← Eesti

2-21-5639/50

Obsah (10)§ 89§ 1§ 5§ 28§ 30§ 84§ 71§ 55§ 68§ 70

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 20. mai 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-563

) § 89 lg 1 alusel üles; tulemustasu arvutas hageja järgmiselt: o kostja käive oli

  1. aasta III kvartalis 142 671,74 eurot ja IV kvartalis 176 658,22 eurot, mis jaguneb kahe söögita (XXXXX ja YYYYYYY) vahel; o hageja töötas XXXXXes, mistõttu ta jagas käibe kahega; iga kuu käibe arvutas ta kolmandikuna kvartalikäibest; nii saadud kuukäibest 40% ja tulemusest omakorda 5%, kusjuures juulikuus läks arvesse 8 tööpäeva 23-st: Kuu kuukäive 40% 5% juuli (8 pv) 8270,82 3308,33 165,44 august 23778,62 9511,45 475,57 september 23778,62 9511,45 475,57 oktoober 29443,04 11777,22 588,86 november 29443,04 11777,22 588,86 detsember 29443,04 11777,22 588,86 KOKKU 2883,16 o kostja maksis tulemustasu osaliselt ainult üks kord septembri eest 135 eurot, st maksmata on 2748,16 eurot (= 2883,16 – 135); kui võtta arvesse ka nõutud tulemustasu summat, siis maksis kostja hageja lõpparvega koos ettenähtust vähem puhkusetasu kuue päeva kohta arvestusega 17,85 eurot päevas, st kokku 107,10 eurot; hageja avaldas, et ta ei nõua kohtus enam puhkusetasu
  2. aasta septembri eest, mida nõudis algselt TVK-s; ühtlasi arvutas kostja ekslikult kasutamata puhkuse hüvitise vaid osa päeva eest ja lähtudes samuti liiga väikesest keskmisest palgast, juurde tuleb maksta 42,16 eurot.
  3. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited TVK-s ja kohtus on kokkuvõtvalt järgmised: - kostja juhatuse liige pole lepingu muutmise kokkulepet allkirjastanud ega teenindusjuhi vastavat toimingut heaks kiitnud, mistõttu ei saa hageja nõuda kokkuleppe alusel tulemustasu; lisaks märgiti kokkuleppes ekslikult 40% käibest, mõeldud oli 5% töötasufondist, mida arutati ka töökollektiivi koosolekul
  4. juulil 2020; 2

(5)- - hageja lähtus ekslikult kostja käibest ja selle jagatistest; hageja töötas külmköögi kokana ja kui tal on õigus tulemustasule, siis tuleb aluseks võtta vastava köögi käibed: o augustis 780,59 eurot (salatid/võileivad 235,46 + magustoidud 545,13); o septembris 1104,68 eurot (salatid/võileivad 316,05 + magustoidud 788,63); o detsembris 496,17 eurot (salatid/võileivad 119,96 + magustoidud 376,21). tulemustasu nõude põhjendamatuse tõttu pole hagejal alust nõuda täiendavat puhkusetasu ega hüvitist, lisaks on nõue septembri eest aegunud. MAAKOHTU OTSUS
  1. Maakohus rahuldas hagi
  2. veebruari 2022 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi. 5.
  3. Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud: - - pooled sõlmisid tähtajatu töölepingu, mille kohaselt hageja asus kostja juurde tööle kokana, tööajaga 40 tundi nädalas, töötasuga 1220 eurot kuus; hageja ja kostja nimel teenindusjuht allkirjastasid
  4. juulil 2020 töölepingu muutmise kokkuleppe, millega muutsid töölepingu p-s 5.1 lepitud töötasu suurust järgmiselt: töötasu 1000 eurot + 5% lisatasu 40% käibest;
  5. detsembril 2020 edastas kostja hagejale teatise, millega ütles töölepingu alates
  6. detsembrist 2020 üles

§ 89lg 1 alusel.

5.2.

§ 1

lg 1 teise lause alusel maksab tööandja töötajale töö eest tasu.

§ 5

lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule.

§ 28lg 2 p 2 kohustab maksma tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest vm majandustulemusest, eeldatakse

§ 30

järgi, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. 5.

  1. Kohus nõustus hagejaga, et
  2. juuli 2020 töölepingu muutmise kokkulepe on kehtivalt sõlmitud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Teenindusjuht oli kostja töötaja ja tema ülesanne oli töötajatega kokkulepete vormistamine. Ta on tööandja nimel allkirjastanud mh töölepingu, mille alusel hageja töötas üle 2,5 aasta. Samuti allkirjastas ta koondamisteate. Nii on kogu töösuhte vältel töösuhet puudutavad kirjalikud tahteavaldused tööandja nimel teinud teenindusjuht ja hagejal oli alus mõistlikult uskuda, et samal isikul oli kostja volitus allkirjastada muutmise kokkulepe. Kostja pidi teadma, et teenindusjuht tegutseb tema nimel tema esindajana. Teadmist lepingu muutmist kinnitab, et kostja hakkas maksma hagejale vähendatud töötasu ja sama teemat arutati
  3. juuli 2020 koosolekul. Ühtlasi väitis kostja TVK-s, et töölepingu muudatuse vormistamisel teenindusjuht eksis ja tulemustasuna oli mõeldud 5% töötasufondist. 5.
  4. Kostja ei vaidlustanud tulemustasu nõude aluseks olevaid käibeandmeid, mistõttu lähtub kohus hageja arvestustest ja nõudest ning rahuldab töötasu (tulemustasu) nõude täies ulatuses. 5.
  5. Põhipuhkuse hüvitise 42,61 eurot nõue on samuti põhjendatud.

§ 84

lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.

§ 71

järgi on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

§ 55

kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva.

§ 68

lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest.

§ 70lg 1 3

(5)sätestab, et töötajal on õigus saada sama seaduse § 29 lg-s 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. Hageja tõi esile hüvitise arvutamise käigu ja kostja seda ei vaidlustanud. 5.
  1. Sarnaselt on põhjendatud puhkusetasu nõue
  2. aasta detsembri eest 107,10 eurot. Hageja esitas nõude arvutuskäigu, mida kostja ei vaidlustanud. Kuivõrd tulemustasu nõue rahuldatakse, jättis kostja alusetult selle osaga tasust puhkusehüvitise maksmisel arvestamata. Puhkusetasu nõue ei ole aegunud. Hageja täpsustas nõuet
  3. augusti 2021 menetlusdokumendis ja vähendas seda
  4. aasta septembri puhkusetasu võrra summas 51,52 eurot. Just nimetatud nõudeosa aegumisele kostja viitaski, mistõttu on kostja vastuväite asjakohasus ära langenud. 5.
  5. Kokkuvõtvalt tuleb kõik nõuded rahuldada. POOLTE SEISUKOHAD
  6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Teise võimalusena taotleb ta asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja leiab, et maakohus ei põhjendanud otsust piisavalt ega vastanud kostja väidetele. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: - - - kostja väljendas korduvalt, et töölepingu lisa kajastas ekslikult tulemustasu arvestamise aluseid, aga maakohus jättis sellele väitele vastamata. Hageja tulemustasuks lepiti 5% kostja lisatasufondist, mis omakorda põhineb XXXXX külmköögikäibel; vaidlustatud otsusest ei ole aru saada, kuidas kohus jõudis tulemustasu brutosummani 2748,16 eurot. Kohus ei põhjendanud arvestuskäiku, vaid märkis ekslikult, et kostja ei vaidlustanud hageja esitatud käibeandmeid. Kostja esitas oma arvutused TVK menetluses. Lisaks on hageja alusetult lähtunud kvartalikäibest ning selle võrdsest jaotamisest kuude ja kahe söögitoa vahel; hagi ebaõige rahuldamise tõttu on ekslik ka menetluskulude jaotus.
  7. Hageja vaidleb kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
  9. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 5.1 refereeritud asjaoludest. Vaidlust pole selles, et maakohus kvalifitseeris nõuded õigesti töösuhtest tulenevate rahaliste nõuetena. Kaebusega ei vaidlusta kostja ka maakohtu järeldust, et teenindusjuht tegutses töölepingu muudatust alla kirjutades kostja esindajana ja vastav kokkulepe on kostjale siduv. Samuti ei ole enam vaidlust puhkusetasu ja –hüvitise arvutustes ega aegumise küsimuses.
  10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust muuta. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.
  11. Maakohus lähtus õigesti

§ 30eeldusest.

Kostja ei tõendanud, et hageja tulemustasu arvestamisel tuleb 40% arvutada mingist muust summast kui käibest. Poolte 22. juuli 2020 kokkulepe töölepingu tingimuste muutmise kohta (dtl 101) on sõnastatud selgelt: põhipalgale 1000 eurot lisandub 5% lisatasu 40% käibest. Mingeid piiranguid ega selgitusi käibe määratlemise kohta kokkuleppest ei nähtu. Kuivõrd pooltel on praegu erinevad arusaamad, kuidas nad kokkuleppest aru said, siis on kohane lähtuda võlaõigusseaduse § 29 lg 4 reeglist. Selle järgi tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Mõistlik arusaam kokkuleppest on selline, et lisatasu leidmiseks arvutatakse kostja käibest 40% ja sellest omakorda 5%. 4

(5)10.2. Põhjendatud ei ole kostja etteheide hagejale, et ta võttis aluseks kvartalikäibe ja selle võrdse jaotumise kahe söögitoa vahel. Ka siinkohal on esmalt asjakohane säte

§ 30

, mis võimaldab tulemustasu kokkuleppe puhul eeldada arvutuste alusena majandusaasta aruandes avaldatud andmeid. Ühtlasi saab eeldada, et hageja kasutatud Maksu- ja Tolliameti andmed kvartalite kaupa ühtivad nendega, mille põhjal edaspidi koostatakse majandusaasta aruanne. Lisaks on

§ 28

lg 2 p-de 4 ja 12 kohaselt tööandja kohustatud koguma töötasu arvestuse aluseks olevaid andmeid ja need vajaduse korral esitama. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud oma kuukäibe andmeid tervikuna ega eraldi XXXXX kohta. 10.

  1. Maakohus ei rikkunud menetlusõigust, kui sedastas, et kostja ei vaidlustanud hageja arvutusi. Kohtumenetluses ei esitanud kostja vastuväiteid hageja esitatud arvandmetele ega neist tehtud järeldustele. Kostja vaidles peamiselt vastu teenindusjuhi allkirjastatud kokkuleppe siduvusele. Ka TVK menetluses ei esitanud kostja vastuväiteid hageja arvutustele, vaid üksnes tõi esile oma nägemuse töölepingu muutmise kokkuleppe sisust ja esitas kolme kuu andmed külmköögi käibe kohta. Kahe eelmise alapunkti põhjendustel ei ole alust lähtuda kostja nimetatud osalisest käibest. 10.
  2. Vaidlustatud otsuse kirjeldavast ja põhjendavast osast nende koostoimes on aru saada, kuidas hageja nõuded arvuliselt kujunesid. Kui üks pool on arvutused esitanud ja teine pool neid ei vaidlustanud, siis ei ole kohtul kohustust sama arvutust otsuse põhjendavas osas korrata. Lisaks ei tugine kostja kaebuses väitele, et mõni arvutus oleks ekslik. 10.
  3. Kuivõrd hagi on maakohtus õigesti rahuldatud, siis on TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti jaotatud ka menetluskulud, jättes need kostja kanda.
  4. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel samuti kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.