Obsah (6)

§ 15§ 29§ 6§ 23§ 18§ 14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 28.01.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-231 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamise

) § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb

§ 15

lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 15lg 2 p 1, 2 ja 3 sätestatud alused.

Taotluse põhjendused on alljärgmised. 1.1. PPA selgitab esmalt, et Venemaa Föderatsiooni kodanik X (sündinud xx xx xxxx Eestis) peeti 27.01.2022 kell 22:30 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

) § 15 lg 1, § 15 lg 2 p 1, 2, 3, § 15 lg 3 ning 19 lg 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametnike poolt 48-tunniks kinni ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Isikule 23.03.2019 tehtud ettekirjutus nr 1046645446 Eestist lahkumiseks on täitmata ning sundtäidetav alates 13.11.

1. 1 1.
2. Venemaa Föderatsiooni kodanik X oli sündinud Tartus, Eesti Vabariigis. Isiku viimane elamisluba VMS § 201 alusel, on lõppenud 03.11.
3. Isik on taotlenud elamisloa pikendust, kuid taotlus jäeti läbi vaatamata (otsus nr. 27.06.2014 nr 15.3-10/108456-1). Alates 04.11.2015 viibib isik ilma seadusliku aluseta Eestis ning pole Eestist lahkunud kuni tänase päevani. 15.03.2021 X esitas PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse nr 2025415951/TE püsivalt Eestisse elama asumiseks VMS § 118 p 9 alusel. Xile keelduti tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 p 2 alusel (Elamisloa andmisest keeldumise otsus nr 15.3-3.2/700-1). 23.03.2019 tehtud lahkumisettekirjutus nr 1046645446 Eestist lahkumiseks on täitmata ning sundtäidetav. Otsus järelevalvemeetmete kohaldamiseks Xi suhtes tehti 09.04.2019, ning isikut kohustati: - § 10 lg 2 p 1 elama kindlaksmääratud elukohas; - § 10 lg 2 p 2 ilmuma iga kuu teisel teisipäeval kell 10.00 Politsei- ja Piirivalveametisse registreerimisele aadressil Pärnu mnt 139, Tallinn; - § 10 lg 2 p 3 ilmuma iga kuu teisel teisipäeval kell 10.00 Politsei- ja Piirivalveametisse ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele aadressil Pärnu mnt 139, Tallinn; - § 10 lg 2 p 4 teavitama Politsei- ja Piirivalveametit oma elukohavahetusest või elukohast pikemast eemalviibimisest; - § 10 lg 2 p 5 teavitama Politsei- ja Piirivalveametit perekonnaseisu muutumisest. X täitis järelevalvemeetmeid kuni 13.08.2019, ning alates sellest kuupäevast kuni 07.10.2019 ei ilmunud PPA-sse, ega ei vastanud telefonikõnedele. 15.03.2020 esitas ta tähtajalise elamisloa taotluse, ning 17.03.2020 seletuskirja järelevalvemeetmete täitmata jätmise kohta. Viimane vabatahtliku lahkumistähtaja pikendamine Xile on tehtud 14.10.2020, ning isikul oli võimalik lahkuda Eesti Vabariigist kuni 12.11.2020 ja alates 13.11.2020 muutus lahkumisettekirjutus sundtäidetavaks. Alates 14.10.2020 asus X ennast uuesti varjama, millega takistas ka sundtäidetava lahkumisettekirjutuse täitmist. 23.02.2021 Harju Maakohtu määrusega nr xxxxxx (xxxxxxxx) pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele Xile Harju Maakohtu 29.09.2020 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 3 kuud ja 10 päeva vangistust. Xi kandmis karistust alates tema kinnipidamisest 15.02.2021 kuni vabanemiseni 25.05.
4. Peale vanglakaristuse ärakandmist jätkas X lahkumisettekirjutuse täitmisest kõrvale hoidumist. Korduvad telefonivestlused Xi ema ja vennaga tulemust ei andnud. X oli teadlik, et tema viimane seaduslik viibimispäev Eestis ja Schengeni alal oli 04.11.2015, kuid ei ole teinud samme, et oma viibimist seadustada. Xil puudub isikut tõendav dokument (pass), mille saamiseks on X pöördunud Venemaa Föderatsiooni saatkonda PPA ametniku nõudel lahkumisettekirjutuse täitmise menetluse raames, kuid dokumendi taotlust ei ole ikka esitanud. Xil elavad Eestis ema, vanaema ja vend.

§ 29

lõike 4 alusel loetakse välismaalase perekonnaliikmeteks Eesti Vabariigis seaduslikult välismaalasega ühises perekonnas elavat abikaasat, alaealist last ning vanemat kui välismaalane on alaealine. EIK on seisukohal, et täisealiste laste ja vanemate suhted ei ole käsitatavad perekonnana EIÕK art 8 tähenduses, kui ei esine erakorralist sõltuvussuhet. PPA ei tuvastanud Xi ja tema vanemate vahel erakorralist sõltuvussuhet ning vanemate abivajadust, mida keegi teine täita ei saa. Seega ei käsitle PPA neid käesolevas menetluses perekonnana EIÕK art 8 tähenduses. 28.01.2022 Xiga viidi läbi küsitlus, kus ta kinnitas, et ei soovi Eestist lahkuda, ning järelevalvemeetmete täitmata jätmist põhjendab isik üleliigse alkoholi tarvitamisega. Isik ei ole teavitanud PPA-d elukoha ja kontakttelefoni muutumisest, mis PPA seisukohalt oli tehtud eesmärgiga 2 varjata ennast lahkumisettekirjutuse sundtäitmisest. Samuti isik tunnistas, et töötas Eestis ebaseaduslikult. X peeti kinni ja toimetati Kinnipidamiskeskusesse aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. 1.3. Xil puudub käesoleval ajal seaduslik Eestis viibimise alus. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid leiab PPA, et Xi paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab ka edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Xi puhul põgenemisoht on põhjendatud

§ 6

⁸ p 1 kohaselt, kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega,

§ 6

⁸ p 5 kohaselt, kui välismaalane ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid ning

§ 6

⁸ p 6 kohaselt, välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

§ 23

lg 1 alusel isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik

§ 18lg 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata.

Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub tal selleks ajend, mida isik on oma käitumisega tõendanud. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse. X´ile kohaldatud

§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid ei taganud isiku lahkumise tulemuslikust. Isik hoidis väljasaatmise menetlusest kõrvale ning PPA seisukohalt jätkab väljasaatmisest kõrvalehoidmist, kuna X´i soov jääda ebaseaduslikult Eestisse on suurem, kui soov täita lahkumisettekirjutust, mis raskendab oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (

§ 23lg 4).

Samuti leiab PPA, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate

§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. X ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid. Leebemate järelevalvemeetme jätkamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete edaspidist kohaldamist. X´il oli võimalus lahkuda Eesti Vabariigist vabatahtlikult, kuid selle asemel ta valis seadusliku aluseta viibimist ja töötamist, eirates sellega riigis kehtestatud õiguskorda. Samuti ei ole isik alates 23.03.2019, kui temale oli tehtud lahkumisettekirjutus kuni käesoleva ajani, ehk peaaegu kolme aasta jooksul endale dokumenti (passi) taotlenud. PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi X´i kinnipidamisele. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema EV-st väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga ning ta võib jätkata hoida väljasaatmisest kõrvale. Vastavalt

§ 14

lg 1 ja § 15 lg 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Venemaa Föderatsiooni.

1. Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde ja selgitas täiendavalt, et PPA-l pole usku, et isegi ema või venna juurde elama asumisel ei saa PPA olla kindel isiku kättesaadavuse osas väljasaatmiseks, sest varasemalt ei ole nad külastamiste ja pöördumiste korral aidanud kaasa end varjanud X leidmisele. 3
2. Kohtuistungil märkis X, et ei soovi Eestist lahkuda, sest pole kuskil mujal k.a. Venemaal elanud, ja soovib tõestada oma sobivust siin elamiseks. Eestisse jäädes asuks ta elama ema või venna juurde ja taotleks Venemaa passi. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et PPA taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on

§ 15

lg 2 p 1, 2 ja 3 ja

§ 23lg 11 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5.

§ 15

lg 1 kohaselt võib välismaalast võib kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 6. Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb Xi puhul põgenemisoht. PPA on põgenemisohtu asjakohaselt sisutanud esiteks läbi

§ 6

⁸ p 1, mille kohaselt välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et X ei ole täitnud lahkumiskohustust selleks määratud aja jooksul. Seejuures on isik kinnitanud kohtuistungil ning vastav asjaolu nähtub ka asja materjalidest, et isik lahkumisettekirjutust ta täita ei soovi ja tema eesmärgiks on Eesti jääda ja siin töötada. Samuti on PPA asjakohaselt viidanud

§ 6

⁸ p 5, mille kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid ning

§ 6

⁸ p 6 kohaselt, mille kohaselt esineb põgenemisoht juhul, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et X ei ole korrektselt täitnud talle 23.03.2019 tehtud lahkumisettekirjutusega nr 1046645446 pandud kohustusi alates 13.08.

1. Sellest kuupäevast kuni 07.10.2019 ei ilmunud PPA-sse, ega ei vastanud telefonikõnedele. Isik ei vaielnud vastavatele asjaoludele vastu ka kohtuistungil. 15.03.2020 esitas isik tähtajalise elamisloa taotluse ning 17.03.2020 seletuskirja järelevalvemeetmete täitmata jätmise kohta. Alates 14.10.2020 asus X uuesti ennast varjama, millega oli takistatud ka sundtäidetava lahkumisettekirjutuse täitmine. Ka eeltoodud andmeid ei ole isik ümber lükanud. Vaatamata sellele, et isik oli teadlik, et tal Eestis viibimiseks ja töötamiseks seaduslik alus puudub alates 04.11.2015, viibis ta endiselt Eestis ja tegi siin ka tema enda ütluste kohaselt tööd. Samuti ei ole isik taotlenud endale Venemaalt reisdokumenti (passi), kuigi on teadlik sellest, et tal on seda vaja vabatahtlikuks riigist lahkumiseks. Kohus nõustub siinkohal PPA seisukohaga selles, et isik on oma eeltoodud käitumisega näidanud, et tema suhtes esineb vaieldamatult põgenemisoht. Eeltoodu näitab kohtu hinnangul ka isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav. 4 Kohus leiab, et seega puudub vajalik alus öelda, et on olemas piisav usaldus, et isik järgib Eestis järelevalvemeetmeid ja on PPA-le kättesaadav, juhul kui tema suhtes rakendada teistsuguseid ja vähem piiravamaid järelevalvemeetmeid. Vastavad asjaolud kogumis annavad küllaldase aluse kahtluseks, et esineb põgenemisoht.
2. Kohus leiab, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust ning ka võimalust, et isik võib end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata, saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Kohus leiab, et PPA on põhjendatult välja toonud ka selle, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Kohtule esitatud andmete kohaselt sellist usaldust PPA-l isiku suhtes ei ole. Kohus nõustub vastavate PPA põhjendustega ega pea vajalikuks neid siinkohal pikemalt korrata. Seega on Xi kinnipidamiskeskusesse paigutamine kohtu hinnangul proportsionaalne abinõu – see on vajalik ega ole asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas. Väljasaatmine ei ole ka perspektiivitu. Kohtuistungil andis PPA ka ülevaate X väljasaatmisega seotud tegevustest.
3. Eeltoodud põhjustel annab kohus loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.03.2022 (k.a). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 5