Obsah (16)

§ 268§ 381§ 180§ 181§ 126§ 318§ 10§ 387§ 189§ 66§ 306§ 7§ 217§ 309§ 175§ 179

1-20-3910 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Kaitsja Süüdistatav Harju Maakohus, Tal

§ 268

lg 6, § 306 ja § 309 lg 2 ja 3; §-dest 311-313, § 314,

§ 381lg 6 ja Ts

MS § 428 lg 1 p 3, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Daniil Sauškin KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
2. Kvalifitseerida Daniil Sauškini tegu M N vastu ümber KarS § 118 lg 1 p 2 järgi, tunnistada Daniil Sauškin KarS § 118 lg 1 p 2 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 8 aastat 6 kuud vangistust.
3. Õigeks mõista Daniil Sauškin KarS § 114 lg 1 p 6 - § 25 lg 2 järgi A K vastu suunatud teos.
4. KarS § 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Daniil Sauškinile liitkaristuseks 10 aastat vangistust.
5. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning 10 aasta pikkuse vangistuse alguseks lugeda 19.02.
7. Tõkend vahistamine tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
8. Võtta vastu kannatanu M N tsiviilhagist loobumine ning lõpetada menetlus Daniil Sauškini vastu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. 8.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 alusel mõista Daniil Sauškinilt välja riigieelarve tuludesse menetluskulud kogusummas 4974,40 eurot, mille hulka kuulub: 1-20-3910 - määratud kaitsjale makstud tasust kohtueelses menetluses 2/3 ehk 628,80 eurot; määratud kaitsjale makstud tasust kohtumenetluses 2/3 ehk 1005,60 eurot; joobeseisundi tuvastamise kulud kokku 219 eurot; isiku kohtuarstliku ekspertiisi xxx kulu 84 eurot; DNA ekspertiisi nr xxx kulu 171 eurot; DNA-ekspertiisi nr xxx kulud 228 euro ulatuses; DNA-ekspertiisi nr xxx kulud 171 euro ulatuses; narkootilise aine ekspertiisi nr xxx kulud 168 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr xxx kulud 336 eurot; autotehnilise ekspertiisi nr xxx kulu 503 eurot; esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1460 eurot. Jätta

§ 180

lg 3 alusel riigi kanda DNA-ekspertiisi nr xxx kulust 399 eurot ja DNAekspertiisi nr xxx 342 eurot, kokku 741 eurot. Jätta

§ 181

lg 1, § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel riigi kanda isiku kohtuarstliku ekspertiisi xxx kulu 84 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasust kohtueelses menetluses 1/3 ehk 314,40 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses 1/3 ehk 502,80 eurot, kokku 901,20 eurot. Võimaldada Daniil Sauškinil tasuda riigieelarve tuludesse välja mõistetud menetluskulud 4974,40 eurot ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega ositi tasumisel tuleb Daniil Sauškinil ühes kuus tasuda vähemalt 414,53 eurot, arvestusega, et 12-nda kuu lõpuks on tasutud menetluskulud täies ulatuses. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber xxx. Makseinfo koos kohtuotsusega on kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 9. Asitõendid: - Daniil Sauškini pass ja riidest kott ning Daniil Sauškini mobiiltelefon (asuvad asitõendite hoidlas aktide nr xxx ja nr xxx alusel) –

§ 126

lg 3 p 2 alusel edastada kinnipidamisasutusse Daniil Sauškini asjade hulka lisamiseks. - 7 minigrip kilekotti, tops, lühimenetluse otsus (asuvad asitõendite hoidlas akti nr xxx alusel)

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; - Kannatanu kahjustatud riided (asuvad asitõendite hoidlas akti nr xxx alusel) –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

- Kohtueelses menetluses kogutud proovid, kiud, mikroosakesed, jälgede kaardid, valget värvi sõiduki detail, kokku 16 pakendit (asuvad asitõendite hoidlas akti nr xxx alusel) -

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

- Kohtueelses menetluses kriminaalasja materjalidele lisatud 17 CD/DVD teabekandjat (neist kohtutoimikus 11 CD/DVD teabekandjat) salvestiste, fotode ja muu digitaalse teabega -

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse pooled võivad kohtuotsuse peale esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (

§ 318lg 1, 319 lg 2).

Kui isikule on menetlusdokument

§ 10

sätete alusel tõlgitud, siis arvestatakse selle menetlusdokumendi peale kaebamisel kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates (

§ 10

). Menetluskulusid on võimalik vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik 2 1-20-3910 sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule (

§ 189lg 3).

SÜÜDISTUSED Daniil Sauškin omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata kohas, isikul ja ajal, kuid enne 19.02.2020 tuvastamata kohas ja isikult suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrilist ainet eesmärgiga neid edasi anda erinevatele isikutele nii menetluses tuvastamata isiktele kui tunnistajale T T. Narkootilisi aineid käitles D. Sauškin enne 19.02.2020 mitme kuu vältel, sealhulgas Tallinnas xxx korteris xxx tema kasutatavas ruumis, kus 19.02.2020 teostatud läbiotsimise käigus leiti D. Sauškini kasutuses olevast sektsioonkapi sahtlist narkootilise aine kokaiini jääke, ja enda kasutuses olevas sõiduautos Opel Insignia (reg.nr xxx). 19.02.2020 enne kella 10 sõitis ta enda kasutuses oleva sõiduautoga Opel Insignia (reg.nr xxx) Tallinnas xxx asuva kaupluse S parklasse eesmärgiga eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet kokaiini ebaseaduslikult T. T tasu eest edasi anda. D. Sauškini poolt narkootilise aine kokaiini edasiandmine teisele isikule jäi lõpule viimata, kuivõrd enne edasiandamist asusid politseiametnikud teda kinni pidama, mille käigus ta põgenes. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisi aineid hoidis ta enda kasutuses olevas sõiduautos Opel Insignia (reg.nr xxx) kuni 25.02.2020 kell 14:21 alustatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära: - sõiduauto kindalaekast narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrilist ainet kokku massiga mitte vähem kui 6,06 grammi (puhtal kujul kokaiini mitte vähem kui 2,88 grammi): 1tk suurem minigrip kilekott, mille sees oli omakorda 5tk väiksemat minigrip kilekotti narkootilist ainet kokaiini sisaldava pulbrilise ainega kokku massiga 5,03 grammi (puhtal kujul kokaiini 2,34 grammi) ja 1tk väiksem minigrip kilekott kokaiini sisaldava pulbrilise ainega massiga 1,03 grammi (puhtal kujul kokaiini 0,54 grammi) - sõiduauto kahe esiistme vahel oleva käetoe seest 1tk valget värvi plastmassist tops kirjaga „Orbit“, mille seees olid kanepiõisikud massiga 0,47 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 23%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja kokaiin kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri

1. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine kokaiini puhul 0,65grammist. Nii käitles D. Sauškin narkootilisi aineid koguses, mis tekitanuks narkojoobe vähemalt 44-le inimesele. Oma tegevusega pani Daniil Sauškin toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 19.02.2020 kell 10.08 Tallinnas xxx asuva S parklas pärast politseitöötajate poolt Daniil Sauškini kasutuses olnud sõiduki Opel Insignia (reg.nr xxx) sissepiiramist ja tema narkootilise aine suures koguses käitlemises kahtlustatavana kinni pidama asumist, alustas 3 1-20-3910 kinnipidamise ja tal kaasas olnud suures koguses narkootilise aine äravõtmise vältimiseks, s.o süüteo varjamise eesmärgil, sõidukiga põgenemist - vajutas tahtlikult gaasipedaali ja suunas sõiduauto tema nägemisväljas auto kapoti ees seisnud Põhja prefektuuri politseiametniku M N poole, kiirendas ja sõitis politseiametnikule tahtlikult otsa. Auto esiotsaga löögi saanud M.N kukkus selili auto ette risti, mis omakorda põhjustas tema taga olnud Põhja prefektuuri politseiametniku A K kukkumise, kelle jalg jäi seejuures M.N keha keskosa alla. Olles tahtlikult ajanud oma juhitud sõiduki alla inimesed pikali, jätkas D.Sauškin sõiduki juhtimist samas suunas ja sõitis M. N ja A. K sõiduki esiratta ja seejärel ka tagarattaga tahtlikult üle, lohistades pärast ülesõitu sõiduki külge jäänud M.N mööda asfalti veel ca 3 meetrit ning seejärel põgenes sõidukiga sündmuskohalt. Teades, et tema kasutuses oleva mootorsõidukiga inimesest üle sõitmine võib põhjustada inimesele raskeid ja ka surmavaid vigastusi, D. Sauškin vähemalt möönis selliste tagajärgede saabumist. D. Sauškini juhitud sõiduki otsasõit põhjustas M. N pikaaajalise tervisekahjustuse kestvusega üle nelja kuu – vaagnaluude ebastabiilse hulgimurru, samuti marrastusi paremal küünarnukil, vaagna eespinnal, reite ja säärte ees-ja tagapindadel ning põlvedel. A. K põhjustas otsasõit vasaku jala vigastuse – kontsluu tagumise jätke ärarebimismurru ja nahamarrastuse kanna piirkonnas. Oma tahtliku tegevusega Daniil Sauškin vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas teise inimese tapmist teise süüteo varjamise eesmärgil, s.o pani toime KarS § 114 lg 1 p 6 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. PÕHIOSA I Narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistus Tuvastatud asjaolud, kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused
2. Kohus loeb tõendatuks asjaolu, et Daniil Sauškin käitles narkootilisi aineid enne 19.02.2020 Tallinnas xxx korteris xxx. Nimelt 19.02.2020 läbiotsimise protokolli (Kd 1, tl 144-158) järgi leiti Tallinnas, xxx asuva korteri nr xxx elutoa kapisahtlist pass ja musta värvi kott, millel mõlemal olid valge aine jäägid (vt fototabeli fotod nr 12-15, Kd 1, tl 155-156). 06.03.2020 asitõendi (läbiotsimiste käigus leitud esemed) vaatlusprotokollist (Kd 1, tl 186-190) ilmneb, et korterist leitud kehtetu pass on väljastatud Daniil Sauškini nimele. Narkootilise aine ekspertiisi akti nr xxx (Kd 1, tl 159-160) järgi leiti xxx korteris olnud passilt ja kotilt kokaiini jälgi. Kuna xxx korteri nr xxx läbiotsimisel avati korteri välisuks D. Sauškinil kaasas olnud võtmetega, siis kohtu hinnangul see näitab, et süüdistataval oli läbiotsimise eelselt ligipääs nimetatud korterile. D. Sauškini seost viidatud korteriga näitab ka fakt, et 25.02.2020 läbiotsimise protokolli (Kd 1, tl 165-173) järgi leiti sõidukist Opel Insignia registreerimismärgiga xxx (edaspidi otsuses Opel) mh kiirmenetluse otsus D. Sauškini nimele, millel oli menetlusele allutatud isiku elukohana märgitud Tallinn, xxx (vt fototabeli foto nr 9, Kd 1, tl 171).
3. Asjaolusid, et D. Sauškin käitles narkootilisi aineid enne 19.02.2020 ja 19.02.2020 sõitis ta enda kasutuses oleva sõiduautoga Opel Tallinnas xxx asuva kaupluse S (edaspidi otsuses K S) parklasse, et seal kokaiini ebaseaduslikult T T tasu eest edasi, kuid seda ei toimunud, sest enne kokaiini edasiandamist asusid politseiametnikud teda kinni pidama, mille käigus D. Sauškin põgenes, näitavad eeskätt anonüümse tunnistaja T Te (T) ütlused ning nendega haakuvad politseiametnikest kannatanu A K (K), kannatanu M N ning tunnistajate M V ja V Vi (V) ütlused. Parklas toimunu ning Opeli ärasõit parklast on fikseeritud 17.03.2020 asitõendi (videosalvestised) vaatlusprotokollis ja sellele lisatud DVD-R plaadil paikneval salvestisel (Kd 1 tl 24-35, 39), samuti kajastavad neid asjaolusid juhusliku pealtnägija tunnistaja R K (K) ütlused, kaudselt ka mitmed teised tõendid. Opeli kasutus süüdistatava poolt on tõendatud tunnistaja F Si (S) ütlustega, aga ka muudest tõenditest nähtuva teabega.
4. Anonüümse tunnistaja T T ütlustest kohtus ilmnes, et ta tunneb süüdistatavat seoses sellega, et ostis temalt narkootikume. Tunnistaja T. T ostis veebruarikuus Telegrammi äpi kaudu T C nimeliselt isikut kahel korral 1 gr kokaiini hinnaga 120.- gramm. Järgmine 3 grammi kokaiini ost 4 1-20-3910 hinnaga 360.- pidi T. T sama müüjaga toimuma 19.02.2020 hommikul K S parklas. T. T sõnul kasutatakse kokaiini tähistamiseks sõnu „kallis“, „O“ ehk „P“ ja „K“. T. T informeeris 19.02.2020 hommikul kokkulepitud kokaiinitehingust politseiametnikku A. K ja kohtus temaga xxx asuvas Xxx tanklas. Tanklas näitas T. T politseiametnikule Telegrammi äpis kirjavahetust. Kirjavahetusest selgus, et kohtumisele tuleb narkootikumide müüja valge Opeliga. T. T sõitis koos politseinikega K S juurde. T. T näitas politseinikule parklas valges Opelis istuvat süüdistatavat. Politseinikud olid kahe sõiduautoga ning T. T istus Audi tagaistmel. Politseinikud blokeerisid autodega Opeli ning Audi pargiti Opeli juhipoolsele küljele. Opeli mootor töötas. T. T nägi süüdistatavat Opelis telefonis olevat, siis süüdistatav märkas politseinikke. Kõik politseinikud väljusid. Kapoti juurde jäi seisma kaks või kolm politseiniku. Üks Audis olnud politseinik liikus juhi akna juurde. Politseinikud karjusid „politsei“, „avage uks“. T. T kuulis löögi heli. Süüdistatav istus, pea oli otse ning hakkas tõmblema, keha liigutama, pani käigu sisse ja peale seda hakkas auto suurel kiirusel sõitma. Hetkel, kui Opel hakkas sõitma, T. T süüdistatava nägu enam ei näinud. Ta ei näinud, sest seda varjas Audis istunud politseinik, kes läks juhiukse poole. T. Te sõnul olid Audi aknad toonitud. T. T nägi Opelit hüppeid tegemas, justkui sõidaks see künka otsa ja kuulis, et inimene karjub valust. Opel sõitis ära. Kohus jätab tõendikogumist välja tunnistaja T T ütlused osas, milles tunnistaja kohtus rääkis, et tema arust olid kolmel Opeli juures olnud politseinikul relvad käes. Nimelt politseiametnikest kannatanute ja tunnistajate ütlused näitavad ühtemoodi, et relv oli parklas nähtaval üksnes kannatanul M. N. Kohtu hinnangul on T. T mälupilt nähtud relvade arvu osas ekslik ning sellist võimalust möönis tegelikult T. T kohtus ka ise, vastates prokuröri küsimusele, mitut relva üldse nägite: „Täpselt ei mäleta, nägin võib olla kolme. Kui vaatasin aknast välja, siis nägin kolme politseinikku, nendel nägin relva.“ Seejärel T. T selgitas: „Jah, teised olid minu taga ja ma ei näinud neid väga hästi.“ Vastuolude kontrolliks avaldati kohtueelses menetluses 02.04.2020 antud tunnistaja T. Te ütlused osas, millest ta ei näinud, et mehel, kes üritas avada Daniili juhipoolset ust, oleks käes olnud relv. Esinevat vastuolu nähtud relvade arvu osas selgitas T. T kohtu arvates usutavalt sellega, et ta võis kohtuistungil antud ütlustes relvade arvu osas eksida, kuna see oli ammu.
5. Kannatanu A K ütlused riimuvad tunnistaja T. Te ütlustega. Kannatanu A. K kohaselt sai ta kodanikult teavet, et üks isik müüb kokaiini. Kodanikuga kohtuti xxx xxx. Kodanik näitas A. K mobiiltelefonis Telegramm äpis narkomüüjaga peetavat kirjavahetust, mis oli seadistatud kustuvale režiimile. Narkomüüja isikuandmed olid teadmata. Sündmuskohale mindi kahe autoga selleks, et kinni pidada tundmatut narkootikumide müüjat. Viimasel hetkel saadi teada, et müüja tuleb parklasse mitte jala, vaid Opeliga. Kui oleks teatud, et tegemist on autoga, oleks välja mindud suurema kontingendiga. Opel oli tagaratastega pargitud vastu äärekivi ning otsustati, et Opelit on võimalik kahe autoga ära piirata nii, et ta ei ole võimeline põgenema. Ilmselt oleks saanud Opel üle äärekivi sõita, kuid arvati, et piiramine suudetakse kahe autoga ära teha. Piiramiseks sõitis Volkswagen Opelile risti ette ja Audi sõitis juhipoolsele küljele, väikse nurga alt, enam vähem paralleelselt. A. K sõnul istus tema Audi tagaistmel vasakul, oodates oma võimalust sekkumiseks, kuna ruumi oli seal suhteliselt vähe. Audi klaasid olid toonitud. Ajal, mil A. K istus Audis, nägi ta, et Opeli juht pani neid tähele alates hetkest, mil Volkswagenist väljus kolm ametnikku. Kui politseiametnikud olid juba Opeli ukse kallal, siis Opeli juht vaatas korra alla ja A. K nägi parema käe liigutust, pani käigu sisse, siis tõstis pea kohe üles. A. K sõnul väljusid esimesena Volkswagenis olnud ametnikud: V. V, M. V ja M. N. M. V või V. V katsus ukselinki ja andis teistele teada, et uks on kinni. M. V või V. V üritas hakata juhiukse klaasi lõhkuma. A. K, istudes suletud uste ja akendega Audis, kuulis politseiametnike hüüdeid „politsei“, „avage uks“. Kui A. K Audist väljus, nägi ta M. N Opelist vasakul pool, esiratta juures. A. K sõnul niipea, kui ta autost välja astus, hakkaski sõiduk liikuma. Alguses liikus Opel otse, hakkas rammima ees seisvat Volkswagenit. Kuna Volkswagen oli pargitud mitte täpselt risti, vaid natuke nurga all, siis hakkas mööda autot libisema ja ilmselt pärast keeras sealt autode vahelt vasakule välja. A. K nägi, kuidas liikuma hakkav Opel lükkas M. N eest ära A. K poole ja koos kukuti. A. K arvas, et jäi koos M. N Opeli juhi vaatevälja, kuna kannatanu autojuhina võib öelda, et kui sõidad otse, siis sa igal juhul 5 1-20-3910 näed, mis ümberringi toimub. Kannatanu leidis, et ei olnud suurt takistust või eset, mis võiks varjata teda või teisi politseiametnikke Sauškini vaateväljas. Seal olid ainult auto enda konstruktsioonid. A. K sõnul sõitis Opel mõlema rattaga temast ja M. N üle. Siis, kui esirattaga sõitis M. N üle, jäi A. K jalg M. N ja asfaldi vahele kinni, A. K tundis survet ja nägi kuidas Opel libises M. N üle. Siis sõitis Opel neist tagumise rattaga üle ning A. K jäi istuma. M. N lohistas Opel veel paar-kolm meetrit eemale. Sisuliselt sõitis Opel üle ühest ja samast piirkonnast, M. N reiepiirkonnast ja kannatanu A. K vasaku jala pahkluu piirkonnast.
6. Kannatanu M N sõnul oli tema Volkswageni juht. Kõrvalistmel viibis M. V ja juhi istme taga istus V. V. A. K ja R. R liikusid sündmuskohale Audiga. Juhtumi koordinaator oli A. K. Kannatanu M. N peatas Volkswageni Opeli suhtes mitte päris risti, vaid kergelt diagonaalis. Sõidukite esiotsad olid kohakuti, enam-vähem üksteisega vastamisi. Audi parkis eest vaadates Opelist paremale, esiotsaga äärekivi poole. Opeli ja Audi vahele võis jääda üks parkimiskoht. Opeli juhiistmel istus süüdistatav, kes vaatas esmalt endale sülle. Vahetult enne, kui M. N Volkswageni peatas, tõstis süüdistatav pea ning vaatas otse nende sõiduki suunas. Süüdistatava reaktsioon oli näoilme järgi üllatunud. Näoilme oli kergelt muutunud, et mis nüüd saama hakkab, teadmatus. Autost väljudes oli kuulda Opeli mootori heli. Kui Volkswagen peatus, väljusid esmalt M. V ja V. V, seejärel M. N. M. N ülesanne oli jõuda Opeli vasakpoole esimese ratta juurde ja seal relv käes, julgestada antud tegevust, kuni kolleegid üritavad sõiduki ust lahti saada ja isikut sealt sõidukist välja võtta. M. N ei näinud M. V ja V. Vil relva. M. N nägi, kuidas M. V katsus Opeli juhi ukselinki, uks ei avanenud. Seejärel hakkas M. N Volkswagenist väljuma. Ta kuulis M. V ja V. Vi karjumas. M. N mäletas, et jõudis Opeli vasakpoolse esiratta juurde ja nägi isikut läbi Opeli esiklaasi. Sel hetkel, kui M. N juhile otsa vaatas, vaatas ka juht M. N suunas. M. N sõnul oli ta jõudnud relva võtta paremasse kätte ja see oli liikumas ette suunas. M. N kuulis, et Opeli rattad hakkasid kohapeal ringi käima. Järgmise hetkena mäletas M. N seda, kui Opeli esimene vasak ratas sõitis tema kehalt maha. M. N sai enda asendist aru, et on kuidagi risti sõidukiga ja tegemist oli tema vaagna piirkonnaga.
7. Tunnistaja M V rääkis, et tema istus Volkswagenis juhi kõrval. Tunnistaja M. V väljus sõidukist ja liikus Opeli juhiukse juurde. Opeli juhiistmel istus isik, avatud telefon käes. Juhi ukse juurde jõudes tõmbas M. V lingist, uks oli lukus. M. V karjus täiest kõrist korduvalt „politsei“, „avage uks“. M. V kuulis ka teisi politseiametnike samu korraldusi karjumas. Juht pööras pilgu otseks, võttis vasaku käega roolist ja parema käega liikus sinna, kus on käigukang. Opelist ei kostunud midagi. Hetkel kui M. V oli Opeli ukse juures lingist tõmbamas, oli V. V tema kõrvale jõudmas ja M. N liikus sel hetkel Volkswageni eest ning ka Opeli eest sõiduki ette poole. M. V ei näinud lingist tõmbamise ajal A. K ja R. R. M. V nägi relva üksnes M. N. Relv oli suunatud maha ja M. N liikus sel hetkel Opeli ees. Opel alustas kummivilinal sõitmist. M. N paiknes enne Opeli kohalt ära sõitmist nii, et kui juht vaataks rooli eest otse, siis praktiliselt vasakul pool ees M. N oligi. Sõiduki ees, aga vasakul pool. M. N sai esmalt vasakult poolt autolt löögi, kukkus pikali ja samal ajal rammis Opel esimese parempoole otsaga Volkswagenit. Opel pööras vasakule ja rammis Volkswagenit kriimustades ennast sealt välja. Samaaegselt kui ta veel Volkswagenit kriimustas ja rammis, sõitis ta eesmise vasakpoolse rattaga M. N üle. Kui esiratas oli M. N üle sõitnud karjus M. N väga valjult. Kui Opel oli Volkswageni küljest lahti saanud, muutis ta sõidukiirust kiiremaks. Kui Opel hakkas sõitma, siis M. V nägi, et ka A. K kukkus. Selle kukkumise põhjustas M. N kukkumine.
8. Tunnistaja V V rääkis, et tema istus Volkswagenis juhi taga. Tunnistaja V. V ütlustest nähtuvalt oldi erariietes ja eraautodega, et neid oleks võimalikult vähe märgata. Kuna aine hävitamise oht suur, see toimub väga kiiresti, siis nad ei saa olla kinnipidamistel silmapaistvad. Töötõendit näidatakse pärast isiku kinnipidamist. V. V sõnul jäi parkides Opeli ja Audi vahele üks parkimiskoht. Opeli ja Volkswageni vahele võis jääda 0,5 meetrit ning Volkswagen oli pargitud Opeli ette väikese nurgaga. V. V sõnul oli tema ülesanne siis, kui sõiduki uks on lukus, aken purustada ja juht välja tõmmata. Ajal, mil M. V katsus ukselinki, jooksis V. V Opeli küljeakna juurde, käes käerauad. V. V sõnul anti mitmel korral valjuhäälselt teada „politsei“, „avage uks“. Isik vaatas otsa, ei avanud ust. Salongist ei olnud kuulda ühtegi heli. Siis otsustas V. V hakata 6 1-20-3910 käeraudadega aknaklaasi lööma. Järgmine hetk nägi V. V, et juht tegi midagi käigukangi juures ja vajutas gaasi. V. V sõnul oli M. N kokkulepitud positsioon esimese vasaku rehvi juures julgestamine, kuid kui kaugele M. N jõudis, ei osanud V. V öelda. Nähtaval oli üksnes M. N relv. Opeli mootor töötas. Juht oli paaniline, rapsis käigukangiga. Opeli liikumise alustamine oli kiire. V. V näitas 19.02.2020 sündmuskoha vaatlusprotokolli (Kd 1, tl 45-47) skeemi kasutades, et Opel paiknes skeemil kohas, kus skeemile on kirjutatud 8,
9. V. V sõnul sõitis Opel Volkswageni tagumise osa ca 0,5 meetrit paigast. Volkswageni riivamise järgselt muutis auto suunda vasakule. V. V kuulis matsu ja kuulis, et M. N karjub valjult. M. N oli esi- ja tagasilla vahel pikali. V. V kuulis, kuidas Opeli rattad kraabivad asfalti. Opeli tagaratas sõitis M. N üle ja Opel lahkus. M. N jäi karjudes pikali maha. Hiljem V. V nägi, et A. K lonkab.
10. D. Sauškini kinnipidamise alustamine 19.02.2020 K Si parklas ning Opeli ärasõit parklast on fikseeritud 17.03.2020 asitõendi (videosalvestised) vaatlusprotokollis ja sellele lisatud salvestisel. See tõend haakub eelnevalt kajastatud kannatanute ja tunnistajate ütlustega K Si parklas toimunu osas. Nii protokollist kui kohtuistungil vaadatud salvestiselt on näha, et 19.02.2020 kell 10:08:45 (salvestisel kuvatud aeg 00:01:45) sõidab parklas Opeli ette Volkswagen, jäädes Opeli esiosa ette kõrvalistuja poolse küljega. Volkswagenist väljuvad kell 10:08:47 (salvestisel kuvatud aeg 00:01:47) üheaegselt kolm isikut. Kell 10:08:48 (salvestisel kuvatud aeg 00:01:48) pargib Opeli juhipoolsele küljele Audi, jäädes Opeli poole juhipoolse küljega. Volkswageni kõrvalistuja kohalt väljunud isik jookseb koheselt Opeli juhiukse juurde, jõudes sinna salvestisel kuvatud aja järgi 00:01:
11. Volkswageni juhi tagaistmelt väljunud isik jõuab Opeli juhiukse juurde kell 10:08:50 (salvestisel kuvatud aeg 00:01:50). Volkswageni juhiistmelt väljunud isik jookseb mööda Volkswageni esiosast ja seejärel jookseb mööda Opeli esiosast. Joostes paneb ta parema käe korraks parema puusa piirkonda ja seejärel parema ja vasaku käe enda ette ning jõuab joostes kell 10:08:51 (salvestisel kuvatud aeg 00:01:51) Opeli juhipoolse esitulega kohakuti. Salvestiselt on näha, et samal ajal, kui Volkswageni juht jõuab joostes Opeli juhipoolse esitule piirkonda, alustab Opel kell 10:08:52 (salvestisel kuvatud aeg 00:01:52) liikumist ning samal ajal on Audi juhipoolselt küljelt näha väljumas üksteise järel kahte isikut (salvestisel kuvatud aeg vastavalt 00:01:51 ja 00:01:52). Liikuma hakanud Opel tõukab Opeli juhipoolse esitule piirkonnast veidi vasakul jooksvat Volkswageni juhti (salvestisel kuvatud aeg 00:01:52). Volkswageni juhi taga on näha Audist esimesena väljunud isikut. Volkswageni juht kukub peale saadud tõuget ja teda pole enam näha (salvestisel kuvatud aeg 00:01:52). Salvestiselt nähtuvalt Volkswageni rappumise ajal (salvestisel kuvatud aeg 00:01:53) kaob kaamerast (kukub) Audist esimesena väljunud isik. Seejärel kohe (protokolli järgi kell 10:08:53 ja salvestisel kuvatud aeg 00:01:53) tõuseb märgatavalt Opeli juhipoolne osa. Kell 10:08:55 (salvestisel kuvatud aeg 00:01:55) tõuseb kergelt Opeli tagumine osa. Opel on sellel hetkel välja sõitnud Volkswageni ja Audi tagumiste osade vahele jäänud avast ning Opeli edasiliikudes ilmub juhipoolse külje varjust nähtavale maas lamav isik (salvestisel kuvatud aeg 00:01:55). Opel sõidab minema. Nimetatud tõend näitab lisaks parklas toimunule ka seda, et Volkswagenist inimeste väljumisest kuni Opeli liikuma hakkamiseni möödus väga lühike aeg, 5 sekundit. Tegemist on ajaga, mil süüdistatav objektiivselt reageeris toimuvale ja võttis vastu otsuse alustada Opeliga liikumist.
12. Tunnistaja R K ütluste kohaselt viibis ta 19.02.2020 kella 10 paiku xxx, K S nurga juures. Tunnistaja R. K ette jäi parkla. R. K kuulis kõvahäälset riidu parkla kaugemast osast, 20 meetri kauguselt. R. K kuulis, kuidas löödi vastu autot, kapoti vastu. R. K nägi kolme autot: Audi A6, Opel Insigniat ja Volkswagenit. Sõidukite juures oli umbes 5 tavaliselt riietatud meest. R. K kuulis käskivas toonis hääli, tähelepanu pööramiseks. R. K nägi, et juhi ukse juures olev mees üritas ust avada, koputas vastu akent. Kapoti ees olevad mehed lõid kätega vastu kapotti, kõik üritasid juhi tähelepanu endale pöörata. R. K kuulis mootori häält, oli äkiline start. Oli kuulda mootori häält ja kummikriipimist. Opel sõitis R. K mööda. Opeli startimisel kukkus üks mees tervenisti auto alla ja teisel sõitis jalast üle. Jalast ülesõitu järeldas R. K sellest, et isik lonkas pärast sündmust. R. K nägi, et inimestest ülesõitmisel auto hüples, sama kui auto sõidab üle lamava politseiniku. Kohus jätab tõendikogumist välja tunnistaja R. K ütlused osas, milles tunnistaja nägi parklas autoukse kinni tõmbamist ja isiku äkilist autosse istumist. Kohtu hinnangul on R. K selline 7 1-20-3910 mälupilt vale, kuivõrd 17.03.2020 asitõendi (videosalvestised) protokollist ja salvestisest nähtuvat ei istunud keegi K S parklas sõidukisse, vaid sõidukitest väljuti ja seda sekundites mõõdetavate ajavahemiku sees. Arvestades asjaolu, et R. K seisis sündmuskohast kümneid meetreid eemal ning R. Ki koostatud ja kohtus uuritud skeemi (Kd 2, tl 75) järgi K S nurga juures selliselt, et tema vaatevälja jäi Audi tagumine pool, lisaks pööras ta tähelepanu sündmusele alles siis, kui kuulis karjumist ja löömist vastu Opelit, mil objektiivselt olid Volkswagenist väljunud juba 3 isikut ja Audist väljusid kiiresti 2 isikut, siis kohus leiab, et R. K ekslikult järeldas nähtud Volkswageni või Audi uste kiirest sulgumisest kellegi sõidukisse istumist. R. K ütlustele ülejäänud osas, milles ütlused langevad kokku muu tõendikogumiga, on võimalik tugineda.
13. 19.02.2020 asitõendi (Volkswagen) vaatlusprotokollist (Kd 1, tl 122-132) on näha, et Volkswageni parempoolsest esiuksest kuni parempoolse tagumise poritiivani sõiduki kerel lainelisi kriimustusi ning mõlke. Opeli autotehnilise ekspertiisiakti nr xxx (Kd 1, tl 113-121) järgi oli Opel tehniliste riketeta. Ekspertiisiaktile lisatud fototabelist paistavad Opeli parempoolse esitule all kaitseraual kraapejäljed. 19.02.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollis ja selle skeemil on fikseeritud K S parklas Audi ja Volkswageni õnnetusejärgne paiknemine ning muuhulgas teekattel olev kraape- ja lohisemisjälg. Tunnistaja V. V kaudu on teada, et Opel paiknes sündmuskoha vaatlusprotokolli skeemil 8,0-ga tähistatud alal. Kannatanu A. K ütlustest on teada, et Opel oli pargitud tagaratastega vastu parkla äärekivi. Sündmuskoha vaatlusprotokolli skeemilt nähtuvalt on 8,0-ga tähistatud ala puhul tegemist parkimiskohaga, mis paikneb Audi juhipoolsest küljest ühe parkimiskoha laiuse kaugusel. Kui vaadata sündmuskoha vaatlusprotokolli skeemi, siis moodustub Audi vasakpoolse tagumise nurga, teekattel oleva kraapejälje (tähistatud skeemil numbriga 3) ja Volkswageni tagumise parema ratta vahele mõtteline täisnurkne kolmnurk. Arvestades 19.02.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollis toodud arvandmeid (parkimisjoonte vaheline laius 2,6 m, Volkswageni tagumise parema ratta kaugus parkla äärekivist 6,2 meetrit; Volkswageni tagumise parema rattaga samal joonel asuva kraapejälje asukoht parkla äärekivist on 4,4 meetrit) ning tunnistaja V. V öeldut, et Opel lükkas ära sõites Volkswageni tagumist osa eemale ca 0,5 meetrit, kuid enne oli Volkswagen pargitud Opeli ette väikese nurgaga, M. N sõnul kergelt diagonaalis, siis saab Pythagorase valemit c2=a2+b2 kasutades arvutada välja Volkswageni parempoolse tagumise ratta ja Audi vasakpoolse tagumise nurga vahele mõtteliselt tõmmatava joone (hüpotenuusi) ehk teisisõnu kinnipidamisel politseisõidukite tagumiste osade vahele jäänud ligilähedase ava. Viidatud valemit kasutades on c2 ehk ligilähedane ava = a2 ehk Audi vasakpoolse tagumise nurga ja parkimisplatsil fikseeritud kraapejälje vahele jääva parkimiskoha laius meetrites 2,62 + b2 ehk Volkswageni parempoolse tagumise ratta väljaarvutatud kaugus parkla äärekivist enne Volkswageni paigast nihkumist meetrites (6,2-4,4-0,5=1,3)
14. c2=2,62+1,32 ehk c2=8,452 ehk c=2,9 meetrit. Sellises suurusjärgus vahe olemasolule Volkswageni ja Audi tagumiste osade vahel viitab 17.03.2020 asitõendi (videosalvestised) vaatlusprotokoll (vt fotod Kd 1, tl 27), aga ka R. Ki koostatud omakäeline skeem. Seega kohus loeb tuvastatuks, et Audi ja Volkswageni tagumiste osade vahele jäi ligikaudu 2,9 meetrit. Kohtu hinnangul Opelil ja Volkswagenil tuvastatud kahjustuste asukoht, sündmuskohal õnnetuse järgselt fikseeritud Volkswageni ja Audi asendid ning kraape- ja lohisemisjäljed sõidukite vahel teekattel kinnitavad sündmuskohal viibinud tunnistajate ning kannatanute ütlustes kirjeldatud Opeli ärasõitu parklast.
15. Kuigi süüdistatav Daniil Sauškin tunnistas kohtus end süüdi KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, ei pea kohus võimalikuks tema ütlustele KarS § 184 lg 1 ega edasiselt KarS § 114 lg 1 p 6 - § 25 lg 2 teo hindamisel tugineda. Kohus peab süüdistatava ütlusi tervikuna ebausaldusväärseks, kuna süüdistatav ei suutnud veenvalt ja usutavalt selgitada, miks tema kohtus antud ütlused on mitmetes asjaoludes erinevad kohtueelses menetluses antud ütlustest. Samuti ilmnesid süüdistatava kohtus antud ütlustes sisemised vastuolud ning need ei haaku olulistes asjaoludes mu tõendikogumiga. Nimelt kohtuistungil väitis D. Sauškin esmalt, et pidas 19.02.2020 K S parklas tema auto uste juurde jooksnud inimesi oma klientideks, kellega oli kohtumine kokku lepitud ja kelle ta oli varem müünud kokaiini. Pärast seda, kui süüdistatav oli kohtuistungil prokurörile kinnitanud, et klientide näod olid talle varasemast tuttavad, muutis süüdistatav versiooni ründajate osas ja väitis, et teda 8 1-20-3910 ründasid hoopis klientide kutsutud sõbrad. Edasise usaldusväärsuse kontrolli raames avaldati D. Sauškini 20.02.2020 kahtlustatavana antud ütlustest osa, millest nähtuvalt ta ei osanud arvata, kes tema auto juurde tulid ja mida nad temast tahavad. Kui kohtuistungil küsiti selgitust, miks tema kohtus antud ja avaldatud ütlused on ründajate osas erinevad, väitis D. Sauškin, et kirjeldas kahtlustatavana auto juurde tulnuid kui bandiite. Kohtu hinnangul nelja erineva versiooni esitamine eri aegadel näitab, et süüdistatav ei räägi selles olulises asjaolus tõtt, vaid kohandab ütlused enda kaitseversioonile sobivaks. Samuti väitis süüdistatav kohtuistungil, et pidas K S parklas toimunud ründe põhjuseks seda, et ta oli narkodiiler. Ta oli kuulnud ja lugenud Telegrammi äpist juhustest, et narkodiilereid rünnatakse ja neilt võetakse ära narkootikumid. Edasise usaldusväärsuse kontrolli raames avaldati D. Sauškini 20.02.2020 kahtlustatavana antud ütlustest osa, millest nähtuvalt ta väitis kahtlustatavana, et tal ei ole mitte ühegi inimesega probleeme olnud, ei ole kellelegi võlgu, ei ole kellelegi peksa andnud, tülitsenud, ei tea, et kellelgi oleks viha ta vastu, et keegi võiks teda rünnata. Kui kohtuistungil küsiti selgitust, miks tema kohtus antud ja avaldatud ütlused on ründe põhjuste osas erinevad, väitis D. Sauškin, et rääkis politseijaoskonnas kinnipidamisel seda, et bandiidid ründavad Tallinnas narkodiilereid. Samas kinnitas ta prokurörile vastates, et ei rääkinud politseiametnikele sellest, et tal oli autos narkootiline aine ja et ta oli parklas selleks, et narkootilist ainet müüa. Kohtu hinnangul näitab eelnev, et süüdistatav on eri aegadel olnud täiesti erinevatel positsioonidel ründe põhjuste osa, aga ka narkootikumide käitlemises süü omaksvõtu osas. Seejuures kohtus antud süüdistatava selgitused ei kõrvalda ründe põhjuste erinevusi. Kui kohtuistungil rääkis süüdistatav, et 19.02.2020 parklast ära sõites ta ei teadnud ega tundnud, et kellegi alla ajas, arvas, et lihtsalt põgenes, sai alles politseijaoskonda minnes teada kannatanust, siis usaldusväärsuse kontrolli raames avaldatud D. Sauškini 20.02.2020 kahtlustatavana ütlustest nähtub, et tal oli küll mõte, et võib-olla ajas kellegi alla, aga ta ei kontrollinud seda, sest see oli rünnak tema vastu. Neid teineteist välistavaid versioone selgitas süüdistatav kohtuistungil sellega, et oli palju helisid ja lööke vastu autot, ta ei saanud täpselt aru mis toimus. Kohus leiab, et need selgitused ei ole piisavad selgitamaks vastuolusid inimesele otsasõidu tajumise osas eri aegadel. Lisaks nähtub 17.03.2020 asitõendi (videosalvestised) vaatlusprotokollist ja sellele salvestisest, et sündmuskohalt Volksvageni ja Audi vahelt ärasõitev Opel kerkib kahel korral, seejuures esimesel korral märgatavalt. Audis tagaistmel istunud tunnistaja T. T ja juhtunut eemalt poe nurga juurest märganud tunnistaja R. K tajusid Opelit sõidu alustamisel hüplemas. 19.02.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli parkla teetingimused korras. Tasast parklapinda on näha ka 25.02.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud elektroonilisest fototabelist (Kd 1, tl 48,4950), 17.03.2020 asitõendi (videod) vaatlusprotokollile lisatud salvestisest, aga ka 31.03.2020 uurimiseksperimendi (Opeli tagurdamine üle äärekivi) protokollile lisatud salvestisest (Kd 1, tl 51-52). Seega ei pea kohus ka eluliselt usutavaks, et D. Sauškin ei tajunud tasasel parklapinnal Opeliga lahkumist alustades inimesest ülesõitu. Kohtuistungil väitis süüdistatav, et kummardas pea alla ja nägi üht inimest autost vasakul ja teist paremal. Kuulis, kuidas mõlemal poolt autot sikutati ukselinki ja löödi vastu klaasi. Kohus leiab, et süüdistatava väited sellest, et nägi isikuid mõlemal pool autot, täpsemalt auto paremal küljel, on vastuolus 17.03.2020 asitõendi (videosalvestised) vaatlusprotokollist ja sellele lisatud salvestisest nähtuvaga, mille kohaselt Opeli ette sõitnud Volkswagenist väljunud 3 isikut, aga ka Opeli kõrvale sõitnud Audist väljunud 2 isikut suundusid kõik Opeli juhipoolsele küljele, mitte keegi ei liikunud Opeli kõrvalistujapoolsele küljele. Samuti eelnevalt kajastatud tunnistate V. Vi, M. V ning kannatanute M. N ja A. K ütlustest nähtub ühtemoodi, et sõidukitest väljudes suunduti Opeli juhipoolsele küljele. Seega on valed süüdistatava ütlused, et Opelist paremal ehk kõrvalistuja küljel viibis isik. Süüdistatava sõnul räägib ta eesti keeles normaalselt ja oleks saanud aru sõnadest „politsei“ ja „avage uks“. Kuna süüdistatava väitel mängis Opelis keskmise tugevusega muusika, siis ta kuulis auto juurde jooksvate erariietes isikute agressiivset karjumist, kuid ei kuulnud, mida nad karjusid. Küll aga kuulis süüdistatav koputamist ja lingisikutamist. Süüdistatav ei tajunud oma sõnul, et sõidukiga parklast lahkumisel oleks karjumises midagi muutunud. Kõrvutades süüdistatava ütlusi 9 1-20-3910 muude tõenditega, ei pea kohus süüdistatava ütlusi õigeks ka selles, et ta ei kuulnud, mida auto juurde jooksjad talle karjuvad. Nimelt nii tunnistaja V. V kui ka M. V kinnitasid, et Opelist helisid ei kostunud ning nad hüüdsid valju häälega sõnu „politsei“ ja „avage uks“. Selliseid hüüdeid kuulsid suletud uste ja akendega Audis viibinud tunnistaja T. T ja enne samast sõidukist väljumist ka kannatanu A. K. Seejuures A. K ja T. T kuulsid hüüdeid kaugemalt kui süüdistatav, kuna 19.02.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollist koostoimes V. Vi ütlustega saab järeldada, et Audi oli pargitud Opelist 2,6 meetri kaugusele. Seda, et politsei hüüded olid valjud, käskivas toonis ning suunatud tähelepanu pööramisele, nähtub ka tunnistaja R. Ki ütlustest, kes seisis hüüdjatest mitukümmend meetrit eemal ja suure vahemaa tõttu täpseid sõnu ei eristanud. Kuna kannatanu A. K ja anonüümne tunnistaja T. T eristasid kinniste akende ja ustega Audis viibides Opeli juhiukse juures olevate politseinike tehtud valjudes hüüetes sõnu „politsei“ ja „avage uks“, siis ei pea kohus usutavaks, et süüdistatav, kes ühelt poolt väitis, et kuulis koputusi ja lingisikutamise heli ning suutis eristada väljast sisse kostuva karjumise hääletooni, väitis teiselt poolt, et ei eristanud hüüetes sõnu. Arvestades eelnevalt esile toodud vastuolusid süüdistatava ütlustes ründajate isikus ja ründe põhjustes, mida süüdistatav veenvalt selgitada ei suutnud, on kohtu hinnangul ka süüdistatava kaitseväide sellest, et ta ei eristanud hüüetes sõnu, väljamõeldud ning ei vasta tõele. Niisamuti süüdistatav väitis, et A N tellis läbi oma telefoni süüdistatavale Bolt takso põhjusel, et süüdistatav oli oma telefoni selleks hetkeks välja lülitanud. Võrreldes neid ütlusi sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (Kd 2, tl 55-57) ja tunnistaja A. N telefoniekraani fotodelt (Kd 2, tl 84-85) nähtuvaga, on tuvastatav, et takso telliti 19.02.2020 kell 11.04 ning 19.02.2020 ajavahemikul kell 11.10-11.29 on süüdistatava kasutuses olnud telefoniga vastu võetud mitmeid SMS-sõnumeid. Järelikult ei pea paika süüdistatava väide, et takso telliti A. N telefoniga põhjusel, et süüdistatava telefon oli välja lülitatud. Sellises asjaolus valetamine viitab, et süüdistatav kohandab politseisse mineku asjaolusid sobivaks oma kaitseversioonile. Kohus asub tunnistajate M. V, V. V, T. T, R. K ja kannatanute A. K ning M. N ütlusi arvestades seisukohale, et süüdistatav kuulis Opelis istudes valju häälega tehtud hüüdeid „politsei“, „avage uks“, sai aru, et sõidukit erariietes piiravad isikud on politseiametnikud ning süüdistatav sõitis parklast ära (põgenes) sellepärast, et teda ei saadaks kätte Opelis asuva narkootilise ainega.
16. Niisamuti ei pea kohus usaldusväärseks tunnistaja A N ütluseid ning jätab need tervikuna tõendikogumist välja. Nimelt andis tunnistaja A N ütlusi, mille tõele vastavuses on põhjust kahelda. A. N väitis esmalt, et Maardusse sõitnud D. Sauškini sõnul ründasid teda parklas mingid inimesed relvadega, mille peale D. Sauškin alustas sõitu ja ajas inimese alla. Pärast prokuröri täpsustavaid küsimusi, mis puudutasid ka seda, kas A. N ei tulnud pähe mõtet, mida võtta ette alla aetud inimese abistamiseks, asendas A. N ütlustes inimese alla ajamise riivamisega. Usaldusväärsuse kontrolli raames avaldati tunnistaja A. N 25.02.2020 ütlused osas, milles ta rääkis sellest, et kuulis D. Sauškinilt atentaadist ja sellele järgnenud ärasõitmisest, inimese allajäämisest. Vastuolu nii kohtuistungil kui ka kohtueelses menetluses esitatud erinevates versioonides selgitas A. N sellega, et möödunud on 6 kuud, tal on oma asjaajamised, võib midagi unustada, ei saa garanteerida, et mäletab iga sõna, mida andis. Kohtu hinnangul ei ole selline selgitus ütluste erinevusest veenev, vaid viitab A. N püüdele kajastada ütlusi enesele ja süüdistatavale soodsamas suunas. Samuti kohtu hinnangul andis A. N põiklevaid ütlusi selles, kelle kätte jäi 19.02.2020 Opeli võti ja kas ta sai D. Sauškinilt seoses sõidukiga Opel mingeid korraldusi. Kui D. Sauškin väitis süüdistatavana, et andis Opeli võtme enne politseijaoskonda minekut üle A. N, paludes tal naasta auto juurde Maardusse ja narkootikumid hävitada, siis A. N vastas prokuröri küsimusele, kas te teate kuhu D. Sauškin pani auto võtmed, järgmiselt: „Ma ei tea, mulle ei andnud. Isegi kui andis, siis ma olin unine, võib olla kaotasin ära, otsisin, ei leidnud. Algsetes ütlustes oli, et minul neid ei olnud, siis ma ju mäletasin.“ Ning prokuröri küsimusele, kas Daniil jagas teile mingisuguseid korraldusi seoses enda sõidukiga vastas A. N: „Ausalt, kui mulle helistas F, olin paanikas ja teda ei kuulanud. Ütlesin talle, et sa ajasid politseinikud alla, ma tellin takso ja sa sõidad politseisse. Ja kõik.“ Vaadates muid asjakohaseid tõendeid ilmneb, et A. N oli ainus isik, kelle kätte sai Opeli võti jääda. Nimelt 17.03.2020 asitõendi (videosalvestised) vaatlusprotokollist ja lisatud salvestiselt 10 1-20-3910 nähtub, et D. Sauškin sõitis K S parklast otse Maardusse xxx tn x maja ette, kus teda ootas A. N. Salvestiselt on näha Opeli uste lukustamise tulevilgatus ning süüdistatava ja tunnistaja istumine A. N juhitavasse Fordi. Seejärel sõideti koos xxx tn x juurest minema. A. N sõnul sõideti xxx juurde, kus tunnistajal pidi olema töövestlus. Sealt tellis A. N aadressilt xxx tn x Bolt takso ja saatis D. Sauškini P. Pinna 4 politseijaoskonda, mida kinnitavad ka A. N telefoniekraani fotod Bolt rakendusest. Bolt taksoteenust osutanud tunnistaja D Gi (G) ütlustest nähtuvalt toimetas ta ühe meesisiku xxx aadressilt P. Pinna 4 asuva politseijaoskonna juurde ning taksosse ei jäänud kliendist kõrvalisi esemeid. Politseijaoskonnas 19.02.2020 koostatud D. Sauškini kahtlustatavana kinnipidamise protokollis (Kd1, tl 77-80) ja 19.02.20202 isiku läbivaatuse protokollis (Kd 1, tl 8196) loetletud esemete hulgas on küll kaks magnetvõtmega võtmekimpu, kuid sisseehitatud puldiga sõiduauto süütevõtit esemete ei ole. Seega ainus isik, kelle kätte sai jääda Opeli võti, on A. N. Läbiotsimise läbiviimiseks Opelis sai politsei sisseehitatud puldiga süütevõtme tunnistajalt F S, mille kohta koostati üleandmise dokument (Kd 1, tl 40-41). Tunnistaja F. Si sõnul oli sõidukil 2 võtmekomplekti, millest üks oli F. Sil ja teine sõiduki kasutajal D. Sauškinil. D. Sauškinile antud võtit ei ole tunnistaja F. S tagasi saanud. Arvestades tunnistaja A. N ja süüdistatava D. Sauškini erinevaid ütlusi sellest, milleks ja kelle kätte jäi Opeli võti, on alust kahtlusteks, et A. N ei räägi tõtt selles, mis sai edasi Opeli võtmest. Seejuures A. N ütlusi arvestades saatis ta D. Sauškini politseisse liiklusõnnetuse tõttu. Igale autojuhile on läbitud autokoolituse ja juhilubade saamiseks tehtud eksamite kaudu üldteada, et liiklusõnnetuse korral, kus inimene on saanud kannatada või on tekkinud varaline kahju ja juht on sündmuskohalt ära sõitnud enne liiklusõnnetuse eest vastutava isiku nimetamist, on politseil reeglina suur huvi näha liiklusõnnetuses osalenud sõidukit. Nii A. N kui ka D. Sauškin, kes olid mõlemad oma sõnul kogenud autojuhid, otsustasid D. Sauškini politseisse mineku kasuks taksoga ja ilma Opeli võtmeta. Ka selliste valikute tegemine toetab kohtu siseveendumust, et A. N ütlused ei ole usaldusväärsed selles, mida talle vahendas 19.02.2020 K S parklas juhtunust D. Sauškin ning ka selles, mis puudutab tema kätte võtme jätmist. Ka on alust kahelda tunnistaja A. N väidetavas kohusetundliku kodaniku motiivis, kui pärast F. Si kaudu avariist teada saamist otsustas A. N tellida Bolt takso ja saata D. Sauškini politseisse. Nimelt Opeli registreerimistunnistusel (Kd 1, tl 110-111) ei ole näidatud kasutajana D. Sauškinit. Opeli registreerimistunnistusel oli omanikuna märgitud V A ja kasutajana F. S. F. S ütluste järgi helistas talle politsei narkoosakond, teatas avariist ning küsis, kes sõidukit kasutab. Tunnistaja F. S sai aru, et politsei ei tea, kes on Opeli tegelik kasutaja ja peab teda juhiks. Ta hakkas sellepeale autot otsima. Kuna D. Sauškin ei vastanud, helistas F. S oma parimale sõbrale A. N, uurides, kus on D. Sauškin ja ühtlasi teatades sõbrale politsei helistamistest. Saades teada sõiduki asukoha, teavitas F. S sellest politseid. Arvestades sellist sündmuste käiku peab kohus reaalseks, et tõukejõuks, miks tunnistaja A. N kutsus takso, millega D. Sauškin sõitis politseisse, oli mitte siiras kodaniku kohusetunne, vaid soov saata politseisse tegelik juht D. Sauškin seepärast, et politsei ei hakkaks taga otsima asjasse puutumatut A. N sõpra F. Sit.
17. Lisaks T. Te ütlustele tõendavad D. Sauškini poolt enne 19.02.2020 narkootikumide käitlemist kaudselt D. Sauškini mobiiltelefonist leitud helifailide kui asitõendite 09.04.2020 vaatlusprotokoll koos lisatud helisalvestistega CD-R plaadil (Kd 2, tl 16-18, 19, 20-21) ning pildifailide kui asitõendite 08.04.2020 vaatlusprotokoll koos lisatud salvestistega CD-R plaadil (Kd 2, tl 22-53, 54). Helifailides räägitakse tänavamüüja juurde minekust ja slängi kasutades narkootikumidest, mis kohtu hinnangul kaudselt näitab D. Sauškini huvi narkootikumide käitlemise vastu. Nimelt ühes helifailis lausub meeshääl vene keeles: „Kellele rattaid? Oi millised rattad, raisk, koks! Pähkel nagu pähkel.“ Teises ütleb meeshääl vene keeles: „Ma lihtsalt ei tea, kelle juurde, kas sõita alguses tänavamüüja juurde või kõigepealt sinu juurde.“ Pildifailides on hulgaliselt pilte erinevate äppide kaudu peetud vestlustest, kontodest või listidest, mille sisu puudutab narkootikumide müüki, tarbimist ja kvaliteeti. Nii on näiteks pildil nr 1-4 (Kd 2, tl 22 pöördel-24 ja tl 40-41) vestlus ostetud hašišist, mille kvaliteediga ei ole telefoni kasutaja rahul, pildil nr 21 (Kd 2, tl 32 pöördel ja tl 47) on näha detsembrist jaanuarini teateid, et üks kasutaja on müünud kehva kookost, teine 11 1-20-3910 on võtnud võlgu ja pole tagasi andnud, kolmas laksas, neljanda kaup on ebaühtlane ja ebakvaliteetne ning viienda kasutaja konto on mentide oma.
18. Selles, et sõiduki Opeli tegelik kasutaja oli nii 19.02.2020 kui ka enne seda mitme kuu vältel Daniil Sauškin, näitavad esiteks tunnistaja F Si ütlused, kes rääkis, et andis
19. aasta novembris või detsembris Opeli D. Sauškinile kasutada. Tunnistaja F. Si kinnitas, et 19.02.2020 oli Opeli kasutaja D. Sauškin. Tunnistaja F Si ütlustest ei pea kohus võimalikuks tugineda üksnes sellele, milles tunnistaja vahendab 19.02.2020 D. Sauškiniga K S parklas juhtunut, kuna tunnistaja F. S ei kuulnud seda vahetult D. Sauškinilt, vaid A. N ja sellisel viisil saadud teave ei ole tõendiks

§ 66lg 21 p 2 mõttes.

Ülejäänud tunnistaja F. Si ütlustele on võimalik tugineda. Lisaks tõendab B OÜ vastuskiri ja sellele lisatud sõitude väljavõte (Kd 1, tl 104-109), et D. Sauškin oli B platvormil registreeritud juhina ja tegi perioodil 19.12.2019-31.01.2020 Opel Insigniaga nr xxx sõite. Opeli kasutamist süüdistatava poolt tõendab kaudselt ka DNA-ekspertiisi akt nr xxx (Kd 1, tl 133-140), millest nähtuvalt saadi Opeli käigukangilt, roolilt, juhiukse sisemiselt lingilt ja vasakpoolse esiukse käepidemelt võetud proovidest DNA-analüüsil täisprofiilid, mis pärit enam kui ühelt isikult ning neis ei saanud välistada D. Sauškinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist.

1. 17.03.2020 asitõendi (videosalvestised) vaatlusprotokollist on näha Opeli suundumine K S parklast Maardusse xxx tn x ette. xxx tn x maja ees väljub Opelist juhi kohalt meesterahvas, kes kannab siniseid teksaseid, tumedaid heledamate paeltega jalanõusid, musta mütsi ja tumesinist jopet, mille kapuutsi servas on hele karv (vt Kd 1, tl 32 ülemine foto). Samasugust riietust kandis seljas D. Sauškin 19.02.2020 kell 11.30, kui ta kahtlustatavana kinni peeti ja sama rõivastus on fikseeritud isiku läbivaatuse protokollis. Eelkirjeldatud Opeli juhi ja D. Sauškini rõivastuse kokkulangevus tõendab ka kaudselt, et D. Sauškin kasutas 19.02.2020 Opelit.
2. 17.03.2020 asitõendi (videosalvestised) vaatlusprotokollist nähtub, et pärast 19.02.2020 D. Sauškini väljumist Opelist sellesse keegi kuni politsei saabumiseni ei sisenenud ning sõiduki kõik uksed ja kapott pitseeriti politseikleebistega. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akti (Kd 1, tl 43), järgi teisaldati Opel 19.02.2020 pitseerituna aadressile Tallinn, Pärnu mnt 139 Põhja Prefektuuri kus sõiduk 25.02.2020 läbi otsiti. Eelnev näitab, et sõidukis said olla vaid kasutajale D. Sauškinile kuuluvad esemed. Asjaolu, et D. Sauškin hoidis enda kasutatavas Opelis narkootikume kuni 25.02.2020, tõendab sõiduki läbiotsimise protokoll ja 06.03.2020 asitõendi (läbiotsimiste käigus leitud esemed) vaatlusprotokoll, mille kohaselt leiti Opelist minigripp kottidest pulbrilist ainet kokku 6,06 grammi ja plasttopsist rohelist värvi taimset ainet massiga 0,47 grammi. Narkootilise aine ekspertiisi akti nr xxx (Kd 1, tl 174-176) järgi sisaldas Opelist minigrippkottidest leitud valge aine kokaiini puhtal kujul kokku 2,88 grammi ning plasttopsis olev roheline aine osutus kanepiõisikuteks massiga 0,47 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli 23%.
3. Süüdistatava süüd Opelist leitud kokaiini ebaseaduslikus käitlemises kinnitavad ka DNAekspertiisi aktid. DNA-ekspertiisi aktist nr xxx (Kd 1, tl 177-181) nähtuvalt võeti kolmelt Opelist leitud minigrip kotilt seest ja väljast proovid, millest saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis pärit enam kui ühelt isikult ning neis ei saanud välistada D. Sauškinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. DNA-ekspertiisi akt nr xxx (Kd 1, tl 182-185) järgi arvutati kahe DNA-proovi osas tõepärasuhted. Tulemus oli, et ühe proovi puhul on 106 ja teise puhul 109 tõenäolisem, et saadud DNA kuulub D. Sauškinile kui mõnele teisele isikule.
4. Kanep ja kokaiin kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega leiti D. Sauškini kasutatud Opelist narkootilisi aineid ja tema kasutatavast ruumist Tallinnas, xxx narkootilise aine jääke.
5. NPALS § 2 p 3 avab narkootiliste ainete käitlemise mõiste, milleks on muuhulgas valdamine ja tasu eest tarnimine kolmandale isikule. Eelnevaga leidis tuvastamist, et D. Sauškinile ligipääsetavas korteris Tallinnas, xxx olid temale kuuluvate esemete küljes kokaiinijäägid. Samuti leidis tuvastamist, et 25.02.2020 leiti Opelist kokaiini ja kanepiõisikuid ning eelnevalt oli D. 12 1-20-3910 Sauškin sama Opeliga sõitnud 19.02.2020 K S parklasse, et seal müüa tunnistajale T. T 360.- euro eest kokaiini. Järelikult pidi D. Saušin olema eelnevalt narkootilise aine omandanud, et seda hoida ja edasi müüa. Kohtu hinnangul vastab selline narkootiliste ainete omandamine, hoidmine ja müügile asumine NPALS § 2 p 3 toodud mõistele valdamine ja tasu eest tarnimine kolmandale isikule. Narkootilise aine käitlemine D. Sauškini poolt oli ebaseaduslik, kuna käesolevas asjas tuvastatud asjaolud ei viita, et D. Sauškinil oleks olnud luba teha seda meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või muudel NPALS § 3 lg 1 loetletud käitlemist lubavatel erandjuhtudel.
6. NPALS § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Opelist leitud pulbris sisaldus kokaiini puhtal kujul 2,88 grammi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastus teabenõudele (Kd 1, tl 191-193) näitab, et kokaiini keskmine annus ühele inimesele on 0,065 grammi ja 10 inimesele 0,65 grammi. Seega D. Sauškini valduses olnud puhta kokaiini kogus 2,88 grammi ületab enam kui neljakordselt 10 inimesele vajalikku keskmist annust. Lähtudes ühe inimese keskmisest annusest, mis arvamuse kohaselt on 0,065 grammi, piisanuks süüdistatava valduses olnud puhtast kokaiinist 44 inimesele joobe tekitamiseks. Isegi, kui lähtuda ühe inimese maksimaalsest annusest, mis arvamuse kohaselt on 120 mg ehk 0,12 grammi, piisanuks tuvastatud kogusest 24 inimesele. Järelikult leiti D. Sauškinilt suur kogus kokaiini. Kuriteokoosseisu subjektiivsed tunnused
7. Lähtudes objektiivselt avaldunud teopildist on KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivseks küljeks kavatsetus. Süüdistatav teadis, et tema valduses on narkootiline aine, mille valdamine ja tasu eest edasi andmine on ilma vastava loata keelatud. Teadlikkusele narkootikumide käitlemise keelatusest viitab asjaolu, et süüdistatav põgenes sõidukis oleva kokaiini ja kanepiõisikutega kahtlustatavana kinnipidamiselt K S parklast ning jättis politseisse minnes Opeli ja selles oleva narkootilise aine temaga mitteseotud aadressile Maardusse, xxx tn x maja ette. Asjaolu, et süüdistatav pakkus kokaiini müügiks Telegramm äpi kaudu varjunime alt T C ning oli äpis seadistatud vestluse sõnumid kustuvale režiimile, oli müünud kokaiini T. T ka enne 19.02.2020 ja läks 19.02.2020 kohtumisele selleks, et anda T. T üle kokaiini näitab, et D. Sauškinil oli eesmärk kokaiini tasu eest edasi anda ja ta pidas seda ka võimalikuks. Õigusvastasus ja süü
8. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtuistungil ei ilmnenud.
9. Seega on D. Sauškini tegevus õigesti kvalifitseeritud ning kohus mõistab ta

§ 306lg 1 p 1-4 ning § 309 lg 3 alusel süüdi Kar

S § 184 lg 1 järgi. II Süüdistus mõrvakatses teise süüteo varjamise eesmärgil Tuvastatud asjaolud

1. Kohus avas ja hindas tõendeid eespool, narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuse juures. Samadele tõenditele tuginevalt loeb kohus ka mõrvakatse süüdistuses teise süüteo varjamise eesmärgil tuvastatuks järgmised asjaolud. Süüdistatav D. Sauškin viibis 19.02.2020 kell 10.08 ajal K S parklas sõidukis Opel Insignia registreerimismärgiga xxx. Süüdistataval oli Opelis kokaiini sisaldavat ainet kokku 6,06 grammi ja kanepiõisikuid 0,47 grammi. Opeli ette sõitis Volkswagen, jäädes Opeli ette parema küljega. Volkswagenist väljusid kell 10:08:47 üheaegselt M. V, V. V ja M. N. Sekund hiljem, kell 10:08:48, parkis Opeli juhipoolsele küljele Audi, jäädes Opeli poole vasaku küljega. Audi aknad olid toonitud. Kella 10:08:50-ks olid Opeli juhiukse juurde jõudnud M. V ja V. V. Nad karjusid, et on politseist ja püüdsid avada Opeli juhiust. Siis jooksis Opeli eest läbi ja jõudis kell 10:08:51 Opeli juhipoolse esitule piirkonda M. N. M. N jooksis samas suunas, kus viibisid M. V ja V. V. Seejärel väljus Audi vasakult küljelt kell 10:08:51 A. K ja kell 10:08:52 veel üks isik. Opel alustas paigalt liikumist kell 10:08:
2. Opeli juhipoolse esitule piirkonnas jooksev M. N sai Opelilt löögi ja hakkas 13 1-20-3910 kukkuma. Samal hetkel jõudis M. N taha Audist 1 sekund varem väljunud A. K. A. K sai kukkuvalt M. Nlt tõuke. A. K kukkus kell 10:08:
3. Kell 10:08:53 tõusis märgatavalt vasakule suunduva Opeli juhipoolne osa ja kell 10:08:55 kergelt tagumine osa. Opel rammis ette pargitud Volkswageni parempoolset külge ja sõitis Volkswageni ning Audi tagumiste osade vahelisest ligi 2,9-meetrisest avast läbi. M. N jäi pärast ülesõitu Opeli külge kinni ja lohises kaasa ca 3 meetrit, kuni Opel väljus Volkswageni ja Audi vahelt. Opeli ülesõitu M. N vaagnapiirkonnast ja tema lohistamist tõendab lisaks kannatanute, sündmuskohal viibinud tunnistajate ütlustele ning salvestisele kaudselt ka asitõendi (M. N rõivad) vaatlusprotokoll koos elektroonilise fototabeliga (Kd 1, tl 53-58), milles on kannatanu rõivastel, sh pikkadel pükstel, jopel, dressipluusil ja T-särgil määrdumisi ning kangakahjustusi nendes piirkondades, kus kannatanul tuvastati 19.02.2020 arstiabi osutamise käigus vigastused. 19.02.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollis on näha Volkswageni ja Audi tagaosa vahelisel alal 3-meetrist lohisemisjälge. D. Sauškin lahkus K S parklast ja parkis Opeli, milles olid narkootilised ained, Maardusse xxx tn x maja ette. Seejärel suundus ta teiste sõidukitega politseijaoskonda. Kiirabikaart nr xxx (Kd 1 tl 59-62) M. N arstiabi osutamise kohta ning isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr xxx (Kd 1, tl 63-70) tõendavad, et M. N toimetati 19.02.2020 vigastatuna K Si parklast haiglasse ning tal tuvastati vaagnaluude ebastabiilne hulgimurd, marrastused paremal küünarnukil, vaagna eespinnal, reite ja säärte ees-ja tagapindadel ning põlvedel. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole sellised tervisekahjustused eluohtlikud, kuid põhjustavad pikaajalise tervisehäire kestusega üle nelja kuu. Kohtuarstliku ekspertiisi akti nr xxx (Kd 1, tl 71-76) järgi esines 19.02.2020 K Si parklast haiglasse A. K tervisekahjustusena vasaku jala kontsluu tagumise jätke ärarebimismurd ja nahamarrastus kanna piirkonnas. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole selline tervisekahjustus eluohtlik ning paraneb tüsistumata kulu korral vähem kui nelja kuuga. Mõrvakatse analüüs
4. D. Sauškinile heidetakse ette mõrvakatset teise süüteo varjamise eesmärgil. Süüdistusest nähtuvalt said kannatanud tervisekahjustusi, surm kui mõrvale omane tagajärg ei saabunud. KarS § 25 lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Seega tuleb D. Sauškinile etteheidetava mõrvakatse koosseisule vastavuse kontrolli alustada subjektiivsetest tunnustest. Kuna süüdistusest nähtuvalt on süüdistatava teo tagajärjel saanud tervisekahjustusi kaks isikut, M. N ja A. K, siis hindab kohus D. Sauškini käitumises mõrvakatse subjektiivsete tunnuste täidetust eraldi kummagi kannatanu suhtes.
5. Kohus luges kohtuotsuses eespool D. Sauškini ütlused ebausaldusväärseks ning jättis need tervikuna tõendikogumist välja. Sellest tulenevalt tuleb süüdistatava ettekujutus teost välja selgitada välise teopildi põhjal. Mõrvakatse M N suhtes
6. Kohtu hinnangul tuleb teo vahetu toimepanemise alustamise hetkeks lugeda momenti, mil D. Sauškin vajutas gaasipedaalile ja alustas Opeliga paigalt liikumist.
7. Praegusel juhul on mõrvakatse tahtluse tuvastamisel põhiküsimus selles, kas tahtlikult gaasipedaalile vajutades pidas süüdistatav vähemalt kaudse tahtluse tasandil võimalikuks, et M. N saab autolt löögi saamise tagajärjel surma. Juhul, kui sellist tahtlust ei esine, tuleb kaaluda KarS § 118 lg 1 p 2 teo toimepanemist, kuivõrd kannatanu sai tervisehäire kestusega üle 4 kuu.
8. Enne, kui D. Sauškin vajutas gaasile, oli Opeli ette parkinud Volkswagen ja Opelist vasakule toonitud klaasidega Audi. Opeli juhiukse juurde olid jõudnud M. V ja V. V. Tunnistajate M. V ja V. Vi ütluste kohaselt süüdistatav vaatas Opelist nende poole. Sellest tulenevalt kohus järeldab, et süüdistatavale oli gaasipedaalile vajutamise hetkel teada, et juhiukse juures viibivad kaks Volkswagenist tulnud isikut. Eespool kohtuotsuses on kohus asunud seisukohale, et süüdistatavale oli ka kuulda, et ukse juures olevad isikud hüüdsid talle, et on politseist ja püüdsid avada ust. Kannatanu M. N sõnul vaatas süüdistatav läbi esiklaasi tema poole, kui M. N oli jõudnud joostes 14 1-20-3910 Opeli vasakpoolse esiratta lähedale. 17.03.2020 asitõendi vaatlusprotokollist ja sellele lisatud salvestisest on näha, et M. N oli vahetult enne Opeli liikuma hakkamist juhipoole esitule piirkonnas. Pilkkontaktist ja M. N asukohast tulenevalt kohus järeldab, et süüdistatavale oli gaasipedaalile vajutamise hetkel näha ja teada, et Opeli eesosa juures liigub juhiukse suunas veel üks isik – M. N. Samuti 17.03.2020 asitõendi vaatlusprotokollist ja sellele lisatud salvestisest ning 19.02.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvate andmete põhjal oli Volkswagen on pargitud Opelile väga lähedale ning süüdistatav pidi aru saama, et Audi ja Volkswageni vahelt välja pääsemiseks on vaja rammida ees olevat Volkswagenit ja ühtlasi suunata Opel vasakule, st sinna suunda, kus jookseb M. N. Üldise elukogemuse põhjal on kõigile, sh ka süüdistatavale teada, et sõiduautod on kaalult väga rasked objektid. Opeli tühimass oli registreerimistunnistuse järgi 1788 kg. Kohtu hinnangul pidi süüdistatav gaasipedaalile vajutades aru saama, et tema juhitava suure kaaluga sõiduki äkiline startimine toob kaasa selle, et M. N ei jõua tema suunas sõitva auto eest ära liikuda, võib saada sõidukilt löögi ning võib löögi tulemusena ka kukkuda, jääda sõiduki ratta alla. Seega pidi süüdistatav aru saama, et kannatanu M. N võib saada viga ehk tervisekahjustuse. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (Kd 1, tl 97), Wismari haiglas koostatud meditsiinilistest dokumentidest (Kd 1, tl 98-101) ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdi hinnangust (Kd 1, tl 102-103) nähtuvalt leiti D. Sauškinilt 19.02.2020 võetud proovidest küll kokaiini ja kanepit, kuid alko- ega narkojoovet süüdistataval ei tuvastatud. Tuvastatud kliiniline leid koos analüüside tulemustega osundas narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise jääknähtudele. Seejuures Wismari haiglas 19.02.2020 kell 15.50 koostatud protokollist (Kd 1, tl 98) on näha, et ülevaatusel D. Sauškin mäletas viimaste tundide sündmusi, ta oli orienteeritud oma isikus, ajas, kohas ja situatsioonis. Autotehnilisest ekspertiisiaktist nr xxx nähtuvalt oli Opel tehniliste riketeta.
9. Kohus järeldab eelnevast, et süüdistatav vajutas tuvastatud olukorras gaasipedaalile tahtlikult. Ta suunas teadlikult Opeli Audi ning Volkswageni vahelise ava poole, asus Opeli parempoolse esinurgaga Volkswagenit eemale rammima ning ühtlasi andis selle tegevuse käigus Opeli vasakpoolse esiotsaga löögi M. N. Opelilt saadud löögi tulemusena M. N kukkus. Süüdistatava juhitud Opel sõitis M. N üle.
10. Kohus leiab, et süüdistatav sai Opelis gaasipedaali vajutades aru, et sõidukilt löögi saanud ja kukkunud M. N ka tegelikult tema juhitud Opeli alla sattus. Nimelt kohtus uuritud ja eelnevalt kajastatud tõendid näitasid, et Opel kerkis pärast inimeste kukkumist märgatavalt ning ülekuulatud politseiametnikud ja anonüümne tunnistaja T. T kuulsid M. N valust väga valjult karjumas. Järelikult sai süüdistatav sõiduki kerkimise ja langemise tõttu ning väljast sisse kostuva karjumise tooni muutumise tõttu aru, et tasasel parklapinnal on inimene jäänud mingi kehaosaga 1,7 tonni kaaluva sõiduki ratta alla, karjub valust ja on saanud süüdistatava rakendatud Opeli juhtimisvõtete tõttu viga. Süüdistatav ei peatunud, ta jätkas gaasile vajutamist, sõites kannatanust üle ka Opeli tagumise rattaga ning lohistades sõiduki külge jäänud M. N mööda parklapinda edasi. Seega süüdistatav vähemalt möönis, et sõiduki kaalust tingituna on ratta alla jäänud inimene saanud raskelt viga.
11. Kohus on seisukohal, et süüdistatav puudus Opeliga kohalt startides tahtlus sõiduki eest läbi jooksvat M. N tappa. Nimelt sündmuskohal olnud ja ülekuulatud tunnistajad ning kannatanud räägivad sarnaselt, et Opeli juht hakkas kinnipidamisel paaniliselt käigukangi kallal toimetama ning alustas Opeliga ärasõitu kiiresti, suundus vasakule Opelit blokeerivate sõidukite vahelise ava poole ja sõitis ära. Sellist süüdistatava tegutsemist, tema ärevil olekut silmas pidades, aga ka seda, et sündmused toimusid auto juures väga kiiresti, sekundite jooksul, leiab kohus, et süüdistataval oli ilmselgelt soov põgeneda politsei eest. Tema soov oli, et teda ei saadaks kätte koos autos oleva narkootilise ainega. Ehk teisisõnu, süüdistataval oli eesmärk varjata enda toimepandavat narkokuritegu. Kohtu hinnangul väline teopilt viitab sellele, et süüdistatav lihtsalt aktsepteeris võimalust, et Opeliga põgenedes saab põgenemistrajektooril jooksev M. N Opelilt löögi ja võib selle tulemusena saada viga. Olukorrale reageerimine, põgenemisotsuse vastuvõtmine ning realiseerimine toimus süüdistataval 5 sekundi jooksul alates Volkswagenist inimeste väljumisest. Olukorda tervikuna arvesse võttes ei viita miski sellele, et süüdistatav oleks Opeliga liikumist 15 1-20-3910 alustades teadnud või pidanud võimalikuks, et Opelilt löögi saamise järgselt kukub M. N auto alla just sellisesse asendisse või sellise kehaosaga, mis toob või võib tuua kaasa auto alla jääva isiku surma. Seda ka ei juhtunud. Opeliga liikumise ajal sai süüdistatav küll aru, et keegi on jäänud auto alla ja saanud viga, kuid süüdistatavale ei olnud teada, millise konkreetse kehaosaga on kannatanu sõiduki all. Asjaolu, et kannatanu karjus valust, võis anda süüdistatavale signaali, et vigastused ei ole letaalset laadi. Seega kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud süüdistatava tahtlus võtta teiselt inimeselt elu ning KarS § 114 lg 1 p 6 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavat mõrvakatset süüdistatavale inkrimineerida ei saa.
12. Kuivõrd tagajärjena saabus M. N tervisekahjustus kestusega vähemalt neli kuud ning süüdistatav nägi Opeliga sõitu alustades ette ja ka möönis enda teo tulemusena kannatanule tervisekahjustuse tekkimise võimalust ning möönis võimalust, et tingituna raske autoga kannatanust üle sõitmisest võivad tervisekahjustused olla rasked, nendest paranemine võib olla pikaajaline, siis vastab kohtu hinnangul D. Sauškini tegevus KarS § 118 lg 1 p 2 kuriteokoosseisu tunnusele. Mõrvakatse A K suhtes
13. Kohtu hinnangul oli D. Sauškinile gaasipedaalile vajutamise hetkel teada, et Opeli ees peatus Volkswagen ja Opelist vasakule sõitis toonitud klaasidega Audi. Tõenditest ei ole näha, kas ja mil määral on võimalik väljast vaadates näha sisse toonitud klaasidega Audisse. Sellest tulenevalt ei ole teada, kas D. Sauškinil oli võimalus näha hetkel, kui Audi vasakul peatus, selle tagaistmel istuvaid isikuid, sh A. K. Lisaks ei saa mööda vaadata asjaolust, et D. Sauškini vaadet vasakule Audi tagumise ukse suunas piirasid mingil määral Opeli juhiukse juures tegutsevad M. V ja V. V. Ajal, mil A. K istus toonitud klaasidega Audi tagaistmel ja ootas oma väljumise võimalust, nägi ta politseiametnikuid Opeli ukse kallal toimetamas, nägi süüdistatava korraks alla vaatamist, parema käe liigutust, pea üles tõstmist. Ka M. V ja V. V nägid käigu sisse panemist, nägid süüdistatavat enda poole vaatamas. Süüdistatava tõmblemist, käega tehtavat liigutust ja nägu nägi ka Audis tagaistmel istuv T. T. Hetkel, kui Opel hakkas sõitma, T. T enam süüdistatava nägu ei näinud, sest seda varjas Audis istunud politseinik, kes läks juhiukse poole. Kannatanu M. N sõnul vaatas süüdistatav läbi esiklaasi tema poole, kui M. N oli jõudnud joostes Opeli vasakpoolse esiratta lähedale. Lähtudes 17.03.2020 asitõendi vaatlusprotokollist ja sellele lisatud salvestisest on näha, et M. N oli vahetult enne Opeli liikuma hakkamist juhipoolse esitule piirkonnas. Kohus järeldab eelnevast, et Opeliga startimise eelselt nägi süüdistatav juhiukse juures politseinikuid M. V ja V. V. Süüdistatav võis näha nende vahelt näha toonitud klaasidega ja suletud ustega Audit. Startimise ehk gaasile vajutamise hetkel oli aga süüdistatava tähelepanu ja pilk suunatud juba läbi esiklaasi M. N, kes jäi süüdistatava põgenemistrajektoorile. A. K väljus salvestise järgi Audist kõigest üks sekund enne seda, kui Opel liikuma hakkas. Kannatanu A. K ise ütles, et niipea, kui ta autost välja astus, hakkaski sõiduk liikuma. A. K nägi, kuidas liikuma hakkav Opel lükkas M. N eest ära A. K poole ja koos kukuti. Kuna Opeli startimise ja A. K Audist väljumise vahel on vaid 1 sekund, süüdistatava tähelepanu oli Opeliga startides M. N, süüdistatava vaadet juhiuksest vasakule toonitud klaasidega Audi poole piirasid mingil määral M. V ja V. V ning vaadet diagonaalselt ette vasakule piiras mingil määral Opeli esiklaasi ja juhiukse vahele jääv tugipost, siis ei saa kohus välistada, et gaasipedaalile vajutamise hetkel süüdistatav ei märganud Audi ukse avanemist ja A. K lähenemist. Kui palju täpselt juhiukse juures toimetavad politseinikud ja Opeli tugipost süüdistatava vaadet piirasid, tõendid ei näita. Sellises olukorras tuleb kohtu hinnangul lähtuda

§ 7lg 3 põhimõttest.

Järelikult süüdistatava ettekujutus teost piirdus üksnes kannatanule M. N otsasõiduga ja ta ei näinud ette olukorda, et M. N taha astub Audist A. K, kes saab kukkuvalt M. N löögi, kukub samuti ja kelle jalg jääb asfaldi ning kannatanu M. N vahele, millest omakorda sõidab üle süüdistatava juhitud Opel. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et süüdistataval ei olnud tahtlust Opeliga liikuma hakates kannatanule A. K otsa sõita, teda tappa või tema tervist kahjustada. Seetõttu ei vasta süüdistatava tegevus A. K suhtes KarS § 114 lg 1 p 6 - § 25 lg 2 tunnustele. 16 1-20-3910

1. Kuna A. K tervisekahjustused olid sellised, mille paranemiskestus on alla 4 kuu, tuleb hinnata süüdistatava tegevuse vastavust KarS § 118 lg 1 p 1 või p 2 - § 25 lg 2 (raske tervisekahjustuse tekitamise katse) või ka § 121 lg 1 (tervise kahjustamine) või § 121 lg 2 p 1 (tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 nädalat).
2. Kohus on seisukohal, et § 118 lg 1 p 1 ja p 2 - § 25 lg 2 koosseisud, aga ka KarS § 121 koosseisud on välistatud. Seda sellel põhjusel, et raske tervisekahjustuse tekitamise koosseis eeldab tervisekahjustuse tekitamise suhtes vähemalt kaudsel tasandil tahtlust, samas koosseisu punktides 1-6 toodud enamohtliku tagajärje suhtes (nt § 118 lg 1 p-s 1 oht elule, p-s 2 tervisehäire kestusega vähemalt 4 kuud) piisab ka ettevaatamatusest (vt RKKK 15.12.2017 otsus nr 1-16-5213 p 10-17, 05.06.2018 otsus nr 1-17-105 p 10). Samuti KarS § 121 koosseisude osas peab isik vähemalt võimalikuks pidama ja möönma, et tema tegu on teise isiku tervist kahjustav. Kohus jõudis eelnevalt järeldusele, et süüdistataval puudus Opeliga kohapealt startides tahtlus kahjustada A. K tervist. Seetõttu ei vasta tema käitumine KarS § 118 lg 1 p 1, p 2 ega ka § 121 lg 1 või lg 2 p 1 kuriteokoosseisude subjektiivsetele tunnustele. Õigusvastasus ja süü
3. Kohus on seisukohal, et D. Sauškini õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Nimelt hädakaitse eeldab, et esineks vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne süüdistatava või kellegi teise isiku õigushüvedele. Käesolevas asjas tuvastas kohus, et K S parklas asusid politseiametnikud D. Sauškinit kahtlustatavana kinni pidama. Selline tegevus on

§ 217lg 1 järgne menetlustoiming, mitte õigusvastane rünne Kar

S § 28 lg 1 mõttes. Seega on hädakaitse välistatud.

1. Kohus leiab, et ei esine ka eksimust õigusvastasust välistavas asjaolus KarS § 31 lg 1 mõttes. Kohus jättis tõendikogumist D. Sauškini ütlused tervikuna välja ebausaldusväärsuse tõttu. Seejuures kohus tõi kohtuotsuses esile mh vastuolud D. Sauškini ütlustes, mis puudutasid tema menetluse eri etappidel antud ütlusi ründajate isikus ja ründe põhjustes. D. Sauškin ei suutnud neid vastuolusid kohtus veenvalt ja usutavalt selgitada. Niisamuti kohus kohtuotsuses eespool analüüsis süüdistatava väiteid, mille kohaselt süüdistatav ei kuulnud, mida auto juurde jooksjad talle karjuvad. Kohus kõrvutas neid süüdistatava väiteid sündmuskohal viibinud teiste isikute ütlustega ning asus seisukohale, et süüdistatava versioon ei ole usutav. Kohus asus seisukohale, et süüdistatav kuulis ja sai Opelis istudes aru, et sõidukit piiravad isikud on politseiametnikud. Sellest tulenevalt ei esine olukorda, kus D. Sauškin oleks endale ekslikult ette kujutanud asjaolusid, mis tema tahtliku teo õigusvastasuse välistaksid.
2. D. Sauškini süüd välistavaid asjaolusid kohtuistungil ei ilmnenud.
3. Kohus muudab

§ 268

lg 6 alusel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt süüdistatavale etteheidetava kuriteo kvalifikatsiooni, kvalifitseerides mõrvakatse kannatanu M. N suhtes ümber KarS § 118 lg 1 p 2 järgi tahtlikult teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamisena, millega põhjustati tervisehäire, mis kestab vähemalt 4 kuud. Kohus mõistab

§ 309lg 3 alusel D. Sauškini süüdi Kar

S § 118 lg 1 p 2 järgi M. N vastu suunatud kuriteos. 41. Kohus mõistab

§ 309lg 2 alusel D. Sauškini õigeks Kar

S 114 lg 1 p 6 - § 25 lg 2 järgi A. K vastu suunatud kuriteos. KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmine narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest

1. KarS § 184 lg 1 sanktsioon näeb ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine on 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Süü suuruse määratlemisel võtab kohus arvesse, et narkootilise aine suures koguses käitlemine hõlmas lisaks omandamisele ja hoidmisele edasimüüki. Kohus arvestab, et D. Sauškinilt leitud aine sisaldas kokaiini 2,88 grammi. Juhul, kui lähtuda ühe inimese maksimaalsest annusest, mis Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arvamuse kohaselt on 120 mg ehk 0,12 grammi, siis piisanuks tuvastatud puhta kokaiini kogusest maksimaalse ühekordse annuse korral 24 inimesele, tavapärase keskmise annuse puhul aga 44 17 1-20-3910 inimesele. Kohus leiab, et D. Sauškini valdusest leitud kokaiini kogus praegusel juhul märkimisväärselt isiku süüd ei suurenda.
2. Küll aga arvestab kohus D. Sauškini karistust mõnevõrra raskendava asjaoluna omakasu esinemist KarS § 58 p 1 mõttes, kuivõrd ta oli veebruaris varem müünud anonüümsele tunnistajale T. T eest kokaiini hinnaga 120.- gramm ning ka 19.02.2020 tehinguks oli kokku lepitud 3 grammi kokaiini eest hind 360.- Selline müügihind on usutav, kuivõrd Politsei- ja Piirivalveameti vastusest (Kd 1, tl 195-195) narkootilise aine jae- ja hulgimüügihindade osas aastatel 2018-2019 oli kokaiini grammihind jaemüügis keskmiselt 100.
3. Kohus arvestab karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi. D. Sauškini 07.03.2020 karistusregistri väljavõttes (Kd 1, tl 196) on üks väärteoalane rikkumine ÜTS § 88 alusel. Kuna selle eest määratud rahatrahv on 05.08.2019 tasutud ja käesolevaks hetkeks on tasumisest möödunud 1 aasta, siis on see karistatus tulenevalt KarRegS § 24 lg 1 p 1 kustunud ning seda väärteokaristust kohus ei arvesta. Niisamuti ei arvesta kohus karistuse mõistmisel sellega, et D. Sauškinile on lühimenetluse määratud mõjutustrahvid 31.07.2019 ja 10.12.2019 (Kd 1, tl 197200), kuna seda ei luba VTMS § 548 lg
4. Seega eripreventiivsetel kaalutustest ei ole vaja karistust suurendada.
5. Käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mille tõttu peaks üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt mõistma D. Sauškinile KarS § 184 lg 1 eest rangema karistuse võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele.
6. Süü suurust ning ühe karistust raskendava asjaolu esinemist arvestades peab KarS § 184 lg 1 eest mõistetav karistus olema sanktsiooni alammäärast kõrgem, kuid keskmisest madalam. Karistuse mõistmine teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise eest
7. KarS § 118 lg 1 p 2 sanktsioon näeb ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine on 8 aastat vangistust. Süü suuruse määratlemisel arvestab kohus, et süüdistatav pani teo toime 1,7 tonni kaaluva sõidukiga, alustas kiiret paigalt võttu ning sündmuskohalt põgenemist samal suunal, millele jäi süüdistatavale teadaolevalt kannatanu M. N. Kohus arvestab ka seda, et süüdistatav jätkas gaasipedaalile surumist, kui talle teadaolevalt kannatanu oli saanud autolt löögi, jäänud auto alla ja karjus kõvasti valust. Need asjaolud suurendavad süüdistatava süüd.
8. Karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus fakti, et süüdistatav põgenes sündmuskohalt selleks, et politseiametnikud ei tabaks teda koos sõidukis oleva narkootilise ainega. Tegemist on teise süüteo varjamisega kui karistust raskendava asjaoluga KarS § 58 p 9 mõttes. Samas süüdistusakti p 3 nähtuvalt on D. Sauškini soovil tekitatud kahju heastamiseks antud kannatanule M. N üle D. Sauškinilt kinnipidamisel võetud 180.- ja korteri läbiotsimisel leitud sularaha 150.-, kokku 330.-. Kohus käsitab raha üleandmist kannatanule kahju vabatahtliku hüvitamise alustamisena, lugedes selle karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes.
9. Asjaolusid, mis Vs vajadusele eripreventiivsetel kaalutustel karistust suurendada, ei esine.
10. Samuti ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mille tõttu peaks üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt mõistma D. Sauškinile KarS § 118 lg 1 p 2 eest rangema karistuse võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele.
11. Süü suurust ning ühe karistust raskendava ja kergendava asjaolu esinemist arvestades peab KarS § 118 lg 1 p 2 eest mõistetav karistus olema sanktsiooni keskmisest veidi kõrgem.
12. Praegusel juhul on D. Sauškini toime pannud kaks kuritegu, mis vastavad kahele eri kuriteokoosseisule (KarS § 184 lg 1 ja KarS § 118 lg 1 p 2). Seega tuleb lähtudes KarS § 63 lg 2 mõista D. Sauškinile eraldi karistus kummagi teo eest ja seejärel liitkaristus KarS § 64 sätete järgi. Kohus ei pea võimalikuks kohaldada D. Sauškini karistuste liitmisel kergemat viisi, vaid kohaldab raskemat karistuste liitmise viisi, s.o suurendab üksikkaristustest raskeimat. Seda põhjusel, et D. Sauškin käitles kavatsetult narkootilisi aineid ebaseaduslikult suures koguses ning ta mitte üksnes ei omandanud ja hoidnud neid, vaid müüs ka edasi. Samuti ei võimalda kergemat karistuste liitmise viisi kohaldada isikuvastase kuriteo toimepanemise asjaolud.
13. Karistuse mõistmisel võtab kohus KarS § 68 lg 1 alusel arvesse, et D. Sauškin peeti 19.02.2020 kahtlustatavana kinni ja viibib alates 21.02.2020 vahi all. 18 1-20-3910 TÕKEND 54.

§ 306lg 1 p 9 kohaselt peab kohus otsustama tõkendi küsimuse.

Seoses süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega tuleb süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. TSIVIILHAGI 55. Kannatanu M. N esitas 24.03.2020 tsiviilhagi Daniil Sauškini vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 15 000 eurot või kohtu määratud õiglases suuruses. 12.10.2020 toimunud kohtuistungil kannatanu loobus süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagist, kuna SwedBank Kindlustus on kannatanule mittevaralise kahju hüvitanud. Süüdistatav ega kaitsja tsiviilhagist loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kannatanu avaldus hagist loobumise osas tuleb vastu võtta ja tsiviilhagi menetlemine lõpetada

§ 381lg 6 ja Ts

MS § 428 lg 1 p 3 alusel. MENETLUSKULUD 56.

§ 306lg 1 p 14 kohaselt peab kohus lahendama kriminaalmenetluse kulude küsimuse.

57. Süüdistatava D. Sauškini menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 3, 4 ja 9 mõistes on määratud kaitsja tasud kohtueelses- ning kohtumenetluses, joobeseisundi tuvastamise kulud, isiku kohtuarstlike ekspertiiside kulud, DNA-ekspertiiside kulud, narkootilise aine ekspertiiside kulud, autotehnilise ekspertiisi kulu ja esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. 58. Määratud kaitsja tasud olid kohtueelses menetluses 97,20 eurot (kd 2, tl 76), 237,60 eurot (kd 2, tl 77), 97,20 eurot (kd 2, tl 78), 97,20 eurot (kd 2, tl 79), 97,20 eurot (kd 2, tl 80), 97,20 eurot (kd 2, tl 81), 81,60 eurot (kd 2, tl 82) ja 138 eurot (kd 2, tl 83). Määratud kaitsja tasu oli kohtumenetluses 1508,40 eurot (Kd 2, tl 111-112). Kaitsja tasud on põhjendatud ja vajalikud. Kuna kohus mõistis D. Sauskini süüdi KarS § 184 lg 1 episoodis ja KarS § 118 lg 1 p 2 episoodis (M N vastu suunatud tegu), kuid mõistis õigeks KarS § 114 lg 1 p 6 - § 25 lg 2 järgi (A K vastu suunatud tegu), siis leiab kohus, et menetluskulude hüvitamise osas tuleb lähtuda samadest proportsioonidest. Lähtudes

§ 180

lg 1 on õiglane panna süüdistatavale kohustus hüvitada riigile määratud kaitsja tasudest 2/3 ning lähtudes

§ 181lg 1 jätta riigi kanda määratud kaitsja tasudest 1/3.

1. Joobeseisundi tuvastamise kulud on kohtutoimikusse võetud dokumentide kohaselt kokku 219.- koosnedes Wismari haiglas uriiniproovi võtmisega seotud kulust 24.-, arstliku läbivaatuse kulust 72.- (Kd 1, tl 101), võetud proovide analüüsimise kuludest 35.- ja 36.- (Kd 1, tl 100) ning eksperdi hinnangu koostamise kuludest joobe esinemise või puudumise kohta 52.- (Kd 1, tl 100). Kulu aluseks olevad toimingud tehti tõendamisvajadusest lähtudes. D. Sauškinil tuleb nimetatud joobeseisundi tuvastamise kulud riigile hüvitada.
2. Kohtueelses menetluses tehti kaks isiku kohtuarstlikku ekspertiisi nr xxx ja nr xxx, kummagi kulu oli 84.- (Kd 1, tl 70 ja tl 76). Tegemist oli keerukate kohtuarstlike ekspertiisidega, mis hõlmasid mitmete meditsiiniliste dokumentide läbitöötamist. Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 274 p 2 järgi on isiku keeruka kohtuarstliku ekspertiisi hind 84 eurot, mistõttu ekspertiisi kulud on esitatud õiges suuruses. Seoses D. Sauškini süüdi mõistmisega KarS § 118 lg 1 p 2 episoodis (M N vastu suunatud tegu), tuleb süüdistataval hüvitada riigile kohtuarstliku ekspertiisi nr xxx tegemise kulu. Kohtuarstliku ekspertiisi nr xxx kulu jääb seoses D. Sauškini õigeksmõistmisega riigi kanda.
3. Kohtueelses menetluses tehti tõendamisvajadusest lähtudes kolm DNA-ekspertiisi. DNA-ekspertiisi akti nr xxx kuluõiendil (Kd 1, tl 184 pöördel) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 3 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 57.-, kokku 171.-. Ekspertiisiakti sissejuhatusest ilmneb, et ekspertiisiks esitatigi 3 objekti. KES § 273 järgi on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta on 57.-. Seega DNA-ekspertiisi nr xxx kulu on arvutatud õigesti ja D. Sauškinil tuleb 171.- riigile hüvitada. 19 1-20-3910 DNA-ekspertiisi akti nr xxx kuluõiendil (Kd 1, tl 139) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 11 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 57.-, kokku 627.- Ekspertiisiaktist ilmneb, et uuritavaid proove oli
4. DNA-ekspertiisi akti nr xxx kuluõiendil (Kd 1, tl 179) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 9 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 57.-, kokku 513.- Ekspertiisiaktist ilmneb, et uuritavaid proove oli
5. Lähtuvalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, peab kohus võimalikuks vähendada DNAekspertiisi nr xxx ja nr xxx eest süüdistatavalt väljamõistetavat summat, sõltuvalt ekspertiisiobjektide, mitte reaktsioonide arvust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1120-12 p 6.2). Seega DNA-ekspertiisi nr xxx kulust 627.- tuleb D. Sauškinil riigile hüvitada üksnes eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud 4 ekspertiisiobjekti analüüsimise maksumus 228.(4x57=228) ning seda ületav summa 399.- (627-228=399) jääb

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

Samal põhjusel tuleb D. Sauškinil DNA-ekspertiisi nr xxx kulust 513.- riigile hüvitada üksnes eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud 3 ekspertiisiobjekti analüüsimise maksumus 171.(3x57=171) ning seda ületav summa 342.- (513-171=342) jääb

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

1. Kohtueelses menetluses tehti tõendamisvajadusest lähtudes kaks narkootilise aine ekspertiisi nr xxx ja nr xxx. Narkootilise aine ekspertiisi nr xxx kuluõiendil (Kd 1, tl 159 pöördel) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 2 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 84.-, kokku 168.- Ekspertiisiakti sissejuhatusest ilmneb, et ekspertiisiks esitatigi 2 objekti. KES § 276 p 2 järgi on narkootilise aine ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 84.-. Seega narkootilise aine ekspertiisi nr xxx kulu on arvutatud õigesti ja D. Sauškinil tuleb 168.- riigile hüvitada. Narkootilise aine ekspertiisi nr xxx kuluõiendil (Kd 1, tl 175) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 4 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 84.-, kokku 336.- Ekspertiisiakti sissejuhatusest ilmneb, et ekspertiisiks esitatigi 4 objekti. Seega narkootilise aine ekspertiisi nr xxx kulu on arvutatud õigesti ja D. Sauškinil tuleb 336.- riigile hüvitada.
2. Kohtueelses menetluses tehti tõendamisvajadusest lähtudes autotehniline ekspertiis nr xxx. Kuluõiendil (Kd 1, tl 115) on ekspertiisi hinnaks märgitud 503.-. KES § 277 p 2 järgi on autotehnilise ekspertiisi hind 503.-. Seega autotehnilise ekspertiis nr xxx kulu on arvutatud õigesti ja D. Sauškinil tuleb 503.- riigile hüvitada.
3. Kuna kohus mõistab D. Sauškini süüdi esimese astme kuritegudes ning

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5-kordne palga alammäär, s.o 1460 eurot, siis tuleb D. Sauškinil see summa koos teiste tasumisele kuuluvate menetluskuludega

§ 180lg 1 alusel riigituludesse tasuda.

65. Arvestades menetluskulude summa suurust, samuti seda, et süüdistatav ei pruugi vangistust kandes olla igapäevaselt tööga hõivatud, siis võimaldab kohus süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete maksetena, arvestusega, et 12nda kuu lõpuks on tasutud menetluskulud täies ulatuses (

§ 180lg 3).

ASITÕENDID JA ÄRAVÕETUD ESEMED 66.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha, mida teha süüdistusakti punktis 6 esile toodud asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektidega. 67. Daniil Sauškini nimele väljastatud pass ja riidest kott asuvad asitõendite hoidlas akti nr xxx alusel ning D. Sauškinilt võetud mobiiltelefon asub asitõendite hoidlas akti nr xxx alusel. Kuna tegemist on D. Sauškini isiklike esemetega, siis tuleb need edastada

§ 126lg 3 p 2 alusel kinnipidamisasutusse D.

Sauškini asjade hulka lisamiseks. 68. 7 minigrip kilekotti, tops ja kanepijälgedega lühimenetluse otsus asuvad asitõendite hoidlas akti nr xxx alusel. Kuna tegemist on esemetega, millel puudub majanduslik väärtus, siis tuleb need pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel; 20 1-20-3910 69.

Kannatanu kahjustatud riided asuvad asitõendite hoidlas akti nr xxx alusel. Kuna rõivad said 19.02.2020 süüdistatava teo tõttu kangakahjustusi ja määrdusid, samuti on rõivastel meditsiinilise abi osutamisest lõikevigastused, siis puudub rõivastel ilmselgelt käesoleval ajal majanduslik väärtus. Kannatanu ei ole avaldanud soovi saada kahjustatud rõivad tagasi. Seetõttu tuleb kahjustunud rõivad

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

70. Kohtueelses menetluses kogutud proovid, kiud, mikroosakesed, jälgede kaardid, valget värvi sõiduki detail, kokku 16 pakendit asuvad asitõendite hoidlas akti nr xxx alusel. Kohtu hinnangul neil esemetel puudub majanduslik väärtus ning need tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel; 71.

Kohtueelses menetluses lisati kriminaalasja materjalidele 17 CD/DVD teabekandjat (neist kohtutoimikusse võeti 11 CD/DVD) salvestiste, fotode ja muu digitaalse teabega. Kuna salvestised puudutavad kohtuliku uurimise esemeks olevat kuritegu, tuleb CD/DVD teabekandjad pärast kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde

§ 126lg 3 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Doris Kalle rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Anne Järve rahvakohtunik 21