Obsah (13)

§ 178§ 168§ 172§ 423§ 175§ 663§ 659§ 456§ 602§ 171§ 174§ 696§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 13.05.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-14300 Kohtuasi Osaühingu AGAL

) § 427 teine lause,

§ 178lg 1 esimene lause).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja menetluse käik

1. Osaühing AGAL Invest (avaldaja) esitas 13.09.2021 Pärnu Maakohtule avalduse Tehnilise Ülevaatuse Osaühingule (puudutatud isik I) juhatuse asendusliikme määramiseks. Koos avaldusega esitas avaldaja kohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avaldaja palus esialgse õiguskaitse korras kohtul määrata puudutatud isikule I juhatuse asendusliige kuni uue juhatuse liikme valimiseni avaldaja poolt või kuni kohtuvaidluses tehtava lahendi jõustumiseni.
2. 15.09.2021 määrusega rahuldas kohus avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning määras puudutatud isiku I juhatuse asendusliikmeks Martin Kruppi ja tema brutokuutasuks 1800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Kohus määras, et puudutatud isiku I juhatuse asendusliikme volitused kehtivad kuni puudutatud isikule I uue juhatuse liikme valimiseni või kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni.
3. 15.09.2021 määrusega võttis kohus avaldaja avalduse menetlusse, kaasas menetlusse puudutatud isikutena puudutatud isiku I, X (puudutatud isik II) ja C (puudutatud isik III).
4. 04.11.2021 esitas avaldaja kohtule avalduse oma 13.09.2021 esitatud avalduse tagasi võtmiseks ning menetluse lõpetamiseks. Avalduse kohaselt nimetati avaldaja ainuosaniku 04.11.2021 otsusega puudutatud isiku I juhatuse liikmeks Ene Ahas, eesmärgiga saavutada avaldaja osanike vahel õigusrahu erinevates kohtuvaidlustes. Ene Ahas on Pärnu Maakohtu 06.10.2021 määrusega tsiviilasjas 2-21-14663 määratud ka avaldaja, AGAL Kinnisvara OÜ ja Autobaas töökojad OÜ juhatuse asendusliikmeks ning ta on alustanud avaldajate osanike vahel kompromissi sõlmimiseks läbirääkimistega. Eelnimetatud avaldaja 04.11.2021 otsuse tulemusel on ära langenud vajadus juhatuse asendusliikme järele, mh esialgse õiguskaitse korras. Avaldaja taotleb antud asjas menetluse lõpetamist, tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 424 lg-le 1, § 428 lg-le 2, § 477 lg-tele 1 ja 6 ning §-le

2. Puudutatud isik II ei vaielnud vastu avaldaja avalduse tagasivõtmisele ja asja menetluse lõpetamisele. Lähtudes

§ 168

lg-st 4 ja § 172 lg-st 2 palus puudutatud isik II avaldajalt välja mõista puudutatud isiku II kasuks menetluskulud 2894,40 eurot (koos käibemaksuga), kuna asi lõpetatakse avaldaja enda avalduse alusel, s.t avaldaja huvides. 6. Avaldaja leidis, et tuginedes

§ 172

lg-le 6 on õiglane ja otstarbekas jätta puudutatud isiku II kantud menetluskulud tema enda kanda.

1. Puudutatud isik III ei vaielnud otstarbekuse kaalutlusel vastu avaldaja menetluse lõpetamise avaldusele. 2 2-21-14300 Maakohtu määrus
2. Maakohus jättis 03.01.2022 määrusega avalduse läbivaatamata ja määras juhatuse asendusliikme Martin Kruppi tasuks ja hüvitamisele kuuluvateks kuludeks 3060 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 1009,80 eurot, kokku 4069,80 eurot. Maakohus jättis juhatuse asendusliikme määramisega seotud kulud puudutatud isiku I kanda, ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning mõistis puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja juhatuse asendusliikme kulud 4069,80 eurot. Kohus jättis rahuldamata puudutatud isiku III taotluse avalduse esitamisel tasutud deposiidi 7100 eurot tagastamiseks.
3. Maakohus leidis, et kuna avaldaja esitas avalduse kohtule esitatud avalduse tagasi võtmiseks ning menetluse lõpetamiseks, tuli avaldus jätta

§ 423lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

10. Lähtudes asja sisust ja asjaolust, et tegemist on hagita menetlusega, oli maakohtu hinnangul põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud

§ 172

lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda ning juhatuse asendusliikmega seotud kulud

§ 172lg 6 alusel puudutatud isiku I kanda.

Kohus nõustus avaldajaga, et käesoleval juhul on puudutatud isikud II ja III vastutavad selle eest, et puudutatud isikule I oleks õigeaegselt nimetatud seaduse nõuetele vastav juhatuse liige/liikmed. Määruskaebus

1. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis puudutatud isiku II menetluskulud tema enda kanda, ja teha selles osas uue määruse, millega mõista puudutatud isiku II menetluskulud välja avaldajalt või alternatiivselt puudutatud isikult III. Samal viisil palub puudutatud isik II jagada määruskaebemenetluse kulud.
2. Vaidlustatud lahend on tehtud avaldaja huvides, kuna avaldaja esitas kohtule avalduse oma 13.09.2021 avalduse tagasivõtmiseks. Puudutatud isik II on endiselt seisukohal, et avaldust ei oleks tohtinud menetlusse võtta või oleks pidanud jätma läbivaatamata

§ 423

lg 1 p 9 alusel, kuna puudutatud isik II avaldaja juhatuse liikmena ei ole selle avalduse esitamist soovinud. Vastavalt seadusele olid puudutatud isikud II ja III jätkuvalt avaldaja juhatuse liikmed, mida aktsepteerisid kõik asutused ja lepingupartnerid, ning avaldus kohtule ei olnud esitatud avaldaja juhatuse poolt. Kui kohus sellist avaldust menetles, pidi kohus arvestama ka menetluskulude tekkimisega. Kohtul puudus alus menetluskulude hüvitamata jätmist põhjendada etteheitega puudutatud isikutele II ja III uue juhatuse valimata jätmise kohta. Avaldaja osanikeks ei ole puudutatud isikud II ja III, vaid neile kuuluvad äriühingud. 13. Kohus ei või

§ 172

lg 2 teist lauset kohaldades menetluskulude jaotamisel põhjendamatult laialt hinnata hagita asja faktilisi asjaolusid. Kohus võis tugineda üksnes asjaolule, et avaldus esitati põhjendamatult, mida kinnitab avalduse tagasivõtmise avaldus. Kuna põhjendamatu avalduse esitas lepinguliste esindajate kaudu puudutatud isik III, siis menetluskulud tuleks jätta tema kanda. Seega pidi kohus jätma puudutatud isiku II menetluskulud avaldaja ja/või puudutatud isiku III kanda ning otsustama kulude suuruse kindlaksmääramine

§ 175lg 1 kohaselt.

Menetlusosaliste seisukohad

1. Avaldaja ja puudutatud isik III palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku II kanda. 3 2-21-14300 Menetluse edasine käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna maakohtu määruse lõppjärelduse tühistamiseks alust, kuid maakohtu määruse põhjendusi menetluskulude jaotuse kohta tuleb kooskõlas

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 21 muuta. Määruskaebus jääb rahuldamata. 17.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse menetluskulude jaotuse peale osas, milles tema menetluskulud jäeti tema enda kanda. Ülejäänud osas on maakohtu määrus

§ 456lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes jõustunud.

Seega kontrollib ringkonnakohus, kas maakohtu määratud menetluskulude jaotus on puudutatud isiku II osas seaduslik ja põhjendatud. 18. Maakohus jaotas menetlusosaliste menetluskulud ebaõigesti

§ 172lg 1 teise lause järgi.

Kuna avaldus oli esitatud juriidilise isiku juhatuse asendusliikme määramiseks, siis kõigi menetlusosaliste menetluskulude jaotust reguleerib erinormina

§ 172

lg 6, mille esimese lause kohaselt kannab juhatuse asendusliikme määramise ja sellega seotud menetluse kulud üldjuhul juriidiline isik, kuid teine lause võimaldab kohtul jätta kulud täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Seega

§ 172

lg 6 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustamaks, kelle kanda on asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud. Eeltoodud osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire, jättes menetlusosaliste menetluskulud, välja arvatud juhatuse asendusliikme kulud, menetlusosaliste enda kanda.
2. Puudutatud isik II heidab määruskaebuses maakohtule esmalt ette seda, et menetluskulud on jaotatud ebaõiglaselt seetõttu, et avaldust ei olnud põhjendatud menetleda või avaldus oleks tulnud jätta läbivaatamata

§ 423lg 1 p 9 alusel.

Ringkonnakohus kaebuse väitega ei nõustu. Kolleegiumi hinnangul olid eeldused

§ 602alusel avalduse esitamiseks ja selle menetlemiseks täidetud.

Esile toodud asjaoludel puudus avalduse esitamise ajal puudutatud isikul I kehtivate volitustega juhatus. Puudutatud isiku I ainuosanikuks on avaldaja, kelle osanikeks on puudutatud isikud II ja III, kes oleksid saanud oma erimeelsusi kõrvale jättes tagada puudutatud isikule I juhatuse liikmete valimise. Seega tuleb nõustuda maakohtu seisukohaga, et sisuliselt on käesoleva menetluse põhjustanud puudutatud isikute II ja III tegevusetus, mistõttu on maakohtu määratud menetluskulude jaotus õiglane ja põhjendatud. 21. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel puudutatud isiku II kanda.

22.

§ 174

lg 1 esimese lause järgi tuleb ringkonnakohtul määrata kindlaks puudutatud isiku III menetluskulude rahaline suurus. Puudutatud isiku III 26.04.2022 esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskulu määruskaebemenetluses lepingulise esindaja tasu 2 tunni 45 minuti õigusabi eest, s.o määruskaebusega tutvumine, maakohtu 4 2-21-14300 määruse analüüs, määruskaebusele seisukoha koostamine (kokku 2 tundi 15 minutit) ja menetluskulude nimekirja koostamine (30 minutit), tunnitasuga 140 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 462 eurot (koos käibemaksuga). 23.

§ 175

lg-st 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu arvates on puudutatud isiku III esindaja ajakulu põhjendatud osaliselt. Puudutatud isik II vaidlustas maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse osas. Seega piisas puudutatud isikul III maakohtu määrusega tutvumisest ning puudus vajadus määrust põhjalikumalt analüüsida. Arvestades puudutatud isiku II määruskaebuse sisu ja mahtu, ei olnud sellega tutvumine eelduslikult ajamahukas. Arvestades eeltoodut, on mõistlik ajakulu määruskaebusele vastamisega seonduvatele toimingutele kokku 2 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakuluks on piisav 15 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud vandeadvokaadi tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku II menetluskulud põhjendatud 378 euro ulatuses (2,25 x 168), milline summa tuleb puudutatud isikult II puudutatud isiku III kasuks välja mõista. 24.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. 25.

§ 427

esimese lause järgi võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse ning teise lause järgi ei saa maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata

§ 423lg 1 p-des 2, 7–10 ja 12 nimetatud alustel.

Praegusel juhul jättis maakohus avalduse läbivaatamata

§ 423lg 1 p-s 2 nimetatud alusel.

Seega juhul, kui määrust oleks ka läbivaatamata jätmise osas vaidlustatud, ei saaks selles osas ringkonnakohtu määrust vaidlustada.

§ 178

lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuivõrd maakohtu määrus ei oleks edasikaevatav avalduse läbivaatamata jätmise osas, ei saa ka ringkonnakohtu määrust vaidlustada maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmata jätmise osas. 26. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Seega saab käesolevat määrust vaidlustada üksnes ringkonnakohtu poolt menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas. (allkirjastatud digitaalselt) 5