Obsah (4)

§ 71§ 76§ 77§ 72

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 05.11.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-5539 Tsiviilasi V K hagi M B

) § 70 lg lõikele 3 on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Vaidlus puudub selles, et nii hagejale kui ka kostjale kuulub ½ korteriomandist (t.lk 14).

§ 71

lg 1 kohaselt kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas asjas ei ole pooled lepinguga kokku leppinud teisiti. Seega on kaasomanike osad võrdsed. 21.4. Tulenevalt

§ 76lõikest 1 on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.

Nii hageja kui ka kostja soovivad kaasomandi lõpetamist. Pooled ei ole kokkuleppega kaasomandi lõpetamist välistanud. Kohtu hinnangul ei ole kaasomandi lõpetamine käesoleval juhul vastuolus hea usu põhimõttega.

§ 77

lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Vaidlus puudub selles, et pooled ei ole saavutanud kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes. Mõlemad pooled soovivad kaasomandi jätta endale, pannes neile kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja nende osa rahas. 21.

1. Riigikohus on tsiviilasja lahendi nr 3-2-1-39-17 punktis 10 leidnud, et kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohus peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Sama lahendi punktis 13 on Riigikohus leidnud, et kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teistele kaasomanikele nende osa rahas välja maksma. 21.
2. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb poolte kaasomand Tallinnas xxx korteriomandile lõpetada ja jätta korter kostja ainuomandisse. Käesoleval hetkel ei ole võimalik tuvastada, kas ka hageja kannab xxx korteriomandi kommunaal- ja halduskulusid, kuna hageja kohtule tähtaegselt tõendeid ei esitanud. Kostja esitas kulude kandmise tõendamiseks arved ja arvelduskonto väljavõtted (t.lk 56- 63 p). Isegi kui nii hageja kui ka kostja on tasunud üheaegselt korteriühistule xxx kommunaal- ja halduskulude eest, siis on nad ühistule tasunud enam ja seda on võimalik ühistult tagasi nõuda. Kohtu hinnangul ei ole ainuüksi kulude tasumine määravaks asjaoluks korteriomandi selle eest tasunud poolele jätmiseks. Kostja elab xxx korteris ning tema töökoht xxx (t.lk 112) asub 10 minuti jalutuskäigu kaugusel korterist. Samuti elab korteris poolte ühine poeg, kes õpib korteri vastas asuvas xxx (t.lk 111). Hageja töötab Soomes ning seetõttu ei viibi korteris. Samuti kinnitas hageja 04.01.2021, et ei soovi korteris elada, sest tal on koht, kus elada 6 (t.lk 65-66). Kuivõrd märtsis 2021 paigaldas hageja korterile G4S valveseadme ja kostja korterisse kuni 28.05.2021 seetõttu ei pääsenud, siis nähtub 05.05.2021 arvest (t.lk 66), et hageja ise korteris ei elanud, sest vee- ja kanalisatsioonikulud puuduvad. Seega hageja korterit eluruumina ei vajanud ega kasutanud. Hageja juures elav tütar käib küll hageja väidetel kodu juures koolis, kuid elab ajal, mil hageja ei ole Eestis, vanaema juures Tallinnas xxx. Seega on poolte ühine tütar harjunud elama ka teises korteris kui xxx ning talle ei oleks kolimine liiga koormav. Kohtu hinnangul on usutav, et kui hageja tütar elab suurema osa ajast, mil hageja töötab Soomes, vanaema juures, siis on tal tekkinud seal ka sõpru ja tuttavaid. Lisaks on poolte tütrel võimalik kokkuleppel pooltega valida elukohaks Tallinnas xxx. 21.
3. Kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teistele kaasomanikele nende osa rahas välja maksma. Esimene tingimus on täidetud, kuna kostja esmane huvi on saada korter endale. Kostja on saanud pangalt positiivse kinnituse (t.lk 69) selle kohta, et pank vabastab hageja laenulepingust nr xxx tulenevatest kohustustest. Samuti vabastab L B käendaja kohustustest ning lisatagatise Tallinnas xxx hüpoteegist. Samuti on kostja taotlenud endalt hageja kasuks omandi kaotuse eest hüvitise väljamõistmist. Kostjalt hageja kasuks tuleb 07.10.2021 seisuga välja mõista hüvitis 18 965,20 eurot (96 000-58 069,61=37930,39/2=18965,20 eurot). 21.
4. Osundatust tulenevalt tuleb: 21.7.1 lõpetada V K ja M B kaasomand 96 000 euro suuruse väärtusega korteriomandile Tallinnas asukohaga xxx ja jätta see M B ainuomandisse. 21.7.
5. V K anda nõusolek kaasomandis oleva korteriomandi jagamiseks selliselt, et korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx), jääb M B ainuomandisse. 21.7.
6. V K anda nõusolek KrS § 341 lg 1 tähenduses korteriomandi (registriosa nr xxx) teise jao omanikukande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse M B. 21.7.
7. asendada V K nõusolek KrS § 341 lg 1 tähenduses Tallinnas korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) teise jao kaasomanike omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse M B. 21.7.
8. mõista M B V K kasuks välja hüvitis 18 965,20 eurot. 721.7.6 jätta 07.10.2021 seisuga Luminor pank laenulepingust nr xxx ja selle lisadest tulenev kohustus 07.10.2021 seisuga kogusummas 58 069,61 eurot M B kanda.
9. Kasutuseelistest 22.
10. Kostja nõuab vastuhagis hagejalt kasutuseeliste hüvitamist, kuna oli 01.03.2021 sunnitud hageja nõudmisel korterist lahkuma. Hageja paigaldas korterisse G4S turvaseadmed ja sai seetõttu 01.03.-01.05.2021 xxx korteri kasutamisest eeliseid. Kaasomanikel on ühine õigus saada asjast vilja ja kasutuseeliseid. Hageja üürikuulutus (tlk 73-73 p) tõendab, et xxx korteriomandi keskmine kasutustasu on 550 eurot, millele lisanduvad üürniku poolt tasutavad kõrvalkulud. Kostja nõuab hagejalt kasutuseeliseid 550 eurot s.o 2x275 eurot perioodi 01.03.-01.05.2021 eest. 22.
11. Hageja leidis, et kostja lahkus korterist juba enne poolte abielu lahutamist ja ei elanud korteris perioodil, kui hageja tuli Soomest töölt Eestisse. Kostja vahetas ise 26.04.2021 uksel lukud ning seetõttu ei pääsenud poolte ühine tütar 01.03.2021 korterisse. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostja kolis ära koos mööbli ja isiklike asjadega, siis järelikult oli tal võimalik kuskil elada ja on põhjendamatu nõuda hagejalt eluruumi eest hüvitist. 22.
12. Vastavalt

§ 71

lõikele 2 kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. TsÜS § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Kooskõlas sama paragrahvi teise lõikega on asja vili asjast loodusjõul või inimese kaasabil 7 tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. Tulenevalt TsÜS § 65 loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).

§ 72

lg 1 esimese lause järgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Lõikest 5 tulenevalt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. 22.

1. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et hageja paigaldas märtsis 2021 korterile G4S valveseadme. Kohus leiab, et hageja vastuväited on osaliselt vastuolulised. Hageja märgib, et kui tütar 01.03.2021 korterisse läks oli see tühi. Samuti rõhutas hageja, et 06.03.2021 Soomest Eestisse naastes oli korter tühi. Samas põhjendab hageja korterisse signalisatsiooni paigaldamise vajadust asjaoluga, et ülejäänud asju ei saaks korterist ära viia. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust, kas vaidlusaluses korteris olid asjad. Samuti on hageja vastuoluline, kui väidab vastuses vastuhagile, et pidas kostja korterist lahkudes lapsi üksi ülal, kuid leiab samas, et kostja lahkus ise vanema lapsega korterist. Käesolevaks hetkeks ei ole võimalik tuvastada, kas kostja lahkus Tallinnas xxx korterist vabatahtlikult või sundis hageja kostjat lahkuma. Vaidlus puudub selles, et perioodil 01.03.-01.05.2021 ei olnud kostjal võimalik korterisse pääseda, kuna hageja paigaldas korterile G4S valveseadme (t-lk 71-72; 90-90 p). Vaatamata 01.03.-01.05.2021 korterile juurdepääsu puudumisele leiab kohus, et kostja nõue kasutuseelise hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja sundis ta korterist lahkuma. Poolte sõnumivahetusest (t.lk 64-65) nähtub, et kostja ei elanud ka enne 01.03.2021 mingil perioodil xxx korteris. Lisaks on kostja kinnitanud, et elab Tallinnas xxx korteris koos pojaga alates 28.05.
3. Vastuhagi hinnast 23.
4. TsMS § 136 lg 4, tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus määrab kooskõlas TsMS § 136 lg 4 käesoleva tsiviilasja vastuhagi hinna. 23.
5. Harju Maakohus 10.08.2021 määrusega jättis läbi vaatamata M B vastuhagi osas, milles ta palus mõista V K välja kasutuseeliste hüvitis summas 275 eurot/kuus kuni korteri aadressil xxx kaasomandiosa valduse üleandmiseni või kaasomandi lõpetamiseni. Kohtu menetlusse jäi vastuhageja nõue kaasomandi lõpetamiseks ja vajalike omanikukannete tegemiseks hagejat tahteavaldusi andma kohustamiseks ning kasutuseeliste hüvitise väljamõistmiseks summas 550 eurot (periood 01.03.2021-01.05.2021). 23.
6. Riigikohus on lahendi nr 2-11-51581 punktis 9 märkinud, et kaasomandi lõpetamise ja vastaspoole vajalike tahteavalduste kohtulahendiga asendamise nõuete esitamisel on kehtiva seaduse kohaselt tegemist mitme mittevaralise nõudega, mitte TsMS § 132 lg 4 p 4 mõttes ühe nõudega. Seega kui ühes hagis on esitatud kaasomandi lõpetamise nõue ja vajalike omanikukannete tegemiseks kostjat tahteavaldusi andma kohustamise nõue, siis tuleb need nõuded hagihinda arvutades TsMS § 134 lg 1 esimese lause alusel liita. Lisaks tuleb arvestada hagihinna hulka 500 euro hüvitise väljamõistmise nõue ja see samuti hagihinda arvutades TsMS § 134 lg 1 esimese lause alusel liita. Seega on vastuhagi hind 7550 eurot (3500+3500+550).
7. Menetluskulude jaotus 24.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei 8 jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. 24.
9. Kohus leiab, et arvestades hagi rahuldamata jätmist, vastuhagist osalist loobumist ja selle osalist rahuldamata jätmist, on mõistlik ja põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik