← Eesti

1-21-5067/40

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-21-5067

  1. juuni 2022 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Heili Sepp Kriminaalasi Jaanus Klissi süüdistuses KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi Tartu Ringkonnakohtu
  2. veebruari
  3. a otsus Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin, kassatsioon Jaanus Klissi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel
  4. juuni 2022, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. veebruari
  7. a otsus osas, millega tühistati maakohtu otsus osaliselt, määratleti kuriteo kvalifikatsioon kehtiva seaduse järgi ja mõisteti uus karistus (kohtuotsuse resolutsiooni punktid 1–3).
  8. Jõustada Tartu Maakohtu
  9. novembri
  10. a otsus.
  11. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  12. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  13. Jaanus Kliss anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt pani ta
  14. a suvel enda elukohas käe 10-aastasele A-le pükstesse ja silitas tema tuharaid. Kannatanu ärkas selle tegevuse peale üles ega julgenud end liigutada. Samuti pani J. Kliss
  15. a jõulude ajal, mil B oli 9-aastane, ja korduvalt
  16. a kuni
  17. a suveni oma käe magavale B-le pükstesse, katsus tema suguelundeid, ühel korral sisestas sõrmed kannatanu tuppe ja lakkus keelega tema suguelundeid. Maakohtu otsus
  18. Tartu Maakohtu
  19. novembri
  20. a otsusega tunnistati J. Kliss süüdi KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi ning talle mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. 1-21-5067
  21. Maakohus tuvastas, et J. Kliss pani toime laste seksuaalse väärkohtlemise süüdistuses kirjeldatud viisil. Tema tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi. Sõrmede sisestamine kannatanu tuppe on käsitatav suguühtena ja täidab jätkuvalt KarS § 141 (vägistamise) koosseisu. Alates
  22. juulist 2019 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt on J. Klissi ülejäänud teod subsumeeritavad KarS § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi tahtevastase sugulise iseloomuga teona. Tegevus oli kannatanutele traumeeriv: B hakkas end vigastama ja mõlemad lapsed vajavad psühholoogilist abi. Kuna J. Kliss pani valdavalt toime muu sugulise iseloomuga teod, on süü suurus KarS § 141 lg 2 järgi alla keskmise. Erandlikud asjaolud KarS § 61 lg 1 tähenduses puuduvad. Apellatsioon
  23. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja. Ta palus J. Klissi õigeks mõista või alternatiivselt kergendada KarS § 61 lg 1 järgi tema karistust alla KarS § 141 lg 2 sanktsiooni alammäära ning vabastada ta vangistusest tingimisi KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel. Ringkonnakohtu otsus
  24. Tartu Ringkonnakohus tühistas
  25. veebruari
  26. a otsusega maakohtu otsuse osas, milles viidati, et käesoleval ajal on KarS § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi kvalifitseeritavad vaid mõned J. Klissi teod, ja teda karistati 7 aasta pikkuse vangistusega. Ringkonnakohus selgitas, et praegusel ajal on KarS § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi kvalifitseeritavad J. Klissi kõik teod, ning mõistis talle karistuseks 4 aasta pikkuse vangistuse.
  27. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga selles, et J. Klissi sõrmede panemist kannatanu tuppe saab pidada suguühtesse astumiseks KarS § 141 mõttes, kuigi tõdes, et esimese astme kohtu seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga. Apellatsioonikohus põhjendas oma teistsugust arvamust mõttekäiguga, mille kohaselt ei olnud J. Klissi tegu piisavalt intensiivne, et seda võiks suguühtega samastada. Kuna ringkonnakohtu hinnangul olid kõik J. Klissi teod suguühtest erinevad sugulised teod ja subsumeeritavad praegu KarS § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi, lähtus kohus karistuse mõistmisel selle koosseisu sanktsiooniraamist.
  28. Ringkonnakohtu otsuse suhtes jäi eriarvamusele üks kohtunik, kes leidis, et maakohtu otsus oli seaduslik, põhjendatud ja kooskõlas valitseva kohtupraktikaga ning selle tühistamiseks ei olnud alust. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  29. Prokuratuur taotleb kassatsioonis ringkonnakohtu otsuse tühistamist maakohtu otsuse muutmise osas ja esimese astme kohtu otsuse jõustamist. Ringkonnakohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti ja hindas vääralt ümber senise kohtupraktika. Kehalise puutumatuse riive on piisavalt intensiivne juba seeläbi, et tungiti kannatanu kehaõõnsusesse. Konkreetse teo asjaolusid saab võtta aluseks süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel.
  30. Kaitsja kassatsioonile ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  31. Maa- ja ringkonnakohus tuvastasid jälgitavalt, et J. Klissi süü laste seksuaalses väärkohtlemises on tõendatud. Kaitsja kassatsiooni esitanud ei ole. Samuti mõistis esimese astme kohus J. Klissi õigesti süüdi kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi. 2

(3)1-21-5067 Kassatsioonimenetluses on põhiküsimuseks, kas J. Klissile etteheidetav sõrmede sisestamine kannatanu tuppe on kehtiva seaduse kohaselt karistatav KarS § 141 (vägistamine) või § 1411 (tahtevastane sugulise iseloomuga tegu) järgi.
  1. Alates
  2. juulist 2019 lahutati vägistamine ja muu tahtevastane sugulise iseloomuga tegu, mis seni sisustasid alternatiivsetena KarS § 141 koosseisu, eraldi kuritegudeks. Kui puudub suguühe (KarS §-s 141 sätestatud vägistamise üks objektiivne tunnus), kohaldub teiste koosseisutunnuste olemasolul KarS §
  3. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt eristub suguühenduseks kvalifitseeruv seksuaalakt muust sugulisest teost selle poolest, et suguühte puhul tungitakse teise isiku kehaõõnsusse ja vähemalt ühelt poolt on tegevusse kaasatud suguorgan. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused:
  4. jaanuari
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-95-04, p-d 12–13;
  6. novembri
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-59-07, p 14;
  8. novembri
  9. a otsus nr 1-16-5792/101, p 14.)
  10. Maakohus on kohtupraktikaga kooskõlas olevalt käsitanud J. Klissi sõrmede sisestamist kannatanu tuppe suguühtesse astumisena. Ringkonnakohtu otsuse põhjendid ei too vaidlusaluses kriminaalasjas tuvastatud asjaoludel kaasa muudatust kohtupraktikas. Lapse kehaõõnsusesse tungimine on juba iseenesest intensiivne rünne, millega kahjustatakse raskelt lapse arengut, keha puutumatust ja seksuaalset vabadust.
  11. Ringkonnakohus on seega kohaldanud valesti materiaalõigust ning leidnud vääralt, et kehtiva seaduse kohaselt on J. Klissi tegu kvalifitseeritav tervikuna KarS § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi. Kolleegium nõustub maakohtu ja kassaatoriga, et J. Klissi käitumine on vaidlusaluses osas ka praegu subsumeeritav KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 alla.
  12. Seega võttis apellatsioonikohus J. Klissile karistust mõistes põhjendamatult aluseks KarS § 1411 lg 2 sanktsiooniraami. Maakohus lähtus seevastu õigesti KarS § 141 lg 2 sanktsioonist. Kaitsja taotluse kohaselt vaagis maakohus võimalust mõista J. Klissile karistus alla seaduses sätestatud alammäära ja leidis põhjendatult, et puuduvad erandlikud asjaolud KarS § 61 lg 1 tähenduses. J. Kliss pani korduvalt toime väikeste laste seksuaalse väärkohtlemise, sh ühe kannatanu vägistamise. Tema tegude ja isikuga seonduv ei õigusta KarS § 61 lg 1 kohaldamist (vt erandlike asjaolude kohta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  13. oktoobri
  14. a otsus asjas nr 3-1-1-75-16, p 5 ja
  15. veebruari
  16. a otsus nr 1-20-1301/35, p 18). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud ka karistusmäära valikul (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  17. juuni
  18. a otsus nr 1-17-1629/44, p 26). Pidades J. Klissi karistust liialt raskeks, tugines kaitsja apellatsioonis peamiselt väitele, et lapsed soodustasid enda käitumisega süüdistatava tegusid, kuna nad ei karjunud appi, ei rabelenud ega otsinud kohe abi. Sellise kaitseargumendi põhjendamatus ja asjakohatus on ilmne.
  19. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 361 lg 1 p-st 5 ning § 362 p-st 1, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  20. veebruari
  21. a otsuse osas, milles sedastati, et kehtiva seaduse kohaselt on KarS § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi kvalifitseeritavad kõik J. Klissile etteheidetavad teod, ning J. Klissile mõisteti karistus selle koosseisu sanktsiooniraami järgi. Tühistatud osas jõustab kolleegium Tartu Maakohtu
  22. novembri
  23. a otsuse. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.