← Eesti

3-21-1638/12

Obsah (8)§ 27§ 35§ 4§ 20§ 21§ 22§ 55§ 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 13.05.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-1638 AS TREV-2 Grupp kaebus Rae Vallavalits

§ 27

lg 7 kohaselt küsib uuringuloa andja uuringuruumi asukoha kohalikult omavalitsuselt arvamust uuringuloa taotlusele. Seejuures arvamuse esitamine ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti.

§ 35

lg 1 p 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, kuid Vabariigi Valitsus võib

§ 35lg 3 alusel uuringuloa anda ülekaaluka riigi huvi korral.

9. Rae Vallavalitsus otsustas 20.04.2021 korraldustega (tl 22-24) mitte nõustuda AS TREV-2 Grupp poolt esitatud taotluste alusel Soodevahe II, Soodevahe III ja Soodevahe IV uuringuruumides geoloogilise uuringu lubade andmisega. Põhjenduseks tuuakse vastuolu valla üldplaneeringuga maakasutuse juhtotstarbe osas (pole mäetööstusmaa) ning uuringuruumi asumine ÜP kohases rohevõrgustikus, mille olemusega kaevandamine ei haakuks. Lisaks viidatakse majapidamiste lähedusele, mistõttu kaevandamisest tekkiv müra oleks elanikke häiriv. Sellega korralduste põhjendused piirduvad. Vaideotsustest (tl 34-39) võib leida eelneva põhjal tehtud haldusorgani järelduse, et kuna kaevandamine poleks tõenäoline, ei oleks eesmärgipärane ja efektiivne läbi viia ka maavara uuringuid. See poleks vastustaja arvates uuringuloa taotlejale mõistlik ega otstarbekas. Uuringutega kaasnevate negatiivsete mõjude osas on vaideotsuses toodud selgitused järgnevad: uuringuala kattub osaliselt turbamaardlaga; puuraukude rajamine tekitab lühiajalist müra ja vibratsiooni ning rikub pinnase; puurmasinate roomikute alla võivad jääda putukad ja väikeloomad; võib-olla on vajalik uuringualale ligipääsuks läbida eraomandis kinnistuid. Lisaks on märgitud, et riik pole oma huvi uuringute suhtes väljendanud. Kaebusele esitatud vastuses märgib vastustaja, et RB planeering ei toeta geoloogiliste uuringute tegemist, vaid pigem takistab, lubades üksnes senisele otstarbele vastavat maakasutust ning toetades valla ÜP kohase rohevõrgustiku tingimuste kehtimist. RB trassist tulenevalt on kaevandamine välistatud kuni raudtee valmimiseni. Mistahes viisil ökosüsteemi häirimine ka lühiajaliselt pole ÜP-ga kooskõlas. Ökosüsteemi häirimine on üldteada asjaolu. Taotlus peegeldab üksnes taotleja huvi kasumit teenida, mitte riiklikke huve. Riigi huvi saaks olla väljendatud selle kaudu, kui oleks vähemalt algatatud Harju maakonna maavarade teemaplaneering, mis näeks ette vaidlusaluse ala uuringuruumis. Kohtuistungil möönis vastustaja esindaja, et kohtupraktika kohaselt ÜP ei välista kaevandamist ega maavara uuringuid. Samuti, et maakonnaplaneeringu kohases rohevõrgustikus pole üldist majandustegevuse keeldu. Riigi huvi puudumist eeldati ega peetud vajalikuks selle kohta küsida, märkides, et riik peaks seda ise aktiivselt väljendama. Müra küsimust ei peetud vajalikuks taotlejalt täpsustada. Uuringualade läheduses olevate majapidamiste elanike seisukohti kavandatava tegevuse kohta ei peetud samuti vajalikuks välja selgitada. Vastustaja esindaja pidas oluliseks, et maakasutust uuringuala kinnistutel saaks jätkata senisel otstarbel vastavalt valla ÜP-le. Esindaja ei teadnud kohtu küsimusele vastates, kes on uuringuala kinnistute omanik, kelle maakasutust uuringud väidetavalt segaksid ning saades teada, et selleks on riik nagu valla korraldustes märgitud, möönis, et siis kaitseb kohalik omavalitsus riiki riigi enda eest. Kohtu hinnangul nähtub eelnevast, et haldusmenetlust menetlustoimingu õiguspäraseks sooritamiseks läbi ei viidud ning KOV-i keeldumise põhjendused on formaalsed ja tagantjärgi otsitud ning sisuliselt kaalutlusõigust ei teostatud. Sellises olukorras puudub kohtul võimalus hinnata kaalutlusotsuse sisulist õiguspärasust ning nõustuda tuleb kaebajaga, et selliselt pole 7

(12)tagatud ka tõhus kaebeõigus. Tõhus kaebeõigus on tagatud mh siis, kui haldusorgani põhjendused ja kaalutlused on puudutatud isikule enne kohtusse pöördumist teatavaks tehtud. See, millistest kaalutlustest haldusorgan menetlustoimingut või haldusakti andes lähtus, peab olema kohtulikult kontrollitav. Kui haldusorgani põhjendused menetlustoimingu kohta puuduvad ja kaalumisel tegelikult arvesse võetud asjaolud pole ka kohtumenetluses millegi põhjal tuvastatavad, tuleb asuda seisukohale, et kohtuliku kontrolli sisuline läbiviimine pole võimalik. Haldusorganil tuleb oma töö uuesti teha. 10.

§ 4

lg 2 järgi on maavara geoloogiline uuring maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö.

§ 20

lg 2 p 1 kohaselt selgitatakse maavara geoloogilise uuringu käigus välja looduslike lasundite, sealhulgas maavara levik, lasumistingimused, koostis ja tehnoloogilised omadused ning määratakse uuritavate looduslike lasundite, sealhulgas maavara võimalikud kasutusalad. Selleks tehakse uuringu raames puuraugud (vt kohtuotsuse asjaolud, p 1). Geoloogilise uuringu nõuded ja kord on sätestatud

§-s 20 ning keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks“. Maavarade arvestust peetakse muu hulgas geoloogilise uuringuga saadud geoloogilise teabe alusel (

§ 21

lg 1) ning kui geoloogilise uuringuga tuvastatakse, et maavara vastab

§-s 22 või määruses nr 52 kehtestatud nõuetele, võetakse see maavarana arvele (

§ 22lg-d 1 ja 3).

Ka kohtupraktikas on selgitatud, et uuringuloa andmine ja realiseerimine ei tekita loa saajale õigustatud ootust kaevandamisloa väljastamiseks ning uuringutulemustel on ka iseseisev väärtus (vt nt RKHK 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p-d 13 ja 16). Uuringutulemused annavad mh baasinfo selleks, et kaaluda, kas kaevandamisloa taotlemine võiks üldse olla otstarbekas. Seega maavara geoloogilise uuringu lubamine ei tähenda, et kaevandamine oleks lubatud, vaid selle üle otsustatakse kaevandamisloa menetluses, mille raames küsitakse KOVlt uuesti nõusolekut (

§ 55lg 2 p 11).

See tähendab muuhulgas, et geoloogilise uuringu teostamist ei saa tõrjuda võimaliku tulevase kaevandamise vastu rääkivate argumentidega, v.a kui kaevandamine on mingitel asjaoludel välistatud. Sellist olukorda praegusel juhul kohtu hinnangul ei esine. Geoloogilise uuringu luba ja kaevandamisluba kannavad endas erinevaid eesmärke ning nendel on erinevad tagajärjed nii omavalitsuse üksuse ja kogukonna huvidele kui ka keskkonnale. Maavara on PS § 5 tähenduses osa rahvuslikust rikkusest, mida tuleb kasutada säästlikult. Säästliku kasutamise üle otsustamine on riigielu küsimus (RKPJK 30.09.2009 lahend asjas nr 3-4-1-9-09, p 25).

§ 1

lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses.

eelnõu (213 SE) seletuskirja kohaselt võib ülekaalukas riigi huvi esineda nt strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus taolises laialdase mõjuga asjaolus. KOV-i keeldumisel nõusoleku andmisest saab otsuse teha Vabariigi Valitsus, kes ei hinda KOV-i seisukoha õiguspärasust, vaid annab hinnangu sellele, kas vaadeldaval alal on uuringuteks riigi huvi, mida omakorda KOV ei saa hinnata. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, keskkonnaministri ning majandus- ja taristuministri arvamusest (vt seletuskirja lk 26). Riigil peab olema adekvaatne teave rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavate ja riiklikku tähtsust omavate otsuste tegemiseks. Kui KOV takistab sellise teabe saamist nn protestikeeldumistega, mida pole isegi sisuliselt põhjendatud kohaliku omavalitsuse olulise huviga, välja selgitamata on jäetud kohaliku kogukonna või tegevusest enim puudutatud 8

(12)kogukonna liikmete huvid ning hindamata eeldatav mõju kohalikule keskkonnale, on tegemist protsessi pahatahtliku venitamisega.
  1. Pooltel puudub vaidlus, et KOV-i mittenõustumine geoloogilise uuringuloa taotlusega on menetlustoiming ja oma siduva iseloomu tõttu HKMS § 45 lg 3 alusel halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav. Nagu kohus eelnevalt märkis, on KOV-i seisukoht loa andjale siduv selles, et Vabariigi Valitsus ei saa ümber hinnata KOV seisukohtade põhjendatust ja õiguspärasust, vaid saab täiendavalt kaaluda üksnes riiklikku huvi (RKHK 10.06.2010 määrus asjas nr 3-3-1-38-10, p-d 14, 17, 18). Kaevandamisloa kooskõlastamist otsustades peab KOV lähtuma omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente (RKHK 11.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 11). KOV-i otsus peab olema proportsionaalne ja langetatud kaalutlusreegleid järgides. Kuna kooskõlastuse andmisel on KOV-il lai kaalumisruum, saab kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekib kahtlus otsuse ratsionaalsuses (vt RKHK 11.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 20). See tähendab, et ka taolise menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse eeldustest (RKHK 24.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-15-14, p 19). Menetlustoimingu põhjendused ei pea tingimata vastama haldusakti põhjendustele esitatavatele nõuetele, kuid need peavad siiski olema küllaldased tõhusa kaebeõiguse tagamiseks (RKHK 03.03.2015 otsus asjas nr 3-3-1-82-14, p 20). Kohus saab arvestada ka vaidemenetluses esitatud menetlustoimingu põhjendusi (vrd RKHK 20.04.2018 otsus asjas nr 3-15-443, p 13). Viimatine ei tähenda aga seda, et menetlustoimingu võiks KOV oma arvamuses jätta põhjendamata.
  2. Kuigi KOV-i arvamuse avaldamine kui menetlustoiming tehakse uuringuloa menetluses, vastutab selle õiguspärasuse eest kohalik omavalitsus. Ka kohus ei saa hakata haldusorgani eest välja selgitama asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega langetama uut kaalutlusotsust KOV-i eest, kuna sellega ületaks kohus oma pädevust. Nii puudulikult läbiviidud haldusmenetluse vigu ei saa parandada kohtumenetluses. Seega tuleb nõustuda kaebajaga, et ainuüksi see toob kaasa vaidlustatud menetlustoimingute õigusvastasuse ja sellest tulenevalt tuleb tühistada ka vaideotsused ning kohustada haldusorganit taotlusi uuesti läbi vaatama. 12.1 KOV-i vaidlusalustes korraldustes on välja toodud, et esineb vastuolu valla üldplaneeringuga, kuna uuringust hõlmatud kinnistute ja nende lähiala üldplaneeringukohane maakasutuse juhtotstarve pole mäetööstusmaa. KOV leiab, et seetõttu oleks kinnistute kasutamine kaevandamise eesmärgil vastuolus ÜP-ga. Nagu kohus eelnevalt selgitas, on geoloogilistel uuringutel, lisaks kaevandamise võimalikkuse kindlakstegemisele, ka muu seadusest tulenev eesmärk ning seetõttu üksnes viide ÜP-st tulenevale maakasutuse juhtotstarbele pole piisav keeldumise põhjendamiseks. ÜP pole teatavasti ka haldusakt, mis oleks seadusega määratud kehtima ühesugusena igavesti ning arvestada tuleb planeeringute omavahelist hierarhilist seotust. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-8606 (otsuse p 27) leidnud, et nt valla arengukava ei välista kaevandamisloa andmist, kuna sellist kaevandamisloa andmisest keeldumise alust

ette ei näe.

§ 35ei sätesta ka uuringuloast keeldumise alusena vastuolu valla üldplaneeringuga.

Kohtupraktika kohaselt kaevandamise vastuolu korral valla üldplaneeringuga ei saa kaevandamisega alustada enne üldplaneeringu muutmist, kui vastupidist ei näe selgelt ette mõni ÜP-st kõrgem õigusakt (RKHK 18.10.2016 lahend asjas nr 3-3-1-31-16, p 19 ja seal viidatud RKHK 15.10.2013 lahend asjas nr 3-3-1-35-13, p 19). Seega, kui vastuolu valla üldplaneeringuga ei välista isegi kaevandamist, ei saa see ammugi välistada riigile kuuluva maavara uurimist riigile kuuluval kinnistul. 9

(12)12.2 Kuigi valla korraldustes ja vaideotsustes pole RB raudtee rajamisele tuginetud, märgib kohus, et asjakohane on kaebaja esindaja kohtuistungil märgitu, et RB raudteetrassi ettenägemine maakonnaplaneeringutega muudab selles osas kohalikud üldplaneeringud. Üleriigilise raudtee trassikoridori jäävatel uuringualadel ei ole raudtee valmimisel (ja juba ehitustööde alustamisel) iseenesest mõistetavalt võimalik tegeleda metsakasvatuse ega põllupidamisega. Lisaks pole riigi huvi kaitsmine riigile kuuluva maa kasutamise osas KOV-i ülesanne. Kui KOV soovib tugineda asjaoludele, mis mõjutavad tulevast eeldatavat kaevandamist ja väita nendele tuginedes uuringute selget ebaotstarbekust, tuleb need asjaolud välja selgitada ja tugineda neile juba haldusmenetluses. See saab olla siiski vaid üks võimalikest kaalutlustest, mida tuleb arvestada koos muude kohaste huvide ja tähtsust omavate asjaoludega. Praegusel juhul on uuringutaotlustele lisatud seletuskirjades viidatud, et uuringuruumis leiduvat materjali vajatakse RB taristu ehitamisel. Samas on Keskkonnaministeerium 22.04.2021 kirjas (vt nt tl 8) viidanud, et RB trassikoridorist lähtuvaid piiranguid arvestades tuleb küsida arvamust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, kuna kaevandamisluba ei pruugita saada või saada soovitud mahus. Kui KOV oleks taotluse materjalidega haldusmenetluses tutvunud, oleks ilmnenud eeltoodud vastuolu selgitamise vajadus. Kohtumenetluses on kaebaja esitanud nimetatud ministeeriumide 26.01.2022 ja 21.01.2022 vastused (tl 107-111), milles kinnitatakse riigi huvi uuringute teostamiseks seoses kvaliteetse ehituslubjakivi varustuskindluse tagamise vajadusega. Samuti, kui KOV väidab maavara uuringute vastuolu ÜP-st tuleneva rohevõrgustiku eesmärgiga, tuleks hinnata, kas rohevõrgustiku eesmärgid on veel üldse saavutatavad RB raudtee rajamise tõttu. Kõik uuringualad on kas tervikuna või osaliselt kattuvad RB trassikoridoriga (trassi kaitsevöönd ja nihutamisruum). Kui uuringutele võimalikult järgnev kaevandamine on RB taristu rajamisel ehitusmaterjali saamiseks vajalik, siis ei saa ka väita, et kaevandamine pole tulevikus tõenäoline seoses RB raudteetrassi rajamisega. Sellisel juhul tuleks hoopis möönda, et see on vajalik nimelt RB taristu rajamiseks ja arvestada seda riigi huvi. Riigi huvi kohase kaalumise eelduseks on selleks eelnevalt vajalike uuringute teostamine. Vaideotsustes on viidatud ka osade uuringualade asumisele Rae turbmaardla alal ning väidetud negatiivse mõju tekkimist. Milles see mõju täpselt väljendub ning kas on mingi põhjus, miks turvast (mis on samuti riigile kuuluv loodusvara) ei saa enne võimalikku kaevandamist välja võtta ja otstarbekohaselt kasutada, vaideotsustest ei nähtu. Seda, kuidas uuringuala turbamaardlaga kattumine takistab uuringute teostamist pole samuti põhjendatud. 12.3 Haldusorgan pole välja selgitanud väidetavaid keskkonnamõjusid, millised annaksid alust keelduda nõusoleku andmisest (vrd

§ 35

lg 1 p 4 näeb ette uuringuloast keeldumise alusena kaasneva keskkonnaohu, mis pole välditav). Selleks ei pea KOV tellima keskkonnamõjude hindamist (KMH), kuid esitatud väited keskkonnale tekkivast negatiivsest mõjust peavad olema vähemalt konkretiseeritud ja adekvaatsed ning kohaselt põhjendatud. Kohus nõustub sellega, et ka geoloogilised uuringud tekitavad keskkonnas lühiajalisi häiringuid müra ja vibratsiooni näol, tõenäoliselt hävib ka mõni putukas, kuid selline väide pole keeldumise põhjendamiseks ilmselgelt piisav. Kui uuringud ei tohiks tekitada keskkonnas ühtegi häiringut (vt mõiste KeÜS § 3 lg 1), siis tähendaks see sisuliselt uuringute läbiviimise keeldu. Sellist keeldu kehtivast õigusest ei tulene. Keeldumiseks peaks välja tooma, miks antud keskkonnas uuringute tegemine on eeldatavalt ülemäärase keskkonnamõjuga ning milles see väljendub (vt ka RKHK 11.11.2015 lahend asjas nr 3-3-1-37-15, p 18). Mõju hindamiseks tuleks esmalt välja selgitada, milline mõju kavandatavast tegevusest tekib. Vajadusel tuleb küsida täiendavat teavet taotlejalt (nt mürataseme, vibratsiooni ulatuse, töömeetodite jm kohta). KOV pole midagi sellist teinud, vaid väidab üldsõnaliselt keskkonna häirimist. Korraldustes 10

(12)viitab KOV lähedal asuvate majapidamiste elanikele mürahäiringu tekkimisele, kuid mitte seoses uuringute, vaid kaevandamisega. Uuringutega kaasnevat ülenormatiivset müra ei väideta. Seda väites ei piisaks samas üksnes elamute kauguse väljatoomisest, vaid kirjeldada tuleks ka seda, kas esineb müratakistusi (mh looduslikke) või mitte. Mõistlik oleks tõenäolise mürahäiringu tekkimise olukorras küsida ka elanike arvamust. Samuti uurida taotlejalt leevendusmeetmete olemasolu kohta. Kohtumenetluses on vastustaja asunud väitma, et müra ja vibratsioon häirib piirkonna ökosüsteemi. Lisaks rikub pinnase ja hävitab taimi, putukaid ja väikeloomi puuraukude tegemiseks kasutatav tehnika. Uuringutaotlusele lisatud seletuskirjad sisaldavad nii tööde kirjeldust, kasutatavate masinate kirjeldust, uuringute järel puuraukude sulgemist ning viidatud on, et tööd teostatakse vastavalt asjakohasele kehtivale õigusaktile. Seletuskirjas on eraldi osa, mis käsitleb keskkonnahäiringuid, mõju ja jäätmeid. Kohtumenetluses on kaebaja välja toonud, et puurmasina müra on võrreldav kõva häälega rääkimisega ning vibratsioon on vaid vahetus läheduses, s.o lähemal kui 10 m. Samuti on kaebaja selgitanud, et uuringualale ligipääsuks kasutatakse metsasihte ja olemasolevat teedevõrku. Raie vajaduse korral taotletakse selleks luba. Vastustaja väidab korraldustes üldsõnaliselt, et võib-olla tuleb läbida ligipääsuks eraomandis kinnistuid, täpsustamata, kas ikka tuleb ja kui, siis milliseid. Seega pole vastustaja välja selgitanud mõjusid keskkonnale ja muid tähtsust omavaid asjaolusid, rääkimata mõjude asjakohasest põhjendamisest ja kaalumisest menetlustoimingu tegemisel. 12.4 Kuigi kõrgekvaliteedilise lubjakivi varustuskindluse küsimus väljub KOV-i pädevusest ning selles osas peab vajadusel järgnevas menetlusetapis kaalumise läbi viima Vabariigi Valitsus, pole KOV ka välja toonud, et vajadus kõnealuse toorme järele ilmselgelt puuduks, mis toetaks tema väidet uuringute eesmärgipäratusest. 12.5 Kohus märgib ka seda, et Vabariigi Valitsus on 23.12.2021 korraldusega nr 447 algatanud Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise1, kuigi see asjaolu ei oma praeguses vaidluses tähtsust, kuna käesolevas asjas on küsimus haldusmenetluse läbiviimata jätmises ja menetlustoimingute põhjendamata jätmises. Vastuseks vastustaja väitele, et alles selle teemaplaneeringu kehtestamisel saaks arvestada riigi huviga, kohus märgib, et see on selgelt ebamõistlik ning õiguslikult põhjendamata väide. Kuigi vastava teemaplaneeringu võinuks algatada juba ammu ja sellega ära reguleerida hulga valdkonnapõhiseid probleeme, ei tähenda see, et geoloogilised uuringud ja laiemalt majandustegevus ehitussektoris tuleks seisata kuniks riik saab vastava teemaplaneeringu kehtestatud. 13. Kohus nõustub vastustajaga selles, et uuringuloa saamiseks pole taotlejal õiguspärast ootust, seda sõltumata sellest, kas tegemist on uuringuala kinnistute omanikuga või mitte. Kuid õige on ka kaebaja seisukoht, et see ei tähenda, et puuduks õigus nõuda õiguspärase haldusmenetluse läbiviimist (vt eelkõige HMS § 5 lg 2) ja selle tulemusel tehtud menetlustoimingu põhjendamist. Kohatu on ka vastustaja osundus, et taotlustest nähtub üksnes kaebaja soov kasumit teenida, mitte riigi huvi. Esiteks on mistahes äriühingu tegevuse eesmärk tegutseda kasumlikult. Teiseks, kui KOV oleks tutvunud taotlustele lisatud seletuskirjadega, kus on toodud, et uuringuruumis leiduv materjal võib olla vajalik RB taristu ehitusel, oleks saanud seda vajadust vastava ministeeriumi käest täpsustada. 14. Poolte muude väidete käsitlemine asja lahendamiseks vajalik pole. https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/maakonnaplaneeringud#planeeringuja-keskk 1 11
(12)Menetlustoimingud tuleb tunnistada õigusvastaseks ja vaideotsused tühistada ning saata asi KOV-le uuesti otsustamiseks. Kohtu hinnangul on arvamuse andmise uuesti otsustamiseks piisav kahekuuline tähtaeg (vrd

§ 27lg 7), arvestades, et tegemist on küsimuse korduva otsustamisega.

Menetluskulud 15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, seega jäävad menetluskulud vastustaja kanda. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtupraktika kohaselt, menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. (RKHK lahendid asjades nr 3-3-1-21-15; 3-3-1-67-14

  1. jt)Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Kaebaja menetluskuludeks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulu (HKMS § 103 lg 1 p 1), s.o kokku 9130,92 eurot (koos käibemaksuga). Kohtule on tähtaegselt esitatud menetluskulude nimekiri ja arved. Vastustaja esindaja pidas kohtuistungil menetluskulusid ülepaisutatuks, leides, et tegemist on lihtsa vaidlusega ning kahe advokaadi kaasamine polnud põhjendatud. Kohus märgib, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel ei oma üldjuhul tähtsust, mitu advokaati isikut esindas (RKHK lahendid asjades nr 3-3-1-28-09; 3-3-1-26-09). Samuti ei kohusta seadus kaebajat kasutama võimalikult odavat õigusabi. Kaebajal oli õigus valida endale õigusabi osutaja(
  2. d)ning vastustajale pidi olema ettenähtav, et olukorras, kus ta jätab haldusmenetluse nõuetekohaselt läbi viimata ja menetlustoimingu põhjendamata tuleb tal vastust anda kohtus ning kanda kaebaja menetluskulud. Kohus peab siiski vajalikuks väljamõistatavaid õigusabikulusid vähendada, kuna tegemist pole keerulise vaidlusega ning analoogsetes asjades on olemas kohtupraktika. Asi polnud ka mahukas. Menetluskulude väljamõistmine ei saa olla karistuslik meede (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-28-09). Kohus peab põhjendatuks õigusabi kulu summas 7000 eurot (koos käibemaksuga). Sellele lisandub riigilõiv 15 eurot, mida vähendada ei saa. Kokku on vastustajalt väljamõistetav menetluskulu 7015 eurot (koos käibemaksuga). /allkirjastatud digitaalselt/ 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.