← Eesti

2-20-13407/53

Obsah (8)§ 187§ 657§ 652§ 171§ 174§ 190§ 179§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2022. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20

) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist. HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

  1. 15.09.2020 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palus Q (hageja) nõuda kostjate Y ja C ebaseaduslikust valdusest välja Maardus, XXX asuv korter. Juhul, kui kostjad keelduvad kohtuotsuse vabatahtlikust täitmisest, tõsta nad koos nendega elavate isikute ja neile kuuluvate esemetega korterist välja.
  2. C suri XX.XX.XXXX menetluse käigus ja hageja loobus hagist tema vastu. Kohus võttis 27.05.2021 määrusega hagist osalise loobumise vastu ja lõpetas tema suhtes tsiviilasja menetluse. Menetlus jätkus Y (kostja) vastu. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - hagejale kuulub Maardus, XXX asuv korteriomand (registriosa XXXXXXXX); - kostja kasutab korterit ilma hageja nõusolekuta oma elukohana; - kostja palvel seati korterile hüpoteek kostja laenukohususte tagamiseks; - kostja viivitab laenulepingust tulenevate kohustuste ja korteriühistu ees olevate rahaliste kohustuste täitmisega; - laenuandja ähvardab hüpoteegi arvelt nõuete rahuldamisega, korteriühistu aga võla kohtukorras sissenõudmisega; - hageja vajab korterit tungivalt ise. 12.04.2021 menetlusdokumendis avaldas hageja, et kui kostja leiab, et ta kasutab hageja korterit mingi lepingu alusel, siis ütleb hageja nimetatud lepingu erakorraliselt (seoses eeltoodud rikkumistega) üles ja nõuab korteri tagastamist. KOSTJA VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - kostja on hageja ema, kes kasutab korterit elukohana hagejaga suulise kokkuleppe alusel; - korter on soetatud kostja ja C vara eest, hageja märgiti kinnistu omanikuks üksnes eesmärgiga vältida tulevikus vaidlusi pärimisel; - kinnisturaamatu kanne on ebaõige; - hageja ja kostja on kaaslaenusaajad ja vastutavad solidaarselt laenuandja eest võetud kohustuste ees; - hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks võlgnevusi või et ta on pöördunud kostja poole korteri vabastamise nõudega. MAAKOHTU OTSUS
  4. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. 2

(4)Nõude lahendamisel viitas maakohus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-le 1, võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 389 ja § 393 lg-le
  1. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: - hageja on kinnistusraamatusse kantud Maardus, XXX asuv korteriomandi (edaspidi korter) omanikuna; - kostja valdab nimetatud korterit; - kostja ei kasuta korterit üürilepingu alusel, tema kasuks ei ole seatud isiklikku kasutusõigust; - kostja kasutas korterit tasuta kasutamise lepingu alusel ja hageja on selle üles öelnud. Kostjal puudub õiguslik alus korteri valdamiseks (AÕS § 83 lg 1 mõttes). Vaidluse lahendamisel ei oma tähendust, et korter on hageja omandisse soetatud kostja vahenditest. Kostja on ise esile toonud, et korter soetati teadlikult hageja omandisse. VÕS § 393 lg 3 järgi kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Asjast ei nähtu, et hageja ning kostja oleks kokku leppinud korteriomandi kasutustähtajas, kumbki pool ei ole kasutustähtajale viidanud, seega on hagejal õigus igal ajal nõuda korteri vabastamist. Tulenevalt eeltoodust tuleb korter kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista hageja otsesesse valdusesse. Kui kostja keeldub korteriomandi vabatahtlikust vabastamisest, tuleb kostja koos talle kuuluva varaga korterist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras välja tõsta. KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
  2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellandi ja hageja vahel on sõlmitud suuline tähtajatu üürileping, mida kinnitab ka hageja. Seetõttu on kostjal õigus korteris elada. Hageja ei saanud hagis toodud avaldusega eelpool nimetatud lepingut lõpetada, kuna see on hea usu põhimõtte vastane (TsÜS § 138 lg 2 mõttes) ja äärmiselt ebaõiglane. Lepingu ülesütlemine toob kostjale kaasa väga rasked tagajärjed: ta on 61-aastana eakas inimene, kes on korteris elanud üle 10 aasta; tal puudub Eesti Vabariigis kinnisvara, kuhu ta saaks koheselt elama asuda. Hagis toodud avaldus lepingu ülesütlemiseks on seadusevastane, sest hageja ei ole järginud tähtajatu üürilepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegasid ega vorminõudeid. Ülesütlemine on tühine ja hagejal on seaduslik alus korteri valdamiseks. Hageja väited korterile kostja poolt võetud laenude tagamiseks ja nendest tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise kohta on tõendamata, nagu ka väide, et kostja tegevuse tulemusel on hageja korterist ilma jäämas. Vastus apellatsioonkaebusele
  3. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3
(4)7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 8. Apellant ei tuginenud maakohtus asjaolule, et poolte vahel on suuline tähtajatu üürileping. Apellant ei ole põhjendanud nimetatud asjaolu esile toomist alles apellatsiooniastmes. Juba üksnes seetõttu tuleb apellandi väide jätta apellatsioonimenetluses tähelepanuta (

§ 652lg 4).

Üürilepingule on omane üüri tasumise kohustus (VÕS § 271). Apellant ei ole väitnud, et ta maksaks hagejale üüri ja maakohus on tuvastanud, et kostja kasutab eluruumi tasuta. Seega ei ole apellant toonud esile elulisi asjaolusid, mille põhjal saaks väita, et poolte vahel on sõlmitud üürileping. Kuna tasuta kasutamise lepingu võib igal ajal ja mistahes vormis üles öelda, on hageja lepingu üles öelnud kehtivalt.

  1. Asjaolu, et apellant on 61-aastane ja tal puudub kinnisvara, kuhu kohe elama asuda, ei anna alust väita, et tasuta kasutamise lepingu lõpetamine hageja poolt on hea usu põhimõtte vastane ja äärmiselt ebaõiglane. Elamiseks ei pea isik kasutama temale omandiõiguse alusel kuuluvat eluruumi. Samuti pole ainuüksi apellandi vanus ja korteris elamise kestus sellisteks asjaoludeks, mis annaks alust pidada hageja nõuet äärmiselt ebaõiglaseks või hea usu põhimõtte vastaseks.
  2. Asja lahendamisel ei oma tähendust, kelle laenude katteks on hageja korterile seatud hüpoteek ja kas kostja on oma kohustusi kolmandate isikute ees kohaselt täitnud.
  3. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja seoses sellega kohtukulud kostja kanda (

§ 171lg 1).

Kuna maakohus ei ole hageja menetluskulude suurust kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Seda teeb maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist praeguses asjas (

§ 174lg 4).

  1. Ringkonnakohtu
  2. jaanuari
  3. a määrusega määrati kostjale riigilõivu 300 eurot tasumine osamaksetena, mis praeguseks on tasumata 150 euro ulatuses. Seega määrab kolleegium

§ 190lg 5 esimese lause järgi riigilõivu riigituludesse väljamõistmise.

13. Kuna kostja võis apellatsioonkaebuselt taustava riigilõivu tasuda osamaksetena, siis apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb riigilõiv riigituludesse täies ulatuses välja mõista.

§ 179

lg 5 järgi tuleb kohtulahendi alusel raha riigituludesse tasuma kohustatud isikul täita lahend 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest.

§ 179

lg 9 järgi tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14.

§ 178lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.