← Eesti

2-19-19160/42

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-19160 Otsuse kuupäev Tartu, 22. juuni 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Volens, liikmed Peeter Jerofejev ja Kalev S

§ 101

lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Selles osas tuleb kehtivat materiaalõigust tõlgendada erinevalt võrreldes varasema Riigikohtu praktikaga. Riigikohtu varasema praktika järgi sai kohustatud vanema juures viibimise aeg olla ka juhul, kui see jäi ajavahemikku seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 kohaselt. Mõjuvat põhjust pidi tõendama kohustatud vanem ehk kostja (Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10;
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). 14.
  5. Kehtiva PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendab aga kohustatud vanema juures viibimise aeg juhul, kui see on aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, PKS § 101 alusel arvutatud elatise ehk miinimumelatise enda suurust proportsionaalselt. See tähendab, et kohus peab PKS § 101 kohase miinimumelatise suuruse väljaarvutamisel vähendama elatist proportsionaalselt kohustatud vanema juures viibimise ajaga automaatselt, sõltumata poolte 7

(12)2-19-19160 väidetest, kuid seda üksnes juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on PKS § 101 lg 6 mõttes aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. 14.7. Kolleegium leiab,

§ 101

lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt otsuse p 15.5). 14.8. Võrreldes varasemaga on erinev ka see,

§ 102

lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud elatisega võrreldes suuremas ulatuses lisaks PKS §-s 99 toodud alustele muu hulgas ka lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kohus võib PKS § 102 lg 3 kohaselt välja mõista elatise suuremas ulatuses, kui oleks konkreetse alaealise lapse kohta PKS § 101 alusel arvutatud summa sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad. Suurema elatise väljamõistmine PKS § 102 lg 3 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, kuid kohus peab otsustuse aluseks olevad asjaolud menetluses välja selgitama ning otsustust nõuetekohaselt põhjendama.

  1. Kohtu ülesanne on välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks. Kohus saab PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks vajalike asjaolude jaoks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil. 15.
  2. Kolleegium jääb varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt (Riigikohtu
  3. veebruari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 15;
  5. juuni
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 24;
  7. juuni
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 12). 15.
  9. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt Riigikohtu
  10. veebruari
  11. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10;
  12. oktoobri
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). 15.
  14. Mõjuvad põhjused on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses toodud näidisloeteluna. Kohus saab hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus PKS § 101 alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (vt Riigikohtu
  15. märtsi
  16. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905/66, p 18;
  17. veebruari
  18. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 12). Ka alates
  19. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise puhul võib mõjuv põhjus endiselt olla muu hulgas asjaolu, millele on viidatud PKS § 101 lg-tes 5–
  20. 15.
  21. Perekonnaseaduse muudatused, mis jõustusid
  22. jaanuaril 2022, ei mõjuta põhimõtet, et vanem täidab PKS § 100 lg 2 kohaselt ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kolleegium jääb varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et olukorras, mil laps viibib vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast kummagi 8

(12)2-19-19160 vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht, peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused (Riigikohtu
  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-6491/96, p 13.1). See eeldus kohaldub ka alates
  3. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetavale elatisele. 15.
  4. Kuna vanem peab PKS § 100 lg 2 kohaselt täitma ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises, ei pea ta elatist tasuma proportsionaalselt aja eest, mil laps tema juures viibib. Alates
  5. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise korral võib kohustatud vanema juures viibimise tõttu väheneda PKS § 101 alusel arvutatud elatise ehk miinimumelatise suurus. Seda juhul, kui täidetud on PKS § 101 lg-s 6 sätestatud eeldused (vt otsuse p-d 14.5–14.7). Kui PKS § 101 lg 6 eeldused ei ole täidetud, ei muutu kohustatud vanema juures viibimise tõttu PKS § 101 alusel arvutatud elatise enda suurus, kuid see ei välista võimalust, et kohustatud vanema juures viibimise aeg on mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks. Näiteks juhul, kui lapsega suhtlemise kord ei ole kohtulahendiga kindlaks määratud või kui kohustatud vanema juures viibimise aeg põhineb vanemate kokkuleppel või praktikas väljakujunenud elukorraldusel, ei vähenda vanema juures viibimise aeg PKS § 101 alusel arvutatava elatise suurust, kuid võib olla mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks. Seda muu hulgas juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on lühem kui seitse ööpäeva kuus või kui vanemad vaidlevad selle üle, kas kohustatud vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. 15.
  6. Tõendamiskoormise jaotamisel tuleb ka kehtiva õiguse alusel väljamõistetava elatise puhul arvestada, et saab eeldada, et kohustatud vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures (Riigikohtu
  7. juuni
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑35‑17, p-d 23.3 ja 28.3). See tähendab, et kui kohustatud vanem on tõendanud, et laps viibib osa aega tema juures, on teisel vanemal (last esindades) võimalik kulude vahetu kandmise eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib kohustatud vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (vt Riigikohtu
  9. juuni
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.3). Elatise suuruse saab kindlaks määrata siiski iga üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes. Kohtule jääb muu hulgas PKS § 102 lg 3 kohaselt võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga või sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel. II
  11. Hageja leiab kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus on rikkunud menetlusõigust, sest ringkonnakohus ei lahendanud TsMS § 442 lg 5 kohaselt selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõudeid ega sõnastanud resolutsiooni selliselt, et see oleks selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Elatise suurust ja selle arvutamise aluseks olevaid asjaolusid ei ole hageja kassatsioonkaebuses vaidlustanud. Kolleegium nõustub hageja väitega, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon ei vasta TsMS § 442 lg 5 nõuetele. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tuleb tühistada osas, mis puudutab elatist alates
  12. jaanuarist
  13. Kolleegium teeb selles osas uue otsuse, millega täpsustab resolutsiooni sõnastust muutuva elatise suuruse arvutamise ja otsuse täitmise korra osas. Lisaks täpsustatakse menetlusnormi 9
(12)2-19-19160 olulise rikkumise tõttu otsuse resolutsiooni
  1. detsembri 2019 –
  2. detsembri 2021 eest väljamõistetud elatise osas.
  3. Kohtupraktika ühtlustamiseks selgitab kolleegium muutunud materiaalõigust arvestades lahendi resolutsiooni sõnastamise kohta tagasiulatuva elatise ja kuni
  4. jaanuarini 2022 välja mõistetava elatise kohta järgmist. 17.
  5. Nagu eespool mainitud, saab kohus PKS § 210 lg 2 kohaselt mõista kuni
  6. detsembrini 2021 elatise välja enne
  7. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates
  8. jaanuarist 2022 peab kohus aga kohaldama alates
  9. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid. Nimetatud asjaolusid tuleb arvestada ka resolutsiooni sõnastamisel. 17.
  10. Kolleegium leiab, et selleks, et tagada lahendi täidetavus ning vältida olukorda, kus isik peab kohtulahendi resolutsiooni ebaselguse tõttu täiendavalt kohtusse pöörduma, tuleb tagasiulatuv elatis ning elatis kuni
  11. detsembrini 2021 välja mõista kindla summana, mitte muutuva suurusena. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva ajavahemiku eest välja mõista ühekordse summana (Riigikohtu
  12. mai
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 14;
  14. mai
  15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 36). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ning leiab, et lisaks tagasiulatuvale elatisele tuleb materiaalõiguse muutumist arvestades sarnaselt eraldi ühekordse summana välja mõista ka elatis alates hagi esitamisest kuni
  16. detsembrini
  17. 17.
  18. Käesolevas asjas on ringkonnakohus mõistnud alates hagi esitamisest kuni
  19. detsembrini 2021 välja igakuise elatise 250 eurot. Kolleegium leiab, et elatis tuleb välja mõista kindla summana. Muu hulgas tuleb arvestada, et kuna hagi esitati
  20. detsembril 2019, on elatis
  21. a detsembri eest hagi esitamisele eelneva viie päeva eest makstava elatise võrra väiksem. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatisena
  22. detsembri 2019 –
  23. detsembri 2021 eest 6209 eurot 68 senti (26 × (250 ÷ 31) + (250 × 24)).
  24. Alates
  25. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise võib kohus PKS § 101 lg 2 kohaselt välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 18.
  26. Kolleegium leiab, et kui kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes). Lisaks peab resolutsioonist nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber arvutada ning millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid. 18.
  27. Kolleegium leiab, et kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes, ei pea kohus elatise suurust alates
  28. jaanuarist 2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama. Kuna osas, mis puudutab elatist alates
  29. jaanuarist 2022, on elatise suuruse arvutamise alused samad, võib kohus selles osas elatise ühtselt välja mõista muutuva suurusena.
  30. Käesolevas asjas märkis ringkonnakohus põhjendatult kohtulahendi resolutsiooni, et alates
  31. jaanuarist 2022 on hageja elatise suurus 213 eurot 44 senti. Ringkonnakohus rikkus aga menetlusnorme, kui jättis selgelt välja toomata, millistest komponentidest nimetatud summa koosneb, ning kui jättis elatise komponendid summaliselt (eurodes) nimetamata. 10
(12)2-19-19160 19.
  1. Ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludest lähtudes on hageja taotlenud elatist miinimummääras, millest ringkonnakohus arvas PKS § 101 lg 6 kohaselt maha pool lapsetoetusest. Eelnevat arvestades täpsustab kolleegium järgmist. Hageja igakuine elatis alates
  2. jaanuarist 2022 on 213 eurot 44 senti, mis hõlmab järgmiseid komponente: 200 eurot on baassumma PKS § 101 lg 3 mõttes, millele on liidetud 43 eurot 44 senti, mis on kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast PKS § 101 lg 4 mõttes ning millest on maha arvatud 30 eurot, mis on 50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese lause mõttes. 19.
  3. Hageja on kassatsioonkaebuses põhjendatult tähelepanu juhtinud ka sellele, et selge ja täidetav ei ole lahend, milles sisaldub lapsetoetuste kohta selgitus: „Kostja ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.“. Kolleegium leiab, et lapsetoetus ja lasterikka pere toetus PHS §-de 17 ja 21 mõttes tuleb lahendi resolutsioonis välja tuua kindla summana (eurodes). Vastasel juhul ei ole esiteks arusaadav, millise summa peab kohtutäitur maha arvama elatise baassumma ja kolme protsendi Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga tulemist. Teiseks ei saa sel juhul kohtulahendi resolutsioonist järeldada, kas hagejaga koos elav vanem saab lapsetoetust ja lapserikka pere toetust, ega seda, et maha tuleks arvata pool toetussummast.
  4. Kolleegium leiab, et kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena, peab ta PKS § 101 lg 2 kohaselt kindlaks määrama elatissumma suuruse arvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid. 20.
  5. Käesolevas asjas sõnastas ringkonnakohus kohtulahendi resolutsiooni igakuise elatise arvutamise kohta alates
  6. jaanuarist 2022 järgmiselt: „Igakuine elatis on baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  7. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  8. aprillil.“ 20.
  9. Kolleegium leiab, et eeltoodud ringkonnakohtu selgitused elatissumma suuruse arvutamise aluste kohta PKS § 101 lg 2 mõttes on iseenesest asjakohased, kuid need ei ole vajalikud. Lahendi täidetavuse jaoks on keskne, et kohtutäiturile oleks arusaadav, millistest komponentidest muutuva suurusega elatis koosneb, milliseid komponente peab kohtutäitur ümber arvutama ning millal ümberarvutused teha tuleb. Kolleegium leiab,

§ 101

alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioon on selge ja täidetav, kui sellest tuleneb, et elatise suurus muutub iga aasta

  1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ning PKS § 101 lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Viidatud sätete sõnastust ei ole vaja kohtulahendi resolutsiooni kopeerida. 20.
  2. Kolleegium märgib, et eelnevale kahele komponendile lisaks on PKS § 101 alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioonis võimalik täpsustada ka muid aspekte. Kuna alaealisele lapsele mõistetakse elatis välja kuni tema täisealiseks saamiseni, on soovitatav märkida kohtulahendi resolutsioonis lapse täisealiseks saamise kuupäev. 11

(12)2-19-19160 Kohtulahendi resolutsioonis saab välja tuua ka näiteks selle, et elatise suurus muutub, kui muutub PHS §-de 17 ja 21 mõttes lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse suurus. Sel juhul tuleb välja tuua, millisest ajast alates toetuse suuruse muutumist igakuise elatise arvutamise juures arvesse võetakse. 20.
  1. Hageja on kassatsioonkaebuses välja toonud, et kumbki vanematest ei saa lasterikka pere toetust, mistõttu on ringkonnakohtu viide toetusele asjakohatu, sest kumbki pool pole sellele tuginenud. Kolleegium märgib, et kuna ringkonnakohus on igakuise elatise alates
  2. jaanuarist 2022 välja mõistnud PKS § 101 alusel arvutatud summana, pidi ringkonnakohus tuvastama asjaolu, kas vanemad saavad lasterikka pere toetust, sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginesid. Lapsetoetus või lasterikka pere toetus on PKS § 101 lg 5 kohaselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise komponent, mida kohus peab elatise suuruse arvutamiseks analüüsima. 20.
  3. Kuna hageja on kassatsioonkaebuses vaidlustanud üksnes ringkonnakohtu lahendi resolutsiooni sõnastuse ega ole vaidlustanud elatise suuruse arvutamise aluseks olevaid komponente, ei saa kolleegium tühistada ringkonnakohtu otsust seetõttu, et ringkonnakohus jättis PKS § 101 lg 5 kohaselt välja selgitamata, kas hageja vanemad saavad lapsetoetust või lasterikka pere toetust. Arvestades, et kohtulahendit võib aga olla vajalik täita välismaal, jätab kolleegium segaduste vältimiseks resolutsioonist välja viite lasterikka pere toetusele.
  4. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda. Kostja riigi õigusabi kulud maa- ja ringkonnakohtus jäid ringkonnakohtu otsuse järgi tema enda kanda ning nende suurus ja maksmise kord on kindlaks määratud eraldi määrustega. Kostja kassatsiooniastmes tähtaegselt seisukohta ei esitanud. Samuti ei esitanud kostja kassatsiooniastmes riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise taotlust. (allkirjastatud digitaalselt) 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.