← Eesti

3-22-716/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-716 Haldusasi MTÜ Niilusoo kaebus tühistada Keskkonnaameti re

) § 46 lg 3). Selles osas on kaebus tähtaegne. Vastustajal tuli kaasata kaebaja konkreetsete metsateatiste menetlusse pärast nende esitamist RMK poolt 08.12.2021. Praegusel juhul rakendub kohustamiskaebuse tähtajana üks aasta alates toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest (vt ka

§ 46lg 2).

Seega on kohustamiskaebus tähtaegne. Keskkonnaamet eirab keskkonnaorganisatsioonidele metsateatiste nõuetekohase ja viivitamatu teatavakstegemise kohustust (Riigikohtu 28.10.2020 määrus asjas nr 3-20-580, p 13). Kui Keskkonnaamet teeb metsateatised teatavaks registreerimise päeval, nagu kaebaja on keelamiskaebuses taotlenud, on kaebajal mõistlikult võimalik nende õiguspärasust hinnata ja vajaduse korral need vaidlustada 30 päeva jooksul alates registreerimisest. Praktikas on juhtunud, et raieloa adressaadid hakkavad metsa raiuma enne kaebetähtaja möödumist ning seda ajal, mil lindude pesitsemise tõttu raiet teha ei tohiks (nt haldusasjad nr 3-22-647, 3-22757 ja 3-20-2652). Sellises olukorras puudub üldsusel võimalus potentsiaalselt õigusvastaseid metsateatisi vaidlustada ja raie ärahoidmist saavutada. Kirjeldatud olukorra lahendamiseks on kohane ja eesmärgipärane kaebaja esitatud keelamis- ja kohustamiskaebus. Seega on keelamiskaebuse eeldused täidetud. Katastriüksusel nr 32801:002:0147 tehtavad raied kahjustavad metsist, laanerähni ning AlamPedja linnu- ja loodusala. Automatiseeritud menetluses tehisintellekti poolt metsateatiste registreerimine on põhiseadusevastane. Arvestades RMK poolt taotletavate ja Keskkonnaameti poolt registreeritavate metsateatiste hulka ja juhuslikkust, on reaalne oht, et Keskkonnaamet annab samale alale uusi metsateatisi eelkirjeldatud viisil, st automatiseeritud menetluses. Kaebaja ei ole üksnes metsaküsimustele keskendunud keskkonnaorganisatsioon, mistõttu ei saa temalt eeldada pidevat metsateatiste jälgimist ega keerukate infotehnoloogiliste programmide (nagu WFS-teenus) laadimist ja kasutamist. Teenuse kasutamise keerukust näitab see, et Tallinna Halduskohtul ega teisel keskkonnaorganisatsioonil pole õnnestunud seda kasutada, vaid on ilmnenud veateated (Tallinna Halduskohtu 22.10.2021 määrus asjas nr 3-21-1203, p 21; vt ka IT-koolitaja KK eksperthinnang). Vaidlusaluste metsateatistega kavandatakse 30,67 hektaril harvendusraie osaliselt metsise ja laanerähni elupaigas ning Alam-Pedja linnu- ja loodusala (Natura 2000 võrgustiku ala) vahetus läheduses. Keskkonnaamet on kohustatud kaasama avalikkust selliste otsuste tegemisse ja teavitama avalikkust otsuste tegemisest (KeÜS § 28 ja Århusi konventsiooni art 6 lg 2; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 määrus asjas nr 3-21-1203, p 19). Ornitoloog Renno Nellis toob välja, et laanerähni arvukus on viimase 10 a jooksul järjepidevalt vähenenud ja kahaneb jätkuvalt murettekitava kiirusega 5% aastas, mis on metsalindude mõttes üks kiiremaid vähenemisi. Arvukuse vähenemise põhjuseks on vanade väärtuslike metsade raiumine (elupaikade kadumine). Majandusmetsades on vana metsa killud enamasti järjest raiesse läinud ja alternatiivset elupaika lähedal piirkonnas enamasti ei ole. Laanerähnile sobivaid loodusmetsi on Eestis hinnanguliselt järele jäänud üksnes 2%. Majandusmetsades laanerähnile leevendust pakkuv puhver on vähesed vääriselupaigad, kuid seda eelkõige siis, kui nende pindala on vähemalt 5 hektarit. Laanerähn on Eestis üks paremaid metsasanitare ja tema elupaikade säilitamise huvi on väga kaalukas (vt ka linnudirektiivi art 4 lg 1). Euroopa Komisjon on 2021. a-l Natura alasid kahjustavate massiliste raiete ja nendest raietest tekkivate mõjude hindamata jätmise tõttu algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2021 määrus asjas nr 3-21-2074, p 15). 7. Keskkonnaamet palus jätta määruskaebuse rahuldamata. 7

(17)3-22-716 Määruskaebuses puudub põhjendus halduskohtu 01.04.2022 määruse resolutsiooni p 5 vaidlustamise osas. Seega on määruskaebus olulises osas põhjendamata. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus ei ole piiramatu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus avaliku huvi hindamisel lähtuma kaebaja avalikes huvides kaebeõiguse ulatusest (loodusliku mitmekesisuse ja liigirikkuse ning puhta elukeskkonna hoidmine ja edendamine, samuti Põhja-Viljandimaa kultuuripärandi kaitse). Avalikes huvides esitatud kaebus on perspektiivitu. Kohustamis- ja keelamisnõuded ei puuduta kaebaja avalikes huvides esitatud kaebuse eesmärki, vaid on esitatud kaebaja enda õiguste kaitseks. Kaebajale ei tulene kaebeõigust KeÜS § 30 lg-st 2. Ka kaebuse rahuldamisel ei muutuks keelamis- ja kohustamisnõuete osas kohtuotsuse täitmine oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebus on esitatud avalikes huvides vaid tühistamisnõudes, kuid selles osas ei ole kaebus tähtaegne. Kohus võttis keelamiskaebuse 01.04.2022 määrusega menetlusse. Kaebajal puudus õigus keelamiskaebuse esitamiseks, sest uute metsateatiste kinnitamisel Viljandi maakonnas Viljandi vallas Aimla metskond 288 katastriüksusele 32801:002:0147 saab kaebaja oma õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti hilisemal vaidlustamisel. Seega on keelamiskaebus perspektiivitu. Metsateatiste automatiseeritud menetlus on üles ehitatud nii, et võimaliku vastuolu tuvastamisel õigusaktide nõuetega suunatakse metsateatise menetlus ametniku menetlusse või kui keeldumise alus või selle puudumine on ilmselge, tehakse metsateatise registreerimise otsus automatiseeritud menetluses. Andmestik, mis automatiseeritud menetluses läbi töötatakse, on sama, mille peab läbi töötama ametnik. Automatiseeritud menetluses metsateatiste menetluse läbiviimine on nii metsaomaniku kui ka avalikes huvides, kuna vähendab asjaajamisele kuluvat aega ja lihtsustab seda. Tulevikus toimuvatesse haldusmenetlustesse sekkumine ja kohustusliku menetlusvormi määramine kohtu poolt esialgse õiguskaitse korras on lubamatu. Lisaks puudub vajadus keelata Keskkonnaametil registreerida automatiseeritud menetluses metsakaitselisi ekspertiise. Neid ei viida läbi automatiseeritud menetluses. Tegemist on ekspertiisiga, mille tegemise eelduseks on välitööde teostamine, ametniku poolt, kes teeb otsuse raiete lubatavuse kohta. Iga metsateatise esitamisega algab uus haldusmenetlus. Kohus ei saa panna Keskkonnaametile tähtajatut kohustust seada katastriüksusel 32801:002:0147 kinnitatud metsateatiste realiseerimise õigusele ajaline piirang. Lisaks ei ole sellise kohustuse seadmine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Keskkonnaametile nähtavalt on nõue, mis kohustaks Keskkonnaametit seadma metsateatistele ja metsakaitselistele ekspertiisidele kõrvaltingimusena nende realiseerimise võimaluse alles pärast vaidlustamistähtaja möödumist, kantud kaebaja soovist tagada tema õiguste kohtulik kaitse. Seega ei ole see seotud avalikes huvides esitatud kaebuse eesmärgiga ning nõue väljuks kaebaja kaebeõiguse piiridest. Kaebaja õiguste kaitse tagab haldusaktide õigeaegne vaidlustamine. MS on HMS suhtes eriseadus, mis ei näe ette kõrvaltingimusena haldusaktiga antud õiguse piiramist vaidlustamistähtajaks. MS kohaselt võib raiuda kohe, kui metsateatis on metsaregistris kinnitatud. Riik on loonud võimaluse jälgida metsateatiste kinnitamist lisaks metsaregistrile ka WFS-teenuse kaudu, mis tagab kaebaja kaebeõiguse reaalse toimimise. Kaebajal on võimalik WFS-teenuse vahendusel jälgida kõiki katastriüksusele 32801:002:0147 kinnitatavaid metsateatisi ja metsakaitselisi ekspertiise. Seega puudub reaalne vajadus teavitada kaebajat eraldi metsateatise kinnitamisest. WFS-teenuse puhul on tegemist kindlas formaadis andmelaoga, kust iga soovija saab ise pärida endale sobivaid andmeid. Kuhu päringu tulemused salvestatakse või millisele e-posti aadressile need saabuvad (sh millise intervalliga), on päringu tegija enda määrata. WFS-teenuse kasutamisel ei ole Keskkonnaamet andmete vahendaja. Keskkonnaamet ei saada ega vahenda päringu tulemusi ka muul moel. Keskkonnaamet on valmis abistama soovijaid WFS-teenuse tundmaõppimisel. Kaebaja ei ole abi saamiseks 8
(17)3-22-716 Keskkonnaameti poole pöördunud. Keskkonnaamet on oluliselt täiendanud metsaportaali avalike teenuste kasutusjuhendi p-i 2.3, mis lihtsustab WFS-teenuse kasutama hakkamist.
  1. RMK vaidles määruskaebusele vastu. Kaebaja esitas kaebuse enam kui kolm kuud pärast vaidlustatud metsateatiste registreerimist (vrdl Tallinna Halduskohtu 22.10.2021 määrus asjas nr 3-21-1203). Metsateatiste registreeringute vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema nende kinnitamisest alates. Kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ja kaebaja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud. Raie on tavapärane metsa majandamise viis (vt ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 lg 2). Lähtudes mh eesmärgist tagada nii looduslik tasakaal kui ka tasakaal ühiskonna ootuste ja metsaomanike huvide vahel, on õigusaktidega metsa majandamisele seatud mitmeid piiranguid. Seadusandja on pidanud vajalikuks kohustada metsaomanikku, sh riigimetsa majandajat, teavitama kavandatavatest raietest, et kontrollida tegevuse õigusaktidele vastavust (vt ka MS § 41 ja määrus nr 28). Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks metsateatiste menetluses menetlusosaline, mille tõttu peab kaebajat menetlusse kaasama või eraldi teavitama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  2. Kaebaja lisas määruskaebusele kaks tõendit (lisad 1 ja 2). Tõendid tuleb võtta haldusasja materjalide juurde (

§ 203lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2).

Nende tõenditega soovib kaebaja tõendada, et metsaregistri WSF-teenuse kasutamine on keerukas ega ole suunatud tavakasutajale (lisa 1) ning et metsateatiste registreeringute kehtivus tuleks peatada selleks, et kaitsta laanerähni, kelle arvukus on pidevas languses, elupaiku (lisa 2). Tõendid omavad haldusasja lahendamise seisukohast tähtsust, nende esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist.

  1. Halduskohtu määruse vaidlustamise ulatuse kohta märgib ringkonnakohus, et määruskaebusest nähtuvalt – kuigi kaebaja seda sõnaselgelt ei ole maininud – vaidlustas kaebaja halduskohtu määruse üksnes osas, millega jäeti rahuldamata tema esialgse õiguskaitse taotlus (resolutsiooni p 1). Seega on põhjendamatud Keskkonnaameti etteheited, et kaebaja pole määruskaebust põhjendanud osas, mis puudutab halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 5 vaidlustamist (kolmanda isiku kaasamine). Selles osas pole halduskohtu määrust vaidlustatud. II
  2. Vastuses määruskaebusele märkis Keskkonnaamet, et MTÜ Niilusoo avalikes huvides esitatud kaebus on perspektiivitu ning kohus peaks lähtuma kaebaja avalikes huvides esitatud kaebeõiguse ulatusest. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõiguse aluseks on KeÜS § 30 lg 2, mis sätestab, et kui keskkonnaorganisatsioon vaidlustab haldusakti või sooritatud toimingu halduskohtumenetluse seadustikus või haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, eeldatakse, et tema huvi on põhjendatud või tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Vastustaja pole otsesõnu seadnud kahtluse alla seda, et kaebaja näol on tegemist keskkonnaorganisatsiooniga KeÜS § 31 lg 1 p 1 ning lg-te 2 ja 3 mõttes või et kaebaja ei edendaks metsateatiste vaidlustamisel enda põhikirjalisi eesmärke. Kuigi täpsemalt tuleb neid asjaolusid kontrollida halduskohtul asja lahendamisel, ei nähtu ringkonnakohtule, et 9

(17)3-22-716 vaidlusaluste metsateatiste vaidlustamine ei ole seotud kaebaja põhikirjaliste eesmärkide edendamisega (vt ka kaebaja põhikirja p 2.1). 12. Seonduvalt tühistamiskaebuse esitamise tähtajaga märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Puudub vaidlus selles, et Keskkonnaamet ei kaasanud kaebajat vaidlusaluste metsateatiste registreerimise menetlusse, ei teavitanud kaebajat nende registreerimisest ega toimetanud metsateatisi kaebajale kätte. 13. Kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks (

§ 46lg 7).

Haldusakti vaidlustamise tähtaeg ei saa üldjuhul hakata kulgema enne, kui teave haldusakti kohta edastatakse isikule viisil, mis võimaldab tal haldusaktile igakülgse hinnangu anda otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või mitte (Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-52-00, p 2, nr 3-3-1-10-04, p 13 ja nr 3-3-1-80-15, p 11). Kui isik sai haldusaktist teada ilma, et talle oleks see vajalikus ulatuses teatavaks tehtud, ei pruugi talle selguda, kas sellega rikutakse tema õigusi (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-52-00, p 2). Kui haldusakti pole isikule teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-52-00, p 2, nr 3-3-1-19-09, p 16 ja nr 3-3-1-25-09, p 11). Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks, ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist peab isik haldusakti vaidlustama 30-päevase tähtaja jooksul (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-23-07, p 10, nr 3-3-1-82-07, p 15 ja nr 3-3-1-3-13, p 16). Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul esitanud kaebuse (

§ 46

lg 7, vt ka Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-25-09, p 13 ja nr 3-3-1-3-13, p 16). Vaidlusalused metsateatised registreeriti 07.12.2021, 08.12.2021, 13.12.2021 ja 20.12.

  1. Kaebaja selgitas, et sai metsateatiste registreerimisest teada 24.03.2022, kui tema liige märkas riigimetsas jalgsi liikumas mapiga isikut. Kaebaja pidas võimalikuks, et tegemist on RMK töötajaga, kes liigub metsas raie kavandamise eesmärgil. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 25.03.2022, seega vastavalt 109, 108, 103 ja 96 päeva pärast nende registreerimist ning üks päev pärast haldusaktidest teada saamist. Riigikohtu eelnevalt kirjeldatud praktikast nähtub, et eristada tuleb aega, mis kulus isikul haldusaktist teadasaamiseks ning seejärel kaebuse esitamiseks. Kaebus halduskohtule tuleb esitada seaduses sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul, ent see hakkab kulgema ajast, mil isik haldusaktiga tegelikkuses tutvus. Kaebaja ei ole küll selgitanud, millal ta metsaregistris metsateatistega tutvus, kuid arvestades seda, et kaebus halduskohtule esitati vaid üks päev pärast registreeringutest teadasaamist, ei viivitanud kaebaja haldusaktidega tutvumisega ebamõistlikult (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 määrus asjas nr 3-21-1203, p 21) ning toimis haldusaktidest teadasaamise järel kuni kaebuse esitamiseni tähtaegu järgides, võttes arvesse Riigikohtu viidatud praktikat. Keskkonnaamet pole küll pidanud eluliselt usutavaks, et kaebaja sai haldusaktidest teada alles 24.03.2022 ning jõudis koostada kaebuse ja selle kohtule esitada juba järgnevaks päevaks, ent pole esitanud põhistatud väiteid ega tõendeid, millal kaebaja registreeringutega tutvus. Nagu eelnevalt märgitud, ei toimetatud registreeringuid kaebajale kätte nende väljastamise päeval.
  2. Eelneva tõttu pole kaebuse esitamise tähtaegsuse hindamisel määrav, kas konkreetsel juhul on tegemist olulise keskkonnamõjuga otsusega (kaebaja viide KeÜS §-le 28) ning kas kaebajat 10

(17)3-22-716 tuli nende väljastamisest teavitada intensiivsemalt, vaid hinnata tuleb seda, millal sai kaebaja vaidlusalustest registreeringutest teadlikuks – olukorras, kus teda metsateatiste väljastamise menetlusse ei kaasata ning haldusakti talle teatavaks ei tehta –, kas ta viivitas ebamõistlikult haldusaktist väljanõudmisega ning kas ta esitas kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul haldusaktist teadasaamisest arvates.
  1. Ringkonnakohus selgitab siiski, et Keskkonnaametil tuleb tagada, et asjast huvitatud keskkonnaorganisatsioonidel – praegusel juhul eesmärgiga kaitsta keskkonda ja metsa elupaiku – oleks mõistlik ja asjakohane võimalus saada infot metsaregistris registreeritud metsateatiste kohta. Keskkonnaorganisatsiooni võimalus saada teavet talle huvi pakkuvate haldusaktide kohta peab olema tõhus. Efektiivse õiguskaitse ja õiguskindluse tagamiseks on oluline, et Keskkonnaamet teeks otsuse metsateatis registreerida õigel ajal ja nõuetekohaselt teatavaks kõigile kaebeõigust omavatele isikutele (vt ka Riigikohtu 16.06.2021 määrus asjas nr 3-20-999, p-d 23 ja 24, ja 28.10.2020 määrus asjas nr 3-20-580, p 13). Nagu selgitatud, tuleneb keskkonnaorganisatsiooni õigus vaidlustada tema põhikirjas märgitud keskkonnakaitseliste eesmärkidega seonduvaid haldusakte KeÜS § 30 lg-st
  3. Vastuses määruskaebusele selgitas Keskkonnaamet, et on täiendanud WSF-teenuse kasutamisjuhendit ning nimetatud teenuse abil on kaebajal võimalik talle huvipakkuvate metsateatistega tutvuda ning esitada päring talle sobivate andmete kohta. Ringkonnakohus ei kahtle, et WSF-teenuse kasutusjuhendis nimetatud rakenduste abil on WSF-teenust võimalik kasutada (juhendi lk 11). Metsaportaali avalike teenuste kasutusjuhendi kohaselt on WSFteenuse kaudu võimalik otsida infot avalike metsade kohta (samas). Teenus väljastab kaardiandmeid, sh erinevate parameetrite kaudu (juhendi lk-d 11–16). Samas ei nähtu viidatud juhendist, et teenuse kaudu oleks keskkonnaorganisatsioonil või muul haldusvälisel isikul, kellel puudub õigus metsaportaali sisse logimiseks, võimalik tellida endale teavitus avaliku otsingusüsteemi kaudu. Vastupidi, juhendi lk-l 16 on märgitud, et kui on soov andmeid regulaarselt ja automaatselt serverist võtta ja neid edastada, siis peab soovija endale leidma või arendama sellise tarkvara. WFS andmeedastusteenus ega ka standardne GIS-tarkvara üksi ei võimalda e-maili teavitust luua (p 12). Seega tuleb Keskkonnaametil arvestada sellega, et kaebaja peab talle huvi pakkuvates piirkondades registreeritud metsateatiste kohta otsima metsaregistrist (sh vajadusel WSF-teenuse abil) informatsiooni aktiivselt omal algatusel. Vabatahtlikkusel põhinevalt keskkonnaorganisatsioonilt ei saa eeldada võimekust, mis lubaks pidevalt jälgida kõiki metsaregistris avaldatavaid metsateatisi olukorras, kus puudub mõistlik võimalus konkreetsete, kaebajat huvitavate piirkondade kohta teavituste tellimiseks. Sellise võimekuse omamist ei ole kaebeõiguse eeldusena ette nähtud. Seetõttu pole kaebajale põhjust ette heita ka seda, et ta sai vaidlusalustest metsateatistest teada juhuslikult ning vaidlustas need halduskohtus ca 100 päeva pärast nende registreerimist.
  4. Eelnevast tulenevalt ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et kaebaja viivitas ebamõistlikult vaidlusalustest metsateatistest teadasaamisega ning nendega tutvumisega. Seetõttu on tühistamiskaebus tähtaegne.
  5. Halduskohus ei hinnanud 01.04.2022 määruses keelamis- ning kohustamiskaebuse tähtaegsust. Määrav pole see, et halduskohus võttis keelamis- ja kohustamiskaebuse sama määrusega menetlusse, sest kohus tegi seda ka tühistamiskaebuse osas. Kaebuse tähtaegsust saab hinnata eelmenetluses. Kaebaja märkis õigesti, et keelamiskaebuse võib esitada tähtajatult (

§ 46

lg 3), mistõttu ei välista esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist keelamiskaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja eesmärk on kohustada Keskkonnaametit kaasama ta vaidlusalusele katastriüksusele 11

(17)3-22-716 metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside registreerimise menetlusse. Kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates (

§ 46

lg 2 esimene lause); haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral ühe aasta jooksul haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest (

§ 46

lg 2 teine lause) või kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, siis kahe aasta jooksul haldusakti või toimingu taotlemisest arvates (

§ 46lg 2 kolmas lause).

Kuna kaebaja nõue on suunatud tulevikus väljastatavate metsateatiste menetlusse kaasamiseks, ei olnud kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg kaebuse esitamise ajaks veel saabunud. Seega on tähtaegsed ka keelamis- ja kohustamiskaebused. II

  1. Kaebajal on hetkel kehtivate metsateatiste kehtivuse ning raietööde peatamise osas esialgse õiguskaitse vajadus. Vaidlustatud metsateatised on kehtivad ning eraldistele nr 8, 9 ja 10 väljastatud teatiste alusel on võimalik raietöödega alustada kohe. Eraldisele nr 3 väljastatud teatise alusel saab raietöid teha alates 16.07.
  2. See ei välista kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu, sest vähem kui kuu aja pärast puudub kolmandal isikul takistus raietööde tegemiseks ka viidatud alal. Selleks ajaks ei ole kohtumenetlus praeguses haldusasjas lõppenud. Kui raietega alustatakse, ei ole raie-eelse olukorra taastamine võimalik ja kaebuse eesmärk ‒ tagada metsa säilimine harvendusraiele eelneval kujul ‒ jääks saavutamata.
  3. Kaebaja on seisukohal, et harvendusraiete tegemine kahjustab oluliselt nii II kaitsekategooriasse kuuluva metsise kui ka laanerähni elupaiku, sh metsise sigimisalasid ning nende elupaikade lähialasid. Välistatud ei ole, et vaidlusaluste metsateatiste alad võivad olla sobilikud metsise mängupaigaks. Hindamata on harvendusraie mõju läheduses asuvale AlamPedja linnu- ja loodusalale (Natura 2000 ala).
  4. Metsateatis nr 50000524085 on väljastatud eraldisele nr 10 ning selle alusel on lubatud 425 tm ulatuses harvendusraie (dtl 22). Eraldisel on peamine puuliik kask (esimeses rindes 98%) ning metsa keskmine vanus
  5. Metsateatis nr 50000524081 on väljastatud eraldisele nr 8 ning selle alusel on lubatud 147 tm harvendusraie (dtl 24). Eraldisel on peamine puuliik kask ning metsa keskmine vanus
  6. Metsateatis nr 50000524083 on väljastatud eraldisele nr 9 ja selle alusel on lubatud 336 tm harvendusraie (dtl 26). Eraldisel on peamine puuliik kask (esimeses rindes 90%) ning metsa keskmine vanus
  7. Metsateatis nr 50000524087 on väljastatud eraldisele nr 3 ja selle alusel on lubatud 277 tm harvendusraie (dtl 19). Eraldisel on peamine puuliik mänd ning keskmine vanus
  8. Eraldis nr 3 on 1,13 ha ulatuses II kategooria kaitsealuste linnuliikide laanerähni ja metsise elupaiga kanade sigimisalas. Muudel eraldistel pole tuvastatud metsise ega laanerähni elupaiku ega sigimisala.
  9. Toimiku materjalide juurde on lisatud
  10. a metsise kaitse tegevuskava ning
  11. a metsise elupaikade ekspertiis, milles on kirjeldatud metsise elu- ja mängupaiga ning sigimisala eelistusi. Neist dokumentidest nähtub, et metsis eelistab elupaigana vanu loodusmetsi. Metsise mängupaigad asuvad Eestis eelkõige suuremate või väiksemate rabade ümbruse männikutes, kus metsa vanus on kõige sagedamini 80 kuni 130 aastat. Metsise keskmiseks hajumiskauguseks mängupaigast peetakse 10 km. Kui pesitsemiseks sobivat elupaika on rohkesti, näib pesakoha 12

(17)3-22-716 valik olevat sõltumatu mängupaiga asukohast ning emaslinnud võivad pesitseda nii mänguplatsi lähedal kui ka mitme kilomeetri kaugusel sellest. Üldiselt võib pesa paikneda kõikides metsatüüpides ning pesakond võib liikuda hiljem sadu meetreid eemal asuvasse sobivasse toitumispaika. Kuni ühe km raadiuses olev piirkond ümber mänguala on mänguaegne päevane toitumis- ja puhkepiirkond. Nii pesitsusajal kui ka väljaspool pesitsusaega veedavad metsised olulise osa ajast kuni 3 km raadiuses ümber mängupaiga, kus asuvad erinevatel aastaaegadel olulised toitumis- ja puhkepaigad. Pesakonnaga emaslinnud eelistavad toituda kirjanduse andmetel vanades niisketes metsades, kus puhmarindes domineerib mustikas (metsise kaitse tegevuskava, lk 2; vt ka lk-d 8–11; vt ka
  1. a ekspertiisi lk-d 6, 7 ja 10). Eestis iseloomustab ümber metsise mänguala 1 km ringraadiuses olevaid metsi männikute suur osakaal (≥87,8%), siirdesoo kasvukohatüübi olulisus (≥27,6%) ning IV boniteediklassi metsade 28,4% osa. Suuremad mängud on aladel, kus raba ja siirdesoo kasvukohatüübi osakaal on ≥54,3%. Mängu suuruse ja vähemalt 60 a vana metsa osakaalu keskmiste vahel esineb tugev seos, mille kohaselt vanametsa osakaalu langemisel alla 50% mängud kaovad. Vähemalt 80-aastaste metsade osakaal peaks olema üle 25% ja vähemalt 100-aastaste metsade osa üle 10%. Eesti oludes võib väita, et suuremad mängud asuvad aladel, kus hiljutised lageraied 1 km raadiuses mängu tsentrist on kaugemal kui 777 m ning lageraiete langid on väiksemad kui 0,6 ha (metsise kaitse tegevuskava, lk 11;
  2. a ekspertiisi lk 8). Sulgimise ajal valivad kuked oma elupaigaks toitaineterikastel muldadel kasvavad kuusemetsad, mis asuvad keskmiselt 2,3 km kaugusel mängu tsentrist. Ühtlasi suureneb kogu suve jooksul vana loodusmetsa kasutamine. Ilma pesakonnata metsisekanad viibivad sagedamini nooremates tihedamates okasmetsades. Talvel eelistavad vanad (≥3,5 aastased) metsisekuked vanu männi enamusega metsi nende mängupaikade läheduses. Noorte (0,5–2,5 aastaste) kukkede ja kanade (>0,5 a vanad) levik on mängupaiga suhtes märksa juhuslikum ja eelistatult kasutatakse keskeas (>7 m kõrgused) männikuid võrrelduna vanemate metsadega. Varakevadel hõivavad vanad kuked piirkonna mängualast 400 m ulatuses ning noored kuked mängu äärealad 400–800 m ulatuses arvestatuna mängupaiga keskpunktist. Enamik emaslinde viibivad mängust enam kui 800 m kaugusel (metsise kaitse tegevuskava, lk 12).
  3. Aladel, millele on vaidlusalused metsateatised väljastatud, kasvavad üle 60 aasta vanused männid üksnes eraldisel nr 3, mis asub mh osaliselt metsise sigimisalal. Teistel eraldistel kasvab valdavalt nooremapoolne mets ning peamiseks puuliigiks on kask. Samuti on eraldiste nr 8, 9 ja 10 puhul tegemist jäneskapsa-kõdusoo kasvukohatüübiga, mis
  4. a ekspertiisis viidatu kohaselt ei ole metsise põhielupaika meenutav kooslus (lk 14). Need andmed viitavad pigem sellele, et hoolimata alade lähedusest Alam-Pedja linnu- ja loodusalale on vähetõenäoline, et metsised võiksid neid alasid kasutada enda pesituspaikadena. Seni pole seal registreeritud metsise pesituspaiku, v.a 1,13 ha osas eraldisel
  5. Teisalt tuleb arvestada sellega, et metsiste mänguala, samuti sigimisaegne puhke- ja toitumisala on võrdlemisi ulatuslik. Nagu märgitud, on metsise keskmiseks hajumiskauguseks mängupaigast 10 km. Kuni ühe km raadiuses olev piirkond ümber mänguala on mänguaegne päevane toitumis- ja puhkepiirkond. Nii pesitsusajal kui ka väljaspool pesitsusaega veedavad metsised olulise osa ajast kuni 3 km raadiuses ümber mängupaiga, kus asuvad erinevatel aastaaegadel olulised toitumis- ja puhkepaigad. Samuti võivad emaslinnud pesitseda mitme kilomeetri kaugusel mängupaigast. Metsaregistrist nähtuvalt on Alam-Pedja linnu- ja loodusala ääreala ning kõige kaugemal paikneva eraldise nr 9 kagupoolse osa vahemaa linnulennult ca 1,21 km. Seega pole välistatud, et metsised kasutavad ka nimetatud piirkondi (ajutiselt) nii toitumis- kui ka puhkealana, samuti (registreerimata) pesitsemisalana. Elupaiga killustumisel tuleb arvestada, et säiliksid erineva funktsiooniga alad: toitumis-, puhke- ja ööbimiskohad (
  6. a ekspertiisi lk 9). Eelneva tõttu on lisaks metsise registreeritud pesitsus- ja sigimispaikadele oluline kaitsta ka neid alasid, mis asuvad registreeritud alade 13
(17)3-22-716 vahetus läheduses ning võivad moodustada olulisi üleminekualasid metsise elupaikade vahel. Metsise kaitse tegevuskavas on märgitud, et kui senine metsise kaitse oli eeskätt suunatud mängupaikade hoidmisele, siis tulenevalt uuemast teabest on vajalik muuta senist kaitsestrateegiat ning tagada metsisele oluliste elupaikade ja nende sidususe säilimine lähtuvalt nende aastaringsest vajadusest. Metsise metapopulatsiooni elujõulisuse saavutamiseks tuleb tähelepanu pöörata ka olemasolevate mängukohtade vahel mõistlikus kauguses (ligikaudu kümmekond km) asuvate astmelauaalade säilimisele ka juhul, kui metsised neid tegelikult püsivalt ei asusta. Viimaste säilimine võib tagada metsise levimise uuesti endistesse elupaikadesse, kust nad kunagi kadusid (lk 29; vt ka lk-d 20 ja 22).
  1. Lisaks on leitud, et harvendusraietel on negatiivne mõju metsisele, samuti teiste linnuliikide pesitsusaegsele asustustihedusele ja liigirikkusele. Soomaa piirkonnas tehtud põhjalike uuringute tulemusel soovitatakse kõdusoometsades looduslikkuse taastamisel raiest hoidumist (
  2. a ekspertiisi lk 15). Metsise kaitse tegevuskavas on küll metsa fragmenteerumise põhjusena käsitatud enamjaolt lageraielanke (vt nt lk 23), kuid
  3. a eksperthinnangus on viidatud sellele, et Eesti metsad on valdavalt sedavõrd viljakad, et puistu harvendamisele järgneb kiire alusmetsa ja järelkasvu vohamine, mis pärsib tõenäoliselt puhmarinde tekkimist. Võsastunud alasid metsised väldivad. Praeguste teadmiste kohaselt on Eestis puistu harvendamine pigem metsise elupaigakasutust ja -kvaliteeti pärssiv (samas; vrdl ka metsise kaitse tegevuskava lk 19 harvendusraiete mõju kohta mustika kasvukohtadele). Eelnevast tulenevalt ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamist asjaolu, et metsateatised lubavad harvendusraiet, mitte lageraiet. Ka harvendusraie negatiivne mõju pole välistatud.
  4. Kokkuvõtvalt ei saa seega haldusasja praeguses menetlusfaasis välistada, et aladel, mille osas on vaidlusalused metsateatised väljastatud, võib olla oluline mõju metsise sigimis-, mängu- ning pesitsusaladele ja elupaikadele. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise saaks iseseisvalt välistada üksnes kaebusel igasuguste usutavate eduväljavaadete puudumine (nt Riigikohtu 14.12.2004 määrus asjas nr 3-3-1-85-04, p 16; 22.11.2004 määrus asjas nr 3-3-1-76-04, p 8). Praegusel juhul pole sellise olukorraga tegemist.
  5. Laanerähni elupaigaga seonduvalt selgitab ringkonnakohus, et ka laanerähn eelistab paikneda eelkõige ca 100 aastat vanades kuusikutes ja kuusesegametsades. Liigi arvukus on viimase 10 aastaga järjepidevalt vähenenud u 5% aastas. Laanerähnile sobilike metsade kvaliteet ja hulk on tugevasti vähenenud raiete tõttu majandusmetsades (määruskaebuse lisa 1). Arvestades laanerähni elupaigaeelistusi, on ringkonnakohtu hinnangul pigem ebatõenäoline, et laanerähn pesitseb eraldistel nr 8, 9 ja 10 asuvates metsades. Kuna aga esialgse õiguskaitse kohaldamine kõigi metsateatiste osas on põhjendatud juba ainuüksi metsisele soodsate alade kaitseks, ei ole laanerähnile sobivate elupaikade puudumine taotluse rahuldamata jätmist põhjustav asjaolu. Kaebajal on menetluse käigus võimalik laanerähni elupaiga kaitsega seonduvaid väiteid täpsustada.
  6. RMK huvi ega avalik huvi ei kaalu üles kaebaja huvi raiete peatamise vastu. Avalikes huvides on ka see, kui säilib metsise potentsiaalselt kasutatav sigimis-, mängu- ja puhkeala ning elupaik. RMK ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, mis õigustaks raietööde kohest teostamist (eraldisel nr 3 alates 16.07.2022). Ringkonnakohtule ei nähtu, et metsateatiste kehtivuse peatamine esialgse õiguskaitse kehtivusajaks välistaks raiete teostamise üldse. Metsateatised kehtivad vastavalt kuni 19.12.2022, 12.12.2022 ning 07.12.
  7. Kehtivusaja järel on RMK-l vajadusel võimalik esitada uued metsateatised, kui raie ei ole võimalik enne vaidlustatud metsateatiste kehtivusaja lõppemist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei too seetõttu kaasa olukorda, kus kolmandal isikul jääb raie kaebuse rahuldamata jätmise korral üldse teostamata, vaid see lükkub esialgse õiguskaitse kehtivuse lõppemiseni edasi. 14
(17)3-22-716 III
  1. Kaebaja on täiendavalt taotlenud esialgse õiguskaitse kohaldamist nii, et Keskkonnaametil keelatakse registreerida automatiseeritud menetluses uusi metsateatisi ja metsakaitseekspertiise katastriüksusele 32801:002:0147; kohustada Keskkonnaametit hindama iga metsateatise andmist väljaspool automatiseeritud menetlust, s.o viima läbi sisulise haldusmenetluse seaduse nõuetele vastava menetluse, kaasama sellesse MTÜ Niilusoo ning teavitama MTÜ-d Niilusoo eelnimetatud katastriüksusele esitatud võimalikest uutest metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside registreerimise taotlustest selle esitamisega samal päeval e-posti aadressi niilusoo.mty@gmail.com kaudu ning kohustada Keskkonnaametit kirjeldatud menetluses võimalike metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside registreerimisel katastriüksusele 32801:002:0147 seadma metsateatisele ja metsakaitseekspertiisile tingimuse, et selle realiseerimine on lubatav alles pärast vaidlustamiseks ette nähtud kaebetähtaja möödumist.
  2. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Keskkonnaamet ei ole sõnaselgelt välistanud, et ta ei väljasta vaidlusalusele alale jätkuvalt metsateatisi automatiseeritud menetluse kaudu, sh kohtumenetluse ajal. Kaebaja menetlusse kaasamata jätmisel esineb võimalus, et kaebaja minetab võimaluse vaidlustada metsateatiste registreeringuid enne raiumist. Sellise tagajärje ärahoidmine oleks esialgset õiguskaitset kohaldamata kaebaja jaoks ebamõistlikult raske.
  3. MS § 41 ega määrus nr 28 ei näe ette, et metsateatise registreerimise menetlusele KeÜS § 28 ega haldusmenetluse seadust ei kohaldata. KeÜS § 1 ja § 3 lg 1 järgi tuleb keskkonnaseadustiku üldosa seadust kohaldada mistahes keskkonnahäiringute vähendamist vajavatele tegevustele. Asjaolust, et KeÜS
  4. peatükk ei reguleeri metsateatiste registreerimist, ei saa järeldada, et KeÜS §-s 28 sätestatu ei ole metsateatiste registreerimisele kohaldatav. Avalikkuse kaasamise nõue tuleneb sellest sättest siiski vaid juhul, kui tegemist on olulise keskkonnamõjuga tegevuseks loa andmise menetluse või olulise keskkonnamõjuga tegevuse planeerimisega. Iga metsateatise registreerimine mistahes alal seda ei ole. Samuti ei ole metsateatiste registreerimiseks ette nähtud avatud menetlust muude õigusaktidega. HMS § 11 lg 2 võimaldab vastustajal kaasata keskkonnaorganisatsioone siiski ka muudesse haldusmenetlustesse.
  5. Praegusel juhul on menetlusosaliste vahel vaidlus selle üle, kas raiumisega kaasneb oluline keskkonnamõju. Jaatava vastuse korral tulnuks kaebajale avalikkuse esindajana anda võimalus olla menetlusse kaasatud. Kaebuse eduväljavaated ei ole selles küsimuses väga vähesed, arvestades ala võimalikku olulisust metsistele. Esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks nõude seadmine, et kaebaja kaasatakse vaidlusalusele alale väljastatavate metsateatiste registreerimise menetlusse, on sellises olukorras põhjendatud. Katastriüksus 32801:002:0147 koosneb kümnest eraldisest ning metsaregistrist nähtuvalt on seniajani väljastatud metsateatised aladele nr 3, 8, 9 ja
  6. Seejuures on nt eraldisel nr 1 asuvas metsas peamiseks puuliigiks mänd (100%), metsa keskmiseks vanuseks 127 ja kasvukohatüübiks raba (vrdl ringkonnakohtu eelnevaid selgitusi metsise elupaiga eelistuste kohta). Eraldised nr 1, 2, 4 ja 5 piirnevad vahetult Alam-Pedja loodus- ja linnualaga. Lähtudes alade suurusest ja nende lähedusest Natura 2000 alale, ei saa keskkonnaorganisatsiooni kaasamist metsateatiste registreerimise menetlusse pidada metsateatise esitaja huve ülemäära kahjustavaks või asuda seisukohale, et menetluse läbiviimine muutub seeläbi ülemäära koormavaks. Esialgse õiguskaitse taotluses on nõutud, et kaebaja teavitamine metsateatisest peab toimuma samal päeval, kui need esitati. Sellise nõude seadmine ei ole põhjendatud. Metsateatise esitamisel pärast tööpäeva lõppemist ei ole kaebaja teavitamine ilma infosüsteemi 15
(17)3-22-716 täiendamiseta arvatavasti võimalik. Kaebaja huvide kaitseks on piisav, kui talle antakse metsateatise registreerimise menetluses piisav tähtaeg seisukoha esitamiseks. Määruse nr 28 § 2 lg 5 ls 2 analoogia korras kohaldamisel tuleb pidada piisavaks viie tänapäeva pikkust tähtaega.
  1. Elektroonilises vormis haldusakti andmine ei ole keelatud (vt ka Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 8 ja 9). Keskkonnaamet on selgitanud, et automaatmenetluses kaalutlusõiguse teostamine tähendab seda, et kaalutlusõigust teostatakse nende andmete kindlaksmääramisel, mida õigusaktidest lähtuvalt on vaja metsateatise registreerimisel kontrollida (vt ka MS § 41 lg 7). Ringkonnakohus selgitas 05.05.2022 määruse asjas nr 3-22647 p-s 20, et automaatmenetlus ei taga seda, et metsateatise väljastamise menetlusse oleks nt vajadusel võimalik kaasata keskkonnaorganisatsioon, sest Keskkonnaameti selgitustest nähtuvalt kontrollitakse automaatmenetluses metsateatise vastavust üksnes n-ö sisulistele nõuetele ega hinnata seda, kas menetlusse oleks täiendavalt vajalik kaasata haldusväliseid isikuid. Kuigi nii automaatmenetluses kui ka ametniku poolt menetlemisel on sisuliste andmete maht, mida kontrollitakse, sama, ei ole automaatmenetluses võimalik kalduda ette antud andmetest kõrvale nt menetluslike küsimuste lahendamiseks. Seejuures võib vastuolu õigusaktidega seisneda ka selles, et haldusmenetlusse on jäetud kaasamata isikud, kelle õigusi võib antav haldusakt puudutada. Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde. Vaidlustatud metsateatistest on üksnes eraldisele nr 3 väljastatud teatist menetlenud ametnik individuaalse, juhtumi faktilisi asjaolusid arvesse võtva üksikotsuse tegemisega. Seetõttu pole välistatud, et edaspidi väljastatakse alale metsateatisi automatiseeritud menetluses. Seega on esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine vajalik kaebaja õiguste efektiivsemaks kaitseks. Kaebaja menetlusse kaasamine ei tähenda, et teatised jäävad registreerimata. Keskkonnaorganisatsiooni esitatavaid vastuväiteid tuleb vastustajal haldusmenetluses hinnata.
  2. Eelnevast erinevale seisukohale asumiseks ei anna alust asjaolu, et metsateatiste registreerimismenetlus tuleb läbi viia 15 päeva jooksul. Vastustajal on võimalik puudutatud isikule anda menetluses seisukohtade esitamiseks lühem tähtaeg ning see ei pea olema võrdsustatud avatud menetluse läbiviimiseks sätestatud tähtaegadega (vrdl HMS § 49 lg 2). Lisaks on põhjendatud juhul Keskkonnaametil võimalik menetlustähtaega pikendada (HMS § 41). HMS § 40 lg 3 p 2 ei välista puudutatud isiku menetlusse kaasamist, sest see säte ei keela menetlusosaliste kaasamist või nende ärakuulamist ning viidatud sättes on peetud silmas taotluse esitaja ära kuulamata jätmist (vrdl ka HMS § 40 lg 2). Kaebaja ei ole metsateatise registreerimise taotlust esitanud.
  3. Esialgse õiguskaitse abinõu kohustada Keskkonnaametit seadma väljastatavatele metsateatistele ja metsakaitseekspertiisidele tingimus, et nende realiseerimine on lubatav alles pärast vaidlustamiseks ette nähtud kaebetähtaja möödumist, ei ole põhjendamatu. Lisaks nimetatud tingimusele on vastustajal võimalik seada täiendav tingimus, et metsateatise 12kuuline kehtivusaeg (MS § 41 lg 13) algab metsateatise vaidlustamistähtaja möödumisest arvates. Olukorras, kus kaebaja on eelnevalt kaasatud metsateatiste väljastamise menetlusse, puudub oht, et vaidlustamistähtaja kulgemine venib üleliia pikaks. Esialgse õiguskaitse abinõu kehtib vaid praeguse kohtumenetluse ajal ega välista raie teostamist vaidlusalusel katastriüksusel täielikult.
  4. Avalikud huvid ega kolmanda isiku huvid ei kaalu kaebaja huve üles. Avalikes huvides on keskkonnaorganisatsioonidele tõhusa võimaluse loomine, et osaleda nende põhikirjaliste eesmärkide täitmisega seonduvate olulise keskkonnamõjuga haldusaktide andmisel. Lisaks on esialgse õiguskaitse abinõu piiritletud nii ajaliselt kui ka katastriüksusega, millel raieid teha soovitakse, mistõttu ei kujune metsateatiste väljastamise menetlus üleliia koormavaks. 16
(17)3-22-716
  1. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus MTÜ Niilusoo määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 01.04.2022 määruse resolutsiooni p-i
  2. Uue määrusega rahuldab ringkonnakohus MTÜ Niilusoo esialgse õiguskaitse taotluse järgmiselt: peatab metsateatiste registreeringute nr 50000524087, 50000524085, 50000524081 ja 50000524083 kehtivuse kuni kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni; kohustab Keskkonnaametit hindama iga Viljandi maakonnas Viljandi vallas Aimla metskond 288 kinnistul katastriüksuse 32801:002:0147 kohta esitatud metsateatise registreerimist viisil, kus menetlusse kaasatakse MTÜ Niilusoo, antakse talle vähemalt 5 tööpäeva pikkune tähtaeg seisukoha esitamiseks metsateatise kohta, teavitatakse kaebajat viivitamatult selliste metsateatiste registreerimisest elektronposti aadressi niilusoo.mty@gmail.com kaudu ja metsateatise registreerimise korral seatakse registreerimisel kõrvaltingimus, et raie on lubatud 30 päeva möödumisel metsateatise registreerimisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) 17
(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.