← Eesti

2-21-141489/7

Obsah (10)§ 394§ 416§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-21-141489 Lahendi tegemise aeg ja koht 03. mai 2022. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi AS Elisa Tel

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja peab vastama

§ 416nõuetele.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt ja menetluse taastamiselt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot ASJAOLUD

  1. Elisa Teleteenused AS esitas 13.12.
  2. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. Ü.i vastu 405,37 euro võlgnevuse, lisanduva viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. 16.12.
  3. a tegi kohus makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 01.03.
  4. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse. Esitatud hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja hageja 23.08.
  5. a ja 05.09.
  6. a sõlminud kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr L-621576, mille alusel oli kostjale teostatud aadressil xxx R-digi TV, Viasat Premium, digiboksi rendi, digi TV kaardi rendi teenuseid. Kostja ei tagastanud renditud seadmeid hagejale. Hageja esitas kostjale 2

(5)ajavahemikul 01.01.
  1. a kuni 30.05.
  2. a arved, mis on kostja poolt tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista 303,94 eurot, s.h 210,22 eurot võlgnevus, 63,72 eurot viivised, 30 eurot sissenõudmiskulu. Viivist põhinõudelt alates 16.03.
  3. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni seadusega sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulu summas 360 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
  4. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjale edastati dokumendid e-posti aadressile xxx puudub vastus. Dokumendid saadeti aadressile xxx dokumendid tagastati märkega „ei ela antud aadressil“. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 17.03.
  5. a möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  6. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lõikele 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõikele 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 6.

§ 444

lõike 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 7. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1,

§ 367

. Vastavalt

§ 468lõikele 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3

(5)Menetluskulud 8. Vastavalt

§ 162lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. 9.

§ 174

lõike 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 360 eurot, kokku 435eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 75 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 360 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur, seda enam, et tegemist on trafaretse hagiga tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses. Lisaks sellele on oluline, et esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Hagiavaldus on 6-l leheküljel, millest sisulist teksti on ca 0,5 leheküljel, ülejäänud hagiavaldus koosneb paragrahvidest ja lepingust kopeeritud tekstist. Samuti peab kohus hageja õigusabikulude põhjendatuse hindamisel vajalikuks lähtuda Riigikohtu lahendi nr. 3-2-1-143-11 p 14 väljendatud seisukohast, mille kohaselt: „Õige on kohtute seisukoht, et menetluskulude kindlaksmääramist ja teiselt menetlusosaliselt väljamõistmist ei mõjuta iseenesest menetluskulusid hüvitama kohustatud menetlusosalise majanduslik olukord ega teise menetlusosalise tegevusala. Menetlusosalistel ei ole keelatud kasutada lepingulist esindajat. Hagejale oli hagi esitamise ajal ettenähtav, et

§ 162

lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, ning et määruse nr 137 § 1 lg 1 järgi on sissenõutavate kulude piirmäär seotud tsiviilasja hinnaga. Kolleegium rõhutab, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Samuti tuleb kaaluda, kas menetlusosaliselt on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude suurus. Töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, et kohtud oleksid nende asjaoludega arvestanud. Praeguse tsiviilasja asjaolusid arvestades leiab kolleegium, et vajalik ja põhjendatud on määrata hagejalt sissenõutavaks kostja lepingulise esindaja kuluks 736 eurot 34 senti.“ Käesoleva tsiviilasja hind on 320,76 eurot, tsiviilasi ei ole mahukas, tegemist on tavapärase võlanõudega, seega leiab kohus, et hageja põhjendatud õigusabikuluks on 240 eurot. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 240 eurot. Koos riigilõivu on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 315 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda 4

(5)menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.