Obsah (5)

§ 175§ 173§ 2§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Määruse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2022. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-13250 Tsiviilasi L K kohustustest vabastamise men

§ 175lg 11 alusel.

Aruandest nähtub, et L K on täitnud

§ 173sätestatud võlgniku kohustusi 78,043% ulatuses.

Kohustustest vabastamise menetluse alguses viibis võlgnik vanglas ja ei saanud tegeleda mõistliku tulutoova tegevusega. Pärast vanglast vabanemist töötas M OÜ-s ja H T Ühistus. On saanud maksustatavat tulu ka Eesti Haigekassast. Lisaks sellele kandis võlgniku õde D T 23.11.2021.a. Ly Müürsoo kutsealasele arvelduskontole 5000 eurot, mille selgituses oli venekeelne tekst, et tegemist on D T kingitusega L K tema pankrotimenetluses tekkinud võlgnevuste kustutamiseks ja et D T ei nõua kingitud summat tagasi.

1. 24.11.2021 seisuga on usaldusisik teinud võlausaldajale väljamakseid kokku summas 6 236,37 eurot.
2. Kohus küsis 25.11.2021 võlausaldajate seisukohta L K kohustustest vabastamise taotluse osas. 4.
3. P C AS-il 7.12.021 seisukoha kohaselt vastuväited puuduvad. 4.
4. KT K P puuduvad teave, et võlgnik oleks oma kohustusi rikkunud ja võlausaldajaid sellega rikkunud, mistõttu puudub tal vastuväide kohustustest vabastamisele. 4.
5. E V esitas oma seisukoha 8.12.
6. Seisukoha kohaselt kohustustest vabastamise menetluse kestel on L K nõuet tasunud kogusummas 4035,92 eurot. Käesoleva seisuga on nõude jääk 1135,46 eurot. E V-l puudub teave selle kohta, et Võlgnik oleks rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt puuduvad neil vastuväited L K kohustustest vabastamisele. 4.

1. E L I jätab 20.12.2021 seisukohas kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
2. Võlgnik selgitas 21.03.2022 kohtus ärakuulamisel, et on tasunud oma võlgnevustest rohkem, kui pool. Töötab hetkel 35% mahuga seoses puudega, samuti alustas oma firma väljatöötamist. Pakub iluteenuseid, hetkel kõik teenitu kulub renditasule. Elab oma emale kuuluvas korteris koos oma alaealise lapsega. Igapäevased kulutused suurenesid, kuna ema hiljuti suri. Võlgnik palub menetluse lõpetada ennetähtaegselt ja vabastada teda kohustustest. 2 KOHTU SEISUKOHT
3. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 11 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 7.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

§ 175

lg-s 11 alusel on kohtul kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati Harju Maakohtu 05.09.

1. Taotluse esitamise ajal 24.11.2021 on möödunud rohkem, kui neli aastat. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (Riigikohtu
2. mai
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 12). 8.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud

§ 175

lg 2 sätestatust, võlgniku usaldusisiku poolt avaldatust ning võlausaldajate seisukohtadest. 10. Kohus on L K taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

11.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. L Kt ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 12. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannetest nähtuvalt on L K menetluse kestel viibinud vanglas, pärast vabanemist on töötanud. Võlgnikul on hinnatud osaline töövõime, mistõttu saab ta perioodil 15.01.2018-14-01-2023 töövõimetoetust. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 12.2.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on kohtule esitanud aruandeid korralikult. Aruandele on lisatud kõik võlausaldajatele tasutud maksekorraldused. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustust.

12.3.

§ 173lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

3 Võlgnik on igal kuul teinud eraldisi vastavalt usaldusisiku avaldusele võlgniku tööandjale. Kokku on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid 6 236,37 euro ulatuses, mis teeb 78,043 % pankrotimenetluses täitamata jäänud nõuetest. Kohtu hinnangul on võlgnik tasunud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Senises kohtupraktikas on peetud arvestatavaks nõude rahuldamise ulatuseks

§ 175

lg 11 mõttes nt ca 60% nõuetest (Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-10-15313). Samuti on ringkonnakohus varasemalt leidnud, et 30-40% ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav

§ 175

lg 11 mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-09-19810). Seega saab 56,33 % ulatuses nõuete rahuldamist (II järgu nõue rahuldatud 77,07 % ulatuses) pidada kohtupraktikast lähtudes

§ 175lg 11 mõttes arvestatavaks ulatuseks.

Antud seisukohti on korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2016 määruses tsiviilasjas 2-12-39281. Kohus leiab, et võlgniku poolt nõude rahuldamine 78,043% ulatuses on hinnatav nõuete täitmisena arvestatavas ulatuses

§ 175lg 11 tähenduses.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§173lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

Võlgnik on pingutanud ning näidanud tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid. 12.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

12.5.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. 13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevad kohustused. 14. Riigikohus on selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu
5. novembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid. 4
7. Võlgniku arvestatavas ulatuses nõuete tasumine annab aluse

§ 175lg 11 kohaldamiseks.

Senises menetluses on võlgnik ka nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi, sh loovutuskohustust. Arvestades täitmata jäänud nõuete summat ja võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutsete aluste puudumist, ei saa järeldada, et võlgniku kohustustest vabastamine käesoleval ajal kahjustaks võlausaldajate huve. Võlausaldajatel puuduvad vastuväited võlgadest vabastamise osas. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine

§ 175lg 11 alusel on seega põhjendatud.

16.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 17.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud L K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka L K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 18.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Ly Müürsoo saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 5