alguseks on süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
  9. Lauri Rünka süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatiliselt toime pandud võõra vallasasja äravõtmises, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi jätkas samaliigiliste kuritegude toimepanemist Jõgeva maakonnas Jõgeva linnas Aia tänaval 33 Coop Jõgeva Majandusühistu Pae Konsumis 14.09.2021, 28.10.2021, 31.10.2021, 07.11.2021, 08.11.2021, 15.12.2021 ja 27.12.2021 kella 16:52 ja 19:10 paiku, varastades või üritades varastada alkoholi. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
  10. Tartu Maakohtu 04.03.2022 otsusega karistati Lauri Rünka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 1 aasta ja 6 kuu vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Lauri Rünk ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõuded, muu hulgas elab kohtu määratud alalises elukohas Viljandi maakonnas Viljandi vallas Jämejala külas Pargi teel 16, s.o SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses. KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 5 alusel kohustati Lauri Rünka käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja alluma ettenähtud ravile SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses. Maakohus rahuldas VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Jõgeva Majandusühistu tsiviilhagid täielikult ja mõistis Lauri Rüngalt varalise kahju katteks 72,14 eurot Jõgeva Majandusühistu kasuks. 2.
  11. Maakohus leidis, et kriminaalasjas on tõendatud, et Lauri Rünk on
  12. aasta teisel poolel süstemaatiliselt alkoholi varastanud või üritanud varastada Jõgeva linnas Pae Konsumis 14.09.2021, 28.10.2021, 31.10.2021, 07.11.2021, 08.11.2021, 15.12.2021 ja 27.12.2021 kella 16:52 ja 19:10 paiku. Süüdistatav eemaldas alkoholipudelitelt turvaelemendi, pani pudelid kotti, põue või taskusse ja läks kassast läbi alkoholi eest tasumata. 2.
  13. Käesolevas kriminaalasjas oli maakohtu hinnangul peamiseks vaidlusküsimuseks Lauri Rüngale mõistetav karistus. Prokurör oli seisukohal, et süüdistatav peaks asuma kandma 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust, Lauri Rünk ja tema kaitsja sellega ei nõustunud. 2.
  14. Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse KarS § 56 lg-t 1 ja oli seisukohal, et Lauri Rünga puhul esineb karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 järgi, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kuriteo asjaolusid ei pidanud maakohus rasketeks, sest Lauri Rünk ei tekitanud kannatanule olulist majanduslikku kahju, ei olnud vägivaldne, häirinud teisi poekülastajaid vms. Eeltoodut arvesse võttes leidis maakohus, et põhjendatud on mõista Lauri Rüngale karistus alla sanktsiooni keskmise määra. Süüdistatavat on aga varem samalaadsete kuritegude eest karistatud, mistõttu ei pidanud maakohus võimalikuks karistuse mõistmist miinimummäära lähedal. Lauri Rünga süüle vastav ja edasiseks mõjutamiseks piisav karistus on 1 aasta ja 6 kuud vangistust. 2.
  15. Seejärel arutles maakohus küsimuse üle, kas Lauri Rünk peaks talle mõistetud karistuse ära kandma vanglas või oleks võimalik jätta vangistus täitmisele pööramata, tuginedes KarS § 74 lg-le
  16. Maakohtu arvates ei olnud kuriteo asjaolud rasked. Lauri Rünga vargused hõlmasid väheväärtuslikku kaupa, mis ei tekitanud märkimisväärses summas varalist kahju. Tunnistaja H.V. ütluste kohaselt oli Lauri Rünga käitumine rahulik, süüdistatav midagi puruks ei löönud ega käitunud muul moel vägivaldselt. Vahele jäädes oli süüdistatav nõus alkoholi eest maksma. Samuti ei olnud Lauri Rünk vargusi toime pannes silmnähtavalt ja häirivalt alkoholijoobes. 2.
  17. Lauri Rünga isikut hinnates võttis maakohus arvesse, et tal on neli kehtivat kriminaalkaristust varguse või varguse katse eest. Süüdistatav on kandnud karistusi nii reaalselt kui ka tingimisi, samuti teinud üldkasulikku tööd. Maakohus juhtis tähelepanu asjaolule, et ka korduvad eriliigilised karistused ei ole suutnud muuta süüdistatava suhtumist õigusvastasesse käitumisse ega tema kuritegelikku eluviisi. Järjepideva õigusvastase käitumise peamine põhjus on alkoholi liigtarvitamine, ka käesolevad korduvad alkoholivargused olid seotud alkoholisõltuvusega. Seega pidas maakohus süüdistatava edasiseks mõjutamiseks võtmetähtsusega küsimuseks alkoholiprobleemile lahenduse leidmist. 2.
  18. Maakohus märkis, et eelnevate karistuste kandmise ajal oli Lauri Rünk osalenud küll erinevates rehabiliteerivates programmides, kuid need ei lahendanud tema alkoholiprobleemi. 2 Positiivseks pidas maakohus asjaolu, et süüdistatav asus vabatahtlikult ravile Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse, kus plaanib läbida kohtuistungil avaldatu kohaselt vähemalt 5-kuulise programmi. Maakohtu hinnangul võib ravi osutuda tulemuslikuks, sest Lauri Rünk pöördus ravile vabatahtlikult, seejuures pole oluline, kas süüdistatav tegi seda vanglasse sattumise hirmust või sisemisest motivatsioonist. 2.
  19. Viimaks leidis maakohus, et reaalne vangistus täidaks üldpreventiivsed, kuid mitte eripreventiivsed eesmärgid, sest vangistuses ei saaks Lauri Rünk küll uusi vargusi toime panna, kuid see ei mõjutaks teda ka edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Varasemad vangistused ei ole süüdistatavale mõjunud. Lauri Rünka edasiseks distsiplineerimiseks pidas maakohus oluliseks alkoholisõltuvusele püsiva lahenduse leidmist, et süüdistatav suudaks alkoholist iseseisvalt hoiduda. Maakohus nentis, et ka viimast on proovitud, kuid nägi praegusel juhul erinevust asjaolus, et Lauri Rünk tegeleb ise oma alkoholiprobleemiga, mistõttu tuleb talle võimalus anda. Vangistuse kohene ärakandmine ei ole otstarbekas, positiivsemat mõju avaldaks süüdistatavale kriminaalhooldusele allumine koos lisakohustusega mitte tarvitada alkoholi ja alluda sõltuvusravile Viljandi Haiglas. Kui süüdistatav usaldust rikub, on võimalik vangistus täitmisele pöörata. Apellatsioon ja vastus apellatsioonile
  20. Tartu Maakohtu 04.03.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Anneli Hinto, kes taotleb kohtuotsuse osalist tühistamist KarS § 74 lg-te 1 ja 3 kohaldamise osas ning uue otsuse tegemist, millega mõista Lauri Rüngale reaalne vangistus 1 aasta ja 6 kuud. Prokurör leiab, et maakohtu mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule KrMS § 338 p 4 järgi. 3.
  21. Ringkonnaprokuröri hinnangul ei ole maakohus piisavalt tähelepanu pööranud asjaolule, et Lauri Rünk on jätkanud varguste toimepanemist lühikest aega peale vanglast vabanemist, mis näitab, et varguste toimepanemine on muutunud süüdistatava elustiiliks. Lauri Rüngale on varasemalt mõistetud nii reaalselt kandmisele kuuluvaid vangistusi kui ka karistuse kandmisest tingimisi vabastusi, kuid senised karistused ei ole olnud piisavad süüdistatava õiguskuulekale teele suunamiseks. 3.
  22. Samuti peab ringkonnaprokurör vajalikuks arvestada varguste sagedust ja aega. Nimelt pani Lauri Rünk toime kuriteod viies episoodis 14.09.2021-08.11.
  23. Seejärel toimusid läbirääkimised kokkuleppe saavutamiseks, mil isik avaldas soovi asuda ravile ja lubas uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Siiski jätkas Lauri Rünk varastamist kolmes episoodis 15.12.2021-27.12.
  24. 3.
  25. Ringkonnaprokurör heidab maakohtule ette, et piisavalt pole arvestatud üldise õiguskorra huvide kaitsega. Hinnanud süüdistatava väljakujunenud käitumismustrit samalaadsete süütegude toimepanemisel, rikkumiste sagedust, varasemat korduvat karistatust ja varastatu vähest väärtust, kuid eluks vajalikkuse puudumist, jõuab ringkonnaprokurör järeldusele, et süüdistav tuleb tavaelust isoleerida. Lauri Rünga senist elukäiku arvesse võttes on ilmne, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. Karistusest tingimuslik vabastamine ei oma ilmselget kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, mistõttu on põhjendatud vaid reaalse vangistuse mõistmine. 3.
  26. Tähelepanu väärib ringkonnaprokuröri arvates asjaolu, et 16.02.2022 SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse teatisest nähtub, et nende poolt pakutava teenuse sihtrühm on narkosõltlased ja eraldi alkoholisõltuvuse ravi ei pakuta. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks kohustas maakohus süüdistataval nimetatud asutuses elama ja ravi jätkama, kui Lauri Rüngal on probleem alkoholisõltuvusega. Ringkonnaprokurör on veendunud, et SA Viljandi Haigla on süüdistatavale pääsetee võimaliku vanglakaristuse vältimiseks, mitte aga asutus, kus süüdistatav on seadnud eesmärgiks end terveks ravida. SA Viljandi Haiglas viibimine on vabatahtlik ja ravi kestus 5-9 kuud, seetõttu ei saa prokuröri hinnangul 3 kohtuotsusega kohustada Lauri Rünka seal elama. Kui Lauri Rünk tõepoolest soovib alkoholismi ravida, on tal võimalik seda teha ka peale vangistuse kandmist, kus süüdistatav on sunnitud 1 aasta 6 kuud alkoholi tarbimisest hoiduma ja saab läbida rehabilitatsiooniprogramme. 3.
  27. Viimaks viitab ringkonnaprokurör Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-66-13 punktile 6.2 ja otsuse nr 3-1-1-58-13 punktile 10 ning teeb järelduse, et Lauri Rünga reaalsest vangistusest vabastamine on vastuolus karistuse mõistmise üldpõhimõtetega. Süüdistatav on isik, kes ei varasta ainult vangistuses viibides ja kelle poolt toimepandud varguste ajavahed pikenevad võrdelist mõistetud karistusmääraga. Teisisõnu, mida pikem karistus Lauri Rüngale määratakse, seda kauem on võimalik hoida teda eemal kaupluste alkoholiosakondadest, kus ta vargil käib. Üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi ning karistuse kohaldamise mõju arvestades tuleks Lauri Rüngale mõista reaalne vangistus 1 aasta ja 6 kuud.
  28. Tartu Ringkonnakohtu 18.04.2022 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ja määrati selle läbivaatamine kirjalikus menetluses. Kohtumenetluse pooltele anti aega esitada kirjalikke apellatsiooni kohta seisukohti, taandusi ja taotlusi kuni 29.04.
  30. Süüdistatav Lauri Rünk esitas kirjaliku vastuväite, paludes maakohtu otsus jätta muutmata ja ringkonnaprokuröri apellatsioon rahuldamata. Süüdistatav on seisukohal, et maakohtu otsus on õige ja selles on välja toodud piisavalt põhjuseid, miks talle kohaldati tingimisi vanglakaristus katseajaga. Süüdistatav toob välja, et ta viibib alates 11.01.2022 sõltuvusravil SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses, läbib sealset programmi, tegeleb endaga ning temaga on toimunud muutused positiivses suunas. Lauri Rünk on kannatanule Jõgeva Majandusühistu hüvitanud kahju 72,14 eurot. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  31. Ringkonnakohus, uurinud kogutud tõendeid, maakohtu istungi protokolli, kohtuotsust, ringkonnaprokuröri apellatsiooni ja süüdistatava vastuväiteid apellatsioonile, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada mõistetud karistusest tingimisi vabastamise osas ja prokuröri apellatsioon rahuldada.. Süüdistataval tuleb mõistetud karistus ära kanda reaalse vangistusena. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. 6.
  32. Iseenesest on mõistetav maakohtu seisukoht, et Lauri Rünga uute kuritegude oht lähtub tema alkoholi tarvitamisest ja edaspidiste varguste ärahoidmiseks peaks Lauri Rünk oma alkoholiprobleemi kontrolli alla saama. See arusaadav soov ei võimalda siiski vangistust täitmisele pööramata jätta. Nimelt on apellant õigesti välja toonud, et maakohtu mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdistatava isikule KarS § 74 lg 1 mõttes. Seetõttu kohaldas maakohus ebaõigesti karistusse puutuvat materiaalõigust KrMS § 338 p 4 tähenduses. Isiku karistusest tingimisi vabastamise ja käitumiskontrollile allutamise alus on karistuse ärakandmise ebamõistlikkus, mille võivad tingida eripärased kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik, kuid maakohus ei ole neid veenvalt põhjendanud. 6.
  33. Karistusest tingimisi vabastamiseks ja käitumiskontrollile allutamiseks peab arvesse võtma kuriteo raskust. Maakohus ei pidanud Lauri Rünga toimepandud varguste asjaolusid rasketeks, tuues põhjenduseks, et süüdistatav ei tekitanud kannatanule olulist majanduslikku kahju, polnud vägivaldne, ei seganud teisi poekülastajaid, polnud silmnähtavalt ja häirivalt alkoholijoobes ning oli rahulik ja vahele jäädes nõus kauba eest maksma. Kolleegiumile jääb arusaamatuks, miks arvestas maakohus kuriteo raskuse hindamisel vägivalla puudumist, kui KarS § 199 koosseis vägivaldset käitumist niikuinii ei hõlma. Vägivalla esinemisel olnuks tegemist juba röövimisega KarS § 200 järgi. Samuti pole suurt kaalu asjaolul, et süüdistatav teisi poekülastajaid ei häirinud. Kaheldav on, et süstemaatilised vargad, kes on oma oskusi pidevalt varastades lihvinud, ostlejaid tihti segavad. Nende huvides on kauplusest võimalikult vaikselt ja märkamatult koos kaubaga lahkuda. Hoopis olulisem on siinkohal välja tuua, et Lauri 4 Rünk on Pae Konsumist süstemaatiliselt varastades juba aastaid poetöötajaid häirinud ja nende normaalset tööaega risustanud, sest kauplusevarga vahele jäämisel tuleb paratamatult temaga tegeleda, olukord fikseerida, dokumenteerida jne.. Kuriteo raskusastet ei mõjuta ka tõsiasi, et süüdistatav ei olnud silmnähtavalt ja häirivalt alkoholijoobes. Nimetatud tunnuste esinemisel võinuks tegemist olla avaliku korra rikkumisega KarS § 262 mõttes, kuid alkoholijoobe puudumine ei oma tähtsust varguste toimepanemisel. Lauri Rünga rahulik iseloom ja valmidus varastatud toodete eest maksta ei pehmenda tema poolt toimepandud kuritegu. Selline ongi tema kui kurjategija kuritegeliku käitumise stiil. Mitte räuskav vabanduste otsimine ega põgenemine, vaid pigem malbe alistumine, mis ärataks kõrvaviibijates justkui kaastunnet. Tõenäoliselt on suurem osa kauplusevargaid vahele jäädes nõus varastatu tagastama või selle eest maksma, et vältida kriminaalkaristust ja võimalikke sanktsioone. 6.
  34. Samuti tuleb KarS § 74 lg-te 1 ja 3 kohaldamiseks hinnata süüdlase isikut. Maakohus on õigesti märkinud, et Lauri Rüngal on neli kehtivat karistust süstemaatilise varguse või varguse katse eest, seejuures on süüdistatav kandnud karistusi reaalselt, tingimisi, teinud üldkasulikku tööd, aga ometi ei ole korduvad eriliigilised karistused ja riigi poolt antud alternatiivsed võimalused suutnud muuta Lauri Rünga suhtumist õigusvastasesse käitumisse ega tema kuritegelikku eluviisi. Lauri Rünk on vargusi toime pannud rohkearvuliselt ja süstemaatiliselt. Tuleb täheldada, et süüdistatav jätkas varastamist lühikest aega peale eelmise vanglakaristuse kandmist ja varastas edasi ka peale läbirääkimiste pidamist prokuröriga kokkuleppe sõlmimiseks. Kuritegude toimepanemine on kujunenud Lauri Rünga elustiiliks, talle on saanud harjumuseks varastada alkoholi. 6.
  35. Alkoholisõltuvuse ravimiseks on süüdistatav eelnevalt osalenud mitmetes rehabiliteerivates programmides, kuid need ei ole vilja kandnud. Nõnda on üsna vähetõenäoline, et Lauri Rünga alkoholiprobleemi lahendab 5 kuni 9 kuu pikkune vabatahtlik ravi SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses, eriti arvestades, et keskus on spetsialiseerunud narko- ja uimastisõltuvuse ning mitte alkoholisõltuvuse ravile. Käesoleval juhul jääb paratamatult mulje, et süüdistatav pöördus SA Viljandi Haiglasse vanglakaristuse vältimiseks peitu. Kolleegium on päri ringkonnaprokuröri seisukohaga, et Lauri Rüngal on võimalik alkoholismi ravida vangistust kandes, kus tal puudub igal juhul pikemaajaliselt alkoholile juurdepääs ja ta saab abi rehabilitatsiooniprogrammides kui ka vanglast vabanedes, mil süüdistatav võib pöörduda alkoholisõltuvuse ravile suunatud asutusse. 6.
  36. Lauri Rünga käitumismuster, kuritegude toimepanemise sagedus ja varasemad karistused annavad alust järeldada, et vabaduses viibides jätkab ta varastamist. Süüdistatavale on antud korduvalt võimalus tõestada, et ta suudab vabaduses viibides õiguskuulekalt käituda, kuid Lauri Rünga suhtumine õiguskorda on jäänud ükskõikseks. Karistusest tingimisi vabastamine ei avaldaks süüdistatavale kasvatuslikku mõju, seepärast tuleb Lauri Rüngale mõista reaalne vangistus 1 aasta ja 6 kuud. 6.6 Kahjuks pole praegu võimalik kurjategijate alkoholismiga efektiivselt tegeleda. Muu hulgas ei saa asendada vangistust raviga KarS § 692 järgi. Nimelt saab seda meedet tulenevalt KarS § 692 lg-st 6 rakendada üksnes narkomaania ja seksuaalsuunitluse häirete puhul, aga mitte alkoholismi korral. Seadusandja võiks kaaluda ka alkohoolikute tõsise mõjutamise võimaluse loomist – kas KarS § 692 eeskujul või kurjategijat väga intensiivselt vanglas (või muus asutuses) ravides. See aga nõuab mahukaid ressursse ja põhimõtteliste muudatuste tegemist. Praegu tuleb aga lähtuda kehtivast õiguslikust regulatsioonist ja see on niisugune, nagu ülal märgitud: kui kurjategija puhul esineb alkoholist tingitud tõsine uute kuritegude toimepanemise oht, tuleb see kurjategija saata vanglasse. Seda, et ta vanglast vabanedes paneb suure tõenäosusega toime uued kuriteod, tuleb paraku lihtsalt aktsepteerida.
  37. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 4 ja § 340 lg 4 p-st 4 tuleb Tartu Maakohtu
  38. märtsi 2022 otsus tühistada osaliselt, s.o Lauri Rüngale mõistetud vangistusest tingimisi vabastamise osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega määrata, et 5 Lauri Rüngal tuleb 1 aasta 6 kuu pikkune vangistus ära kanda reaalselt. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon kuulub rahuldamisele. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 6 Erkki Hirsnik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.