4-22-1558/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2022, Tartu Väärteoasja number 4-22-1558 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai
3. a määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamise kohta Vjatšeslav Koguti (Kogut; isikukood 38108070285) määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. mai
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur karistas Vjatšelav Kogutit 14.11.
7. a otsusega väärteoasjas nr 2317,19,011409 LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 30.11.
9. Tartu Maakohus asendas 18.05.
10. a määrusega Vjatšeslav Kogutile Põhja prefektuuri 14.11.
11. a otsusega väärteoasjas nr 2317,19,011409 määratud rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, 15 päeva arestiga. Maakohus määras, et arest kuulub kandmisele koheselt pärast kriminaalasjas nr 1-20-6472 mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemisest. 2.
12. Maakohus tuvastas, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri otsusega määratud rahatrahv on tasumata ning nurjus ka rahatrahvi sundtäitmine, mistõttu rahatrahvi täitmine oli võimatu. Maakohus leidis, et rahatrahv tuleb asendada arestiga. Vjatšeslav Kogut kannab vanglas karistust, vabanemistähtaeg on 29.08.
13. Kuna isikul on hulgaliselt asenduskaristusi ja erinevaid nõudeid, mida täita, on maakohtu hinnangul võimalik rahatrahv asendada vaid arestiga. 1
14. Tartu Maakohtu 18.05.
15. a määruse peale esitas määruskaebuse Vjatšeslav Kogut, kes palub eelnimetatud määruse tühistada ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse ajaks määruse täitmise peatada. Vjatšeslav Kogut ei saa aru, miks pidas kohus aresti põhjendatuks, kui varem on kohus arestist keeldunud (Tartu Maakohtu 06.09.
16. a määrus asjas nr 1-206472 ja Harju Maakohtu 29.09.
17. a määrus asjas nr 4-20-3636). Kohus oleks pidanud arvestama, et Vjatšeslav Kogut maksab pidevalt võlgu vanglas ja maksis ka vabaduses, kuid ei ole võimeline korraga kõiki oma rahalisi kohustusi täitma. Võlgade katteks läks täielikult tema enammakstud tulumaks ning osaliselt ka muud tema sissetulekud. Võlgade tasumist oleks võinud pikendada või asendada rahatrahv üldkasuliku tööga. Vjatšeslav Kogut peaks vanglast vabanema 29.08.2022 ja siis saab ta minna tööle ning tasuda suuremaid summasid. Võlgade pärast vabaduse võtmine on vastuolus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 4 artikliga
18. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni tuleb järgida ning Vjatšeslav Kogut palub algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, et kontrollida Eesti Vabariigi põhiseaduse kooskõla nimetatud konventsiooniga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud, et Vjatšeslav Kogut ei ole tasunud väärteoasjas nr 2317,19,011409 rahatrahvi ning asendanud selle põhjendatult arestiga. Ka puuduvad alused põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Sellest tulenevalt jääb Vjatšeslav Koguti määruskaebus rahuldamata.
20. Esmalt käsitleb ringkonnakohus Vjatšeslav Koguti taotlust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Määruskaebuses viitab Vjatšeslav Kogut sellele, et võlgade tõttu vabaduse võtmine on vastuolus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 4 artikliga 1 ning palub põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse käigus kontrollida, kas Eesti Vabariigi põhiseadus on kooskõlas nimetatud konventsiooniga. Konventsioon on olemuselt välisleping ja lähtuvalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p-st 2 saab põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse käigus kontrollida välislepingu vastavust põhiseadusele, mitte põhiseaduse vastavust välislepingule. Seega ei ole Vjatšeslav Koguti taotlus juba olemuslikult sobiv põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Lisaks tuleb aga märkida sedagi, et kui inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 4 artikkel 1 näeb ette, et kelleltki ei või võtta vabadust üksnes sel alusel, et ta ei suuda täita oma lepingujärgseid kohustusi, siis sama sätestab tegelikult ka Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §
21. Seega on ilmne, et mingisugust vastuolu nende normide vahel ei ole. Ka ei saa järeldada, et nimetatud normid keelaksid isikult vabaduse võtmise juhul, kui ta ei suuda tasuda temale väärteoasjas määratud rahatrahvi – rahatrahv on riigi karistusõiguslik meede, see ei tulene lepingulisest kohustusest ning rahatrahvi tasumata jätmisega kaasnev vabaduse võtmine ei kujuta endast vabaduse võtmist lepingulise kohustuse täitmata jätmise tõttu. Seetõttu ei ole Vjatšeslav Koguti taotlus asjassepuutuv ja jääb läbi vaatamata.
22. Ringkonnakohus leiab samuti, et asenduskaristuse kohaldamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 on täidetud. Asjaolu, et määruskaebuse kohaselt ei saanud Vjatšeslav Kogut rahatrahvi tasuda oma teiste võlgnevuste tõttu, ei ole rahatrahvi asendamist välistavaks asjaoluks. Kuna rahatrahvi sissenõue ei ole vastavalt KarS § 82 lg-le 4 ka aegunud, siis järelikult on maakohtu otsustus asenduskaristuse kohaldamise kohta õige.
23. Määruskaebuses heidab Vjatšeslav Kogut ette, miks ei pikendatud rahatrahvi tasumise tähtaega. KarS § 72 ega ükski muu säte ei kohusta aga kohut kaaluma enne rahatrahvi asendamist selle tasumise pikendamist. Pealegi ei saaks seda tema puhul pidada nagunii 2 põhjendatuks. Nii on tal rahatrahvi tasumiseks olnud juba küllaldaselt aega ning arvestades Vjatšeslav Koguti erinevate võlanõuete suurust (täitemenetluste andmebaasi kohaselt on tal võlgu tuhandetes eurodes) ei ole kuigi tõenäoline, et ta suudaks rahatrahvi ära tasuda. Seega tuleks tõenäoliselt lõpuks ikkagi otsustada rahatrahvi asendamise üle ja vahepealne tasumise tähtaja pikendamine raiskaks vaid ülemääraselt riigi ressursse. Samuti on rahatrahvi tasumise võimalusel ajalised piirid. Arvestama peab nii rahatrahvi sissenõude aegumistähtajaga kui ka karistuse efektiivsusega.
24. Vjatšeslav Kogut leiab määruskaebuses, et temale oleks tulnud anda võimalus teha üldkasulikku tööd. Ringkonnakohus leiab, et aresti üldkasuliku tööga asendamine on kohtu kaalutlusõigus ning tegemist peab olema selleks sobiva isikuga. Vjatšeslav Kogut aga seda ei ole. Teda on juba korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud, kuid sellest hoolimata on ta pidevalt oma õigusvastast käitumist jätkanud. Seega on alust tema õiguskuulekuses kahelda. Samuti nähtub Vjatšeslav Koguti viimatise ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks koostatud vangla iseloomustusest, et vanglas ei ole ta suutnud järgida vangla sisekorda ning enne vangistust esines tal probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Need asjaolud seavad tõsiselt kahtluse alla, kas ta on suuteline üldkasuliku töö nõuetekohaselt ära tegema ning juba seesuguse kahtluse tõttu ei saa üldkasulikku tööd pidada talle sobivaks. Ka ei nähtu maakohtu istungiprotokollist ega määruskaebusest ühtegi erandlikku asjaolu, mille tõttu oleks alust arvata, et aresti kandmisele asumisega võiksid kaasneda Vjatšeslav Kogutile ebaproportsionaalselt negatiivsed tagajärjed ning seetõttu võiks anda talle siiski võimaluse teha aresti asemel üldkasulikku tööd.
25. Viimaks selgitab ringkonnakohus sedagi, kas ja milline tähendus on varem praeguses kohtuasjas ning kohtuasjas nr 1-20-6472 tehtud määrustel, millega ei kohaldatud Vjatšeslav Koguti suhtes asenduskaristust. Kohtuasjas nr 1-20-6472 jäeti asenduskaristuse taotlus läbi vaatamata, kuna selline taotlus esitati kohtule liialt vara. Praegu samasuguse olukorraga tegemist ei ole, mistõttu ei ole nimetatud kohtumääruses esitatud põhjendused praeguses asjas asjakohased. Käesolevas asjas jättis kohus asenduskaristuse taotluse varem rahuldamata, kuna Vjatšeslav Kogut oli kriminaalasjas vahistatud ning seetõttu ei saanud kindel olla, et asendusaresti saab enne otsuse täitmise aegumist reaalselt täitmisele pöörata. Nii sätestab KarS § 82 lg 1 p 3, et otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest, mis kehtib ka asenduskaristuse määramisel. Sel põhjusel asenduskaristuse taotluse rahuldamata jätmine ei piiranud aga kuidagi Politsei- ja Piirivalveameti õigust esitada kohtule uus asenduskaristuse kohaldamise taotlus. Kuna uue taotluse arutamise ajaks oli Vjatšeslav Kogut asunud juba vangistust kandma ning selle kandmiselt peaks ta peagi vabanema, siis ei ole enam alust kahelda, et tema asendusaresti saab KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja jooksul reaalselt täitmisele pöörata. Seetõttu on kõigiti põhjendatud, et nüüd otsustas maakohus sissenõudja taotluse rahuldada ja saata Vjatšeslav Koguti rahatrahvi asemel aresti kandma.
26. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 18.05.
27. a määruse muutmata ja Vjatšeslav Koguti määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3