← Eesti

3-22-1172/9

Obsah (5)§ 15§ 68§ 2§ 23§ 24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1172 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidam

) alusel kuni 48 tunniks kinni ja toimetas ta kinnipidamiskeskusesse, sest isik ei olnud täitnud lahkumisettekirjutust vabatahtliku lahkumistähtaja jooksul. PPA koostas 25.05.2022 isiku suhtes lahkumiskohustuse sundtäitmise protokolli, millega otsustati ta Valgevenesse välja saata. 6. PPA esitas 26.05.2022 Tallinna Halduskohtule

§ 15

lg 1, lg 2 p-de 1-2 ja § 23 lg 1 alusel taotluse Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 nädalaks. Põhjendused: 6.1. Isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ja ta ei ole asunud lahkumisettekirjutust täitma. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, sest on alust arvata, et ta hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Isik ei täitnud talle tehtud lahkumisettekirjutust (

§ 68p 1).

Samuti ei otsinud ta abi lahkumiseks, vaid tarvitas selle asemel ohtral alkoholi. Tegelikult ei soovinudki ta Eestist lahkuda (

§ 68p 6).

Ta ei hankinud endale lahkumiseks vajaminevat piletit. Isik ei ole usaldusväärne. Puudub kindlus, et vabaduses viibides hakkaks isik endale reisiks vajalikke sõidupileteid hankima, et lahkumiskohustust täita. Isiku tegudes ei nähtu piisavat järjekindlust ja vastutustundlikkust kaasaaitamiskohustuse täitmiseks. Isiku soov on küll lahkuda kodumaale, aga rahalist abi ta väidetavalt oma abikaasa poolt ei saanud. Isiku väidetes on vastuolu. Ta on töötanud Eestis ja saanud selle eest tasu, samuti on ta omanud piisavalt raha, et alkoholi tarbida, kuid ei kasutanud saadud tulu kodumaale tagasi pöördumiseks. Isiku käitumine näitab, et ta pole teinud kõike endast olenevat, et kodumaale naasta. Vabaduses viibides puudub isikul ajend kaasaaitamiskohustust täita, mida ta on oma varasema käitumisega tõendanud. Põgenemisoht seisneb selles, et vabaduses viibides ei hakkaks isik PPA-ga koostööd tegema ja asuks end varjama lahkumiskohustuse täitmise vältimise eesmärgil või võib ta lahkuda talle sobivasse liikmesriiki. 6.2. Isiku suhtes ei ole põgenemisohu tõttu leebemaid järelevalvemeetmeid võimalik kasutada. Ta võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ja see raskendaks oluliselt tema 2

(4)3-22-1172 väljasaatmist riigist. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Isiku varasemat käitumist arvestades võib arvata, et vabaduses viibides võib isik oma käitumisega (alkoholi tarvitamine) raskendada enda väljasaatmist. PPA on pidanud teda kahel korral kainenema tooma. Isikuga ühenduse võtmiseks puuduvad võimalused – tal ei ole mobiiltelefoni. 6.
  1. Isikul puuduvad rahalised vahendid, et Eestis majanduslikult hakkama saada. Samuti puudub tal kindel elukoht. Ta elatus juhutöödest ja elas hostelis Vesse tn. Isik kinnitas, et töötas ilma seadusliku aluseta mitmes Eesti firmas ja talle tasuti töö eest sularahas. Isikul puuduvad perekondlikud ja sotsiaalsed sidemed Eestiga. Tema perekond elab Valgevenes. 6.
  2. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus tema turvalisuse ega tervisekaalutlustega. 6.
  3. Eestil puudub otselend Valgevenesse, seetõttu pole täpselt teada, millal on esimene võimalus isiku väljasaatmiseks. Väljasaatmine sõltub teekonna ettevalmistamiseks (transiidi küsimine Lätist). PPA asub viivitamatult väljasaatmist korraldama. Ettenägematute takistuste vältimiseks taotleb PPA isiku kinnipidamiseks 2-nädalast tähtaega, kuid vabastab isiku kinnipidamise asjaolude äralangemisel.
  4. PPA jäi istungil oma taotluse juurde.
  5. X kinnitas kohtuistungil, et talle on taotlus arusaadav ja et tal ei ole sellele vastuväiteid. Ta ei saanud lahkuda, sest tal ei olnud raha. Samuti oli tema telefon katki, ei saanud PPA-ga ega perekonnaga ühendust võtta. Ta ei teinud midagi selleks, et lahkumiskohustust täita. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama sätestab

§ 2lg 1.

Xil puudub Eesti viibimiseks seaduslik alus, sest PPA tunnistas tema viisa 17.05.2022 kehtetuks. Isikule tehti lahkumisettekirjutus ja anti selle täitmiseks 7-päevane tähtaeg, kuid isik ei täitnud lahkumiskohustust ega ka teavitanud PPA-d lahkumiskohustuse täitmise võimalikest takistustest. 10. Kohtu hinnangul ei ole isiku poolt välja toodud põhjendused lahkumiskohustuse täitmata jätmiseks usutavad. Isik väitis, et tal ei olnud raha. Ometi on ta tunnistanud, et on Eestis korduvalt juhutöid teinud ja tasu saanud. Samuti on ta saanud ööbida hostelis ja kuritarvitada alkoholi. Küsimusele, miks ei ta küsinud oma perekonnalt raha, vastas ta, et tal ei ole telefoni. Ometi on isik tunnistanud migratsiooniametnikule, et hakkas alkoholi tarvitama, sest läks oma naisega riidu. Kuna tema perekond elab Valgevenes, pidi ta naisega suhtlemiseks kasutama telefoni. Isegi kui isikul puudusid rahalised vahendid, tulnuks sellest PPA-d teavitada. Isikul ei saanud tekkida põhjendatud ootust, et ta võib sellisel juhul jätta ettekirjutuse täitmata ja jätkata ebaseaduslikult Eestis viibimist. Eeltoodud asjaoludega tuleb arvestada isiku suhtumise hindamisel oma kohustuste täitmisesse ja õiguskuulekuse hindamisel. 11.

§ 23

lg 11 järgi annab halduskohus loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui esinevad sama seaduse § 15 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.

§ 15

lg 1 järgi võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. 3

(4)3-22-1172 Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 järgi võib välismaalast kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust.

§ 68

järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 1) välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega; 6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita;

  1. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses põhjendatud. Tema puhul esineb põgenemisoht. Kuigi see oht ei pruugi olla suur, ei saa seda välistada, arvestades isiku senist käitumist ja suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Isikule anti võimalus lahkumiskohustust vabatahtlikult täita, kuid ta ei lahkunud ega teavitanud ka PPA-d lahkumist takistavatest asjaoludest. Seega võib eeldada, et isik ei aitaks vabaduses viibides PPA-le tema väljasaatmise menetluses kaasa ja võib hakata end varjama, et väljasaatmist vältida. Seni on isik lahkumiskohustuse täitmist selgelt vältinud vaatamata asjaolule, et ta on kinnitanud PPA-le soovi kodumaale naasta. Isiku käitumine on vastuolus tema väidetega ja ta on otsinud põhjusi lahkumiskohustuse täitmata jätmiseks. Tegemist ei ole õiguskuuleka käitumisega, see ei ärata usaldust isiku suhtes ega võimalda arvata, et isik aitab tema sunniviisilisele väljasaatmisele kaasa. Isiku mitte õiguskuulekat käitumist nähtub ka korduv ebaseaduslik töötamine Eestis ja PPA-le selles osas valeandmete esitamises.
  2. Põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eelduslikult tõhus. Seni ei ole need suutnud isikut oma kohustusi täitma sundida ega kaasaaitamiskohustust täitma. Kinnipidamine aitab tagada, et isik oleks PPA-le väljasaatmise menetluse lõpule viibimiseks kättesaadav.
  3. Kohtu hinnangul ei ole isiku väljasaatmine Valgevene Vabariiki perspektiivitu. Tegemist on isiku kodakondsusjärgse riigiga ja puudub alus arvata, et Valgevene keeldub oma kodanikku tagasi võtmast. Seda enam, et isiku perekond elab Valgevenes.
  4. Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Samuti puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (

§ 23lg 4).

Kuna isikul on Valgevene kodaniku pass olemas, siis ei kujune tema väljasaatmise menetlus ja selletõttu ka tema kinnipidamine kinnipidamiskeskuses eelduslikult pikaajaliseks.

  1. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 nädalaks.
  2. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (

§ 24lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.