Obsah (6)

§ 654§ 442§ 652§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-4501 Kohtua

) § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid, välja arvatud osas, milles ringkonnakohus muudab ja täiendab maakohtu otsuse põhjendusi.

1. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas esines alus kinkelepingust VÕS § 267 p-i 1 ja § 268 lg 1 alusel taganemiseks – s.t kas kostja on käitunud hageja ja tema lähedaste suhtes viisil, mida saab pidada jämedaks tänamatuseks.
2. Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija VÕS § 268 lg 1 kohaselt lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1–3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 1 järgi võib kinkija kinkelepingust taganeda juhul, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. 5 2-20-4501
3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti tõlgendanud VÕS § 267 p-i 1, nagu omaksid tähtsust üksnes ja konkreetselt kingisaaja poolt tehtud toimingud (III kd tl 86, p 51). Ringkonnakohtu hinnangul saab kinkelepingust taganemise tingida ka käitumine, mille kingisaaja on toime pannud teise isiku kaudu või teist isikut ära kasutades (nt kingisaaja kontrolli all oleva äriühingu kaudu). Vastasel korral oleks kingisaajal võimalik oma käitumist teise isiku kaudu varjata ja selliselt kinkelepingust taganemine välistada. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Jämeda tänamatusena hinnatav käitumine peab olema suunatud kinkija või tema lähedase inimese vastu.
4. Maakohus järeldas iseenesest õigesti, et X OÜ-ga seostatud hageja etteheiteid kostjale ei saa praegusel juhul pidada kostja jämedaks tänamatuseks hageja ja/või tema lähedaste inimeste suhtes. Hageja X OÜ-d puudutavaid väiteid ei saa aga jätta tähelepanuta (vt otsuse eelnev punkt ja

§ 442lg 8).

Ringkonnakohus muudab ja täiendab selles osas järgnevalt maakohtu otsuse põhjendusi. 10.

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et poolte esiletoodud asjaoludest kogumis nähtub, et kostjal ja hageja abikaasal Z-l on erimeelsused, mille peamine kese on X OÜ. Nii kostjal kui ka Z-l on poolte seisukohtade järgi erinev arusaam sellest, mis on kostja ja Z erimeelsused põhjustanud ning kuidas ja millistel tingimustel neid tuleks lahendada. Osapoolte vahel on konkreetsemates küsimustes ka kohtuvaidlused. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostjalt oodata, et kostja ja/või X OÜ ei või suhetes Z ja/või N OÜ-ga oma seisukohti esitada ja neid kaitsta ilma, et see tooks kaasa hageja õiguse kostjaga sõlmitud kinkelepingust taganeda. Arvestades poolte siinses menetluses esitatut on nii Z ja/või N OÜ seisukohad, aga ka kostja seisukohad nendevahelistes vaidlustes olnud sisulised, mistõttu ei saa kostja ja Z erimeelsusi ette heita üksnes ühele neist. Kinkelepingust taganemisele hinnangut andes ei saa ringkonnakohus anda sisulisi hinnanguid muudele kostja ja/või X OÜ ning Z ja/või N OÜ vahelistele vaidlustele, mida menetletakse teistes kohtuasjades ning nende vaidluste tulemuste pinnalt järeldada, kas hagejal esines alus kinkelepingust taganemiseks või mitte. Jäme tänamatus on eetiline kategooria. Hageja, Z ja/või N OÜ saavad oma õigusi kaitsta konkreetsetes kohtuasjades. Alljärgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja etteheiteid ükshaaval. 10.
2. Hageja on heitnud kostjale ette seda, et kostja tõrjus X OÜ-st välja hageja abikaasa Z, hageja ema Q ja ka hageja enda. Väljatõrjumine seisnes selles, et X OÜ ütles üles töölepingud Z ja Q-ga ning hagejal takistati juurdepääs X OÜ ruumidesse. Pooled ei vaidle, et kostja on X OÜ juhataja, samuti et X OÜ-l on kaks osanikku – kostjale kuuluv G OÜ, kellele kuulub 80% X OÜ osakapitalist ning hageja ja Z ühisomandis olev N OÜ, kellele kuulub 20% X OÜ osakapitalist. 10.2.
3. Z ja X OÜ vahelise töösuhtega seoses on hageja toonud esile, et töösuhe on lõppenud ja kummalgi osapoolel ei ole huvi töösuhet jätkata, kuigi osapooltel oli vaidlus töösuhte ülesütlemise õiguspärasuse üle (I kd tl 34p, p 3.6.
4. ja 3.6.2.). Kuna ka Z-l endal ei olnud huvi töösuhet X OÜ-ga jätkata, ei saa ringkonnakohtu hinnangul Z ja X OÜ töösuhte lõppemine olla käsitatav kostja tänamatu käitumisena. See, kas X OÜ oli valmis töövaidluse kompromissiga lõpetama või mitte, ei oma tähtsust. Hageja tõendid Z ja X OÜ töövaidluse kohta on eelnevast tulenevalt asjassepuutumatud. 10.2.
5. Pooled ei vaidle selle üle, et Q ja X OÜ vaheline tööleping on lõpetatud ning et Q ei ole töölepingu ülesütlemist vaidlustanud. See väljendab, et Q-l ei ole X OÜ-le sellega seonduvaid etteheiteid. Seetõttu ei saa ka kostjale töölepingu lõpetamisega seonduvat ette heita. Ühestki asjas esitatud tõendist ei tulene kostjale kohustust tagada Q-le töökoht X OÜ-s. 6 2-20-4501 10.2.
6. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa X OÜ poolt tema kasutuses oleva hoone ukseluku vahetamist käsitada hageja juurdepääsu takistamisena X OÜ ruumidesse (I kd tl 57). Kui töösuhe on peatunud (pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli rasedus- ja sünnituspuhkusel ning sellele järgneval lapsehoolduspuhkusel ja ei ole tööle naasnud), ei ole töötajal õigust juurdepääsuks tööandja ruumidesse. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja X OÜ vaheline tööleping kehtib. Järelikult on hagejal võimalik tööle naasta ja siis ka tööruumidesse pääseda. 10.
7. Hageja heidab kostjale ette ka X OÜ tulude ja ettevõtte väärtuse vähendamist – see mõjutab hageja ja tema abikaasa Z majanduslikku seisundit ja sissetulekuid. Samuti on hageja toonud esile, et X OÜ-st on varem välja makstud suuremaid summasid G OÜ-le ja Q Ltd-le. 10.3.
8. Hageja esitatud ülevaatest ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, miks X OÜ on teinud aastatel 2012–2017 G OÜ-le ja Q Ltd-le makseid (I kd tl 40–40p). Ülevaade kinnitab üksnes maksete tegemise fakti. Hageja väide, et maksed on tehtud alusetult, on tõendamata. Seejuures on hageja ise esile toonud, et N OÜ on esitanud X OÜ-le nõude dokumentide saamiseks (vt ka I kd tl 38–39) ning viitab, et ilmselt on kostja hakanud X OÜ tulusid ettevõttest välja viima (I kd tl 34, p 3.5.1.). Kui N OÜ on alles nõudnud X OÜ-lt dokumentide esitamist, ei saa sellest veel järeldada, et X OÜ-st on tulusid välja viidud, eesmärgiga vähendada N OÜ osaluse väärtust. Ka väidet, et X OÜ käive on pärast
9. aastat oluliselt langenud, ei ole hageja eelnevaga seostanud. 10.
10. Hageja väitel on alust arvata, et kostja on
11. a ja/või
12. a eest maksnud dividendi G OÜ-le, kuid N OÜ-le ei ole dividendi makstud. Selles osas on hageja toonud samuti esile, et on esitanud päringu, kuid sellele ei ole vastatud. Hageja väide on ebamäärane ja tõendamata ning seetõttu ei ole seda võimalik seostada kostja käitumisega. 10.
13. Hageja väitel eitab kostja Z panust X OÜ tegevuses ning keeldub N OÜ osa välja ostmast, soovides osa saada tasuta, kuigi
14. a suvel, enne kinkelepingu sõlmimist, oli kostja valmis osa ostma turuhinnaga. 10.5.
15. Hageja üldisest väitest, et kostja eitab Z panust X OÜ tegevuses, ei ole võimalik järeldada kostja jämedat tänamatust. Kostja on menetluses toonud esile, millised etteheited tal on Z-le seoses X OÜ-ga (vt I kd tl 65, p-d 2.
16. ja 2.
17. ja II kd tl 119, p 2.15.). Juba seetõttu ei saa järeldada, et kostja käitumine oleks objektiivselt taunitav. Asjassepuutuv ei ole see, kas kostja on varasemalt kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud ja selle kohta esitatud tõend (I kd tl 3.2., p 3.2.2 ja hageja 23.03.2020 menetlusdokumendi lisa 10). 10.5.
18. Hagiavalduse p-des 3.2.
19. ja 3.2.
20. toodud kokkuleppeid ei ole hageja tõendanud (I kd tl 33). Sealhulgas ei kinnita neid tunnistaja Z ütlused. Z selgitas üldiselt, kuidas ta sai X OÜ osanikuks (III kd tl 75p, ajamärk 01:06:28), kuid hilisemaid kokkuleppeid kostjaga need ei kinnita. Kostja ja G OÜ ning Z ja N OÜ vaheline kirjavahetus X OÜ osaluse võõrandamise kohta ei tõenda samuti hageja väiteid (I kd tl 19–21p). Kumbki pool on viidatud kirjavahetuses esitanud üksnes oma seisukohad. 10.5.
21. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja ning Z ja N OÜ saavutasid kokkuleppe, et kostja ostab N OÜ-le kuuluva X OÜ osa hinnaga ca 800 000 eurot, kuid vahetult pärast kinkelepingu sõlmimist kostja loobus L OÜ osa ostmisest (I kd tl 97, p 2.6.2.). Z töövaidluses esitatud vastus hageja väiteid ei kinnita (II kd tl 77–86). Kuigi maakohtu menetluses soovis hageja nimetatud väidet tõendada tunnistaja V ütlustega, millise taotluse jättis maakohus selle väite osas rahuldamata (vt II kd tl 112–115 ja III kd tl 6–9), ei taotlenud hageja apellatsioonimenetluses V täiendavat ülekuulamist tunnistajana. Sellegi poolest nähtub V 7 2-20-4501 ütlustest, et
22. a suvel, sügisel oli kostjal soov võõrandada hoopis enda osalus X OÜ-s ning kuigi tehingut ei toimunud, oli olemas 2–3 potentsiaalset ostjat (vt III kd tl 73, ajamärk 00:12:44, aga ka 00:26:46 ja 00:34:40). 10.
23. Ringkonnakohus, nõustudes maakohtu otsusega selle põhjendusi kordamata (

§ 654lg 6), leiab samuti, et hageja väited Z laimamise kohta on tõendamata.

10.7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja ei ole tõendanud kostja ja Q vahel lihtkirjaliku kokkuleppe olemasolu, milles hageja väitel sätestati kostja ja Q ühisvara jagamise tingimused (I kd tl 58 ja tõlge tl 59). Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud Q-ga sõlmitud kokkuleppeid. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi (

§ 654lg 6).

Maakohus on küll ekslikult leidnud, et hageja esitatud väidetav lihtkirjalik kokkulepe on allkirjastamata, kuid see ei muuda maakohtu otsust ebaõigeks. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Dokumendil on küll ühe isiku allkiri, kuid dokumendist ei nähtu, kelle allkirjaga on tegemist. Muid tõendeid selle kohta, kelle allkiri on dokumendil, ei ole pooled menetluses esitanud. Kostja ei ole omaks võtnud, et tegemist oli tema allkirjaga (vt ringkonnakohtu istungi protokoll, ajamärk 00:25:01). 11. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu otsusega osas, mis puudutas kostja suhtumist hagejasse ja tema lastesse, maakohtu otsuse põhjendusi kordamata (

§ 654lg 6).

Väidet, et kostja on hageja suhtes olnud psüühiliselt vägivaldne, ei ole hageja maakohtu menetluses esitanud ega uue asjaolu lubatavust põhjendanud. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle väite

§ 652lg 4 teise lause alusel tähelepanuta.

12. Samuti ei ole hageja maakohtu menetluses esitanud apellatsioonkaebuse p-s 2.2.15 toodud asjaolusid (kostja süüdistas S X OÜ-le kuuluva tasalihvpingi omastamises ja teatas kavatsusest esitada tema vastu kuriteokaebus). Ka need asjaolud jätab ringkonnakohus

§ 652

lg 4 teise lause alusel tähelepanuta, sest hageja ei ole neid maakohtu menetluses esitanud ega uue asjaolu lubatavust põhjendanud. 13. Hageja esitas maakohtu menetluses 13.11.2020 täiendava avalduse kinkelepingust taganemiseks (II kd tl 124, p 2.3.12 ja ringkonnakohtu istungi protokoll, ajamärk 00:40:19 ja 00:40:54), mille maakohus on jätnud hindamata (

§ 442lg 8 rikkumine).

Täiendavas taganemisavalduses tugines hageja sellele, et kostja suurendas X OÜ osakapitali, mille tulemusena vähenes N OÜ osalus X OÜ-s 20%-lt 0,4%-ni. 23.03.2020 taganemisavalduses hageja X OÜ osakapitali suurendamisele ei tuginenud (I kd tl 23–23p) – otsus osakapitali suurendamiseks võeti vastu hiljem, s.o 14.09.2020 (II kd tl 167–167p, p 2). Ringkonnakohus muudab ja täiendab maakohtu otsuse põhjendusi selles osas järgmiselt. 13.

1. Vastavalt VÕS § 270 lg-le 1 võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkeleping on täidetud, ei või kinkija lepingust taganeda pärast kingisaaja surma. Pooled ei vaidle, et hageja on esitanud täiendava taganemisavalduse VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtajal. 13.
2. Hageja väitel oli X OÜ osakapitali suurendamine põhjendamatu ja kostja poolt pahatahtlik, kuna selle eesmärgiks oli vähendada N OÜ osalust X OÜ-s 20%-lt 0,4%-ni. Hageja väitel tekitati talle sellega kahju vähemalt 685 669 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa X OÜ osakapitali suurendamisest (sõltumata sellest, kas osakapitali suurendamiseks esines vajadus või mitte) järeldada kostja jämedat tänamatust. X OÜ osakapitali suurendamise üle vaidlesid osapooled tsiviilasjas nr 2-20-13481 ning N OÜ sai oma õigusi kaitsta selles menetluses. Kostjale ei saa omistada ja käsitada tema jämeda tänamatusena iga või mistahes 8 2-20-4501 tema äriühingu toimingut. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane hageja väide talle kahju tekkimisest ja selle kinnitamiseks esitatud tõend (III kd tl 3–5).
3. Kokkuvõtvalt jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

16. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda

§ 174lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus

§ 177

lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 9