Obsah (5)

§ 1050§ 127§ 132§ 140§ 139

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Harju Maakohus Andres Suik 04.04.2

§ 1050

lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja pole tõendanud, et tema käitumine kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkumisel oleks olnud mittesüüline.

1. Kohus on seisukohal, et kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastaselt. Olukorras, kus varalise kahju saaja ei olnud teada, varalise kahju tekitamise eest vastutav isik oli nimetamata ja liiklusõnnetuse asjaolud kirjalikult vormistamata, ei olnud kostjal tulenevalt liiklusseaduse (LS) §-st 169 lg 4 ja lg 5 õigust sündmuskohalt lahkuda. Kostja liiklusõnnetusest politseile ei teatanud, kuigi tal tekkis selline kohustus tulenevalt LS §-st 169 lg 4 ja lg
2. Kohus märgib täiendavalt, et Riigikohus on 11.10.2005 otsuses nr 3-2-1-97-05 p-s 11 leidnud, et regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastase lahkumise ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud. 4 2-21-143514
3. Põhjendamatud on kostja etteheited kahju kannatanule (AS O), et hoopis viimane oleks pidanud politseisse pöörduma. Kohus nõustub hagejaga, et asjaolu, kas O AS esitas avalduse politseile või mitte, ei oma kostja sündmuskohalt süülise lahkumise hindamise osas tähtsust. Käesolevas tsiviilvaidluses lahendab kohus kindlustusandja regressnõuet kostja vastu ega anna hinnangut O AS käitumisele. Siiski märgib kohus, et Oil ei olnud iseenesest kohustust pöörduda politseisse, seda enam olukorras, kus kostjapoolse teavituseta lahkumise järel ei olnud Oile teada ka kahju tekitaja isik (vt dtl 31). Hageja märgib õigesti ka seda, et kostja vastutust hageja ees ei muuda asjaolu, kui kostja juba pärast teiste isikute poolt kahju tekitanud sõiduki tuvastamist oli nõus mingeid dokumente vormistama.
4. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et kostja õigusvastane ja süüline lahkumine kindlustusjuhtumi toimumise kohalt on tõendatud. Kuna kohus leiab, et kostja vastutuse eeldused hageja ees on täidetud, hindab kohus ka hageja kahjunõude suurust. Hageja palub kostjalt välja mõista liikluskahju summas 1 054,75 eurot. Hageja poolt kostjalt nõutav kahju koosneb tankuri ja vooliku remondikulust, mis on kohtu hinnangul tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (dtl 21-24, dtl 28-30, dtl 32). Kostja ei ole hageja kahjunõude suuruse osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on oma kahjunõude suurust piisavalt tõendanud.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 132

lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. 25. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks

§ 140alusel.

Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii

§ 139

kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Kohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaks alust kahjuhüvitise vähendamiseks.

§ 140

lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada üksnes siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtu arvates ei ole kostja poolt esile toodud asjaolusid arvestades kahju hüvitamine täies ulatuses kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu (vt ka käesoleva otsuse p-d 19-20 ja p 23). Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks ka

§ 139

alusel, sest pole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab (

§ 139lg 1).

Samuti ei leidnud tuvastamist, et hageja oleks jätnud kostja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (

§ 139lg 2). 26. Kokkuvõttes leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas täidetud LKindl

S § 53 lõikes 1 p 2 kirjeldatud tagasinõude eeldused. Kohus on seisukohal, et antud juhul on hagejale tekkinud kahju hõlmatud sätte kaitse-eesmärgiga, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (

§ 127lg 2).

Samuti leidis asjas kinnitamist hageja kahjunõude suurus summas 1 054,75 eurot ning kohtu hinnangul ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena kahjuhüvitise summas 1 054,75 eurot.

1. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. 5 2-21-143514
2. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 280 eurot. Muid menetluskulusid hagejal pole (vt dtl 42). Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud riigilõiv summas 280 eurot põhjendatud menetluskulu ning kohus mõistab selle menetluskuluna kostjalt hageja kasuks välja. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Kostja ei ole ka esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kostjal ei olnud käesolevas menetluses esindajat.
3. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 6